О́ner • 15 Qyrkúıek, 2022

Tolqytyp Tolaǵaıdyń maqpal túni...

217 ret kórsetildi

Judyryqtaı ǵana júrekten týǵan án alystarǵa attanady. Qurlyq asqany bylaı tursyn, ǵasyrlardan ǵasyrlarǵa kóship, adam rýhymen birge ómir súre beredi. Ataqty Ilıa Jaqanov­tyń «Tolaǵaı» áni Japonııanyń Tokıo qalasyndaǵy álem halyqtary mýzykalarynyń mýzeıinde saqtaýly turǵanyn ánshi Qaırat Baıbosynovtyń ózi aıtady. 1990 jyldardyń ishinde Smataı Úmbetbaev ekeýin Japonııaǵa arnaıy shaqyrtqanda, Qaırekeń álgi mýzeıge osy ándi jazdyryp ketipti.

Abaıdyń Geteden Lermon­tovtyń tárjimesi arqyly aýdarǵan «Qarańǵy túnde taý qalǵyp» áni Germanııanyń Ilmenaý qala­syndaǵy nemistiń uly aqynynyń mýzeı-úıinde únemi shyrqalyp turady eken. Bul ándi tyńdaǵan alman jurty «Gete jaryqtyqtyń osynaý óleńine tap osyndaı áýen kerek edi» dep tań-tamasha bolys­qan desedi. Getege bul sózdiń saryny bizdiń dáýirimizge deıin ómir súrgen Alkmannan jetkenin aıtsaq, tańdy tańǵa uramyz. Áńgime áıgili «Tolaǵaı» haqynda.

«Tolaǵaı» týraly Ilıa aǵanyń ózi keremet áńgimeleıdi. Kitabynda da arnaıy toqtalyp jazǵanyn jetkizdi án tarıhyn. О́tkende Jańa­­arqa topyraǵynda sol án týǵan Tolaǵaıdyń baýyryndaǵy Eralıev aýylyna barsaq, aýyl turǵyndary «mynaý Ilıa ánge qosqan Tolaǵaı ǵoı» deıdi jaı­baraqat. Shydaı almaı tóbesine shyqtyq. Mańaıynda teńiz dalanyń tolqyndaryndaı myń qubylyp jatqan adyrlar arasynan án ushyp jatqandaı áýege. 1982 jyldyń qyrkúıeginde Almatydan eline kelgen Ilekeń jolda daýyldatqan qar aralas jańbyrda qalady. Áýeli Jańaarqadaǵy Jeńis (Túgis­ken) aýylyna at basyn tireıdi. Onda aýnap-qýnap biraz jatyp, Tola­ǵaıdyń baýyryndaǵy sol kezde K.Marks, qazirgi Eralıev aýy­lyna barady ǵoı. «Qara sýyq­tan óńi kete bastaǵan kúzgi dala qaıta kóktep, dúnıe tamyljyp turǵan sát edi», deıdi án avtory Ilekeń. Sarǵaıǵan dúnıe qaıta kóktep, dala maýjyraıtyn mızam shýaqtyń kezi bolsa kerek. Atajurttaǵy eldiń yqy­lasy, bozarǵan dalanyń qaıta kókteýi kompozıtordy erekshe tol­qytqany shyǵar. «Qaıyptyń qara tóbesine» shyqqanda aspan astynda munartqan Tolaǵaı taý bitkenniń tóresi, jer bitkenniń jánnaty bolyp kórinedi. «Tol­qytyp Tolaǵaıdyń maqpal túni, armannyń ketkendeı bir bolmaı shegi...» dep «Tolaǵaı» sonda kelgen dúnıege. Keıin sol án týǵan jerden aýylǵa deıingi aralyqty esep­tese, kólikpen 13 mınýtta júrip ótipti. «On mınýtta aýzyma osy án tústi, qapash-qupash qo­lymdy sermegen soń» demeı me Abaı­dyń Aqylbaıy? Bul da sol mejeniń ar jaq-ber jaǵyn shamalap tur. Ánniń qalaı týǵanyn avtordyń aýzynan estigen bizdiń esimizge qazaq dalasyndaǵy osy bir ǵalamat tústi.

Sonda Ilıa Jaqanovtyń kózine alystan menmundalaǵan Kónek shoqysy túspeı, Tola­ǵaı aýdartypty nazaryn. Sol Tola­ǵaıdyń basyna bizdi ótken­de Aqseleý Seıdimbektiń asynan soń Qasymhan Ǵalym atty jýr­nalıst baýyrymyz shyǵar­ǵanda kórdik. Aınalasy anyq kóri­netin tóbeniń bıiginde eki bir­deı qorym dóń bolyp jatyr. Qaı zamannyń mádenı murasy eke­nin eshkim zertteı qoımaǵan shyǵar. Bizdiń dáýirimizge deıingi qorymdarǵa kelińkireıdi. Alash ardaqtylarynyń jalǵasyndaı Aqseleý Seıdimbek te tap osyndaı tóbe basyna jerlengenin eskersek, shertpe kúıdiń atasy Táttimbet Qazanǵapulynyń da tóbe basynda jatqanyn túısinsek, qazaqtyń eski tanymy biraz jaıdan habar beredi. Baba tanymmen ómir súrgen Aqańa «men olaı-bulaı bop ketsem, osy tóbeniń basyna qoıyńdar» degizgen de onyń túpsanasyndaǵy baba tanym demeı kórińiz. Qazaq osyndaı ólmes muralar týǵan topyraqty qadirlep, erteden kıeli sanaǵan. I.Jaqanov án týǵan soń Tolaǵaıda Isataı qarttyń shańyraǵynda qonaqta bolǵanyn razylyqpen eske alady. Sol aýylda ataqty Igilik Omarov án salyp, qyzyq dýmanǵa batqanyn asqan iltıpatpen atady. Isataı qart sonda bala kúninde osy aýyl tusynda 40 myń jylqy bitken Jaıma baıǵa berilgen astan qalǵan áńgimeniń tıegin aǵytty deıdi Ile­keń. Son­da deıtin kórinedi kózkórgen úlkender. Ataqty kúıshi Yqylas Dúkenuly qobyz tartqanda To­la­ǵaıdyń baýyryndaǵy shaǵyn kólge aqqýlar qonǵany jóninde ańyz qalypty. Al Ilıa aǵa bolsa «Yqylas» atty roman jazǵan qa­lamger. Qobyz shabýdyń kóne tehnologııasy men qobyzshy Yqy­lastyń ómiri men óner joly, Arqa men Shý arasynda kóship-qonǵan qazaq ómirine bitken kıeli óner týraly keńinen áńgimelenedi onda. Yqylas qobyzymen aı­dynǵa aqqý qondyrsa, sońynda án ónerin ustap qalǵan urpaǵy sol topyraqta keýdesinen án ushyrǵany qandaı jarasymdy?! Tolaǵaıdyń teriskeı betinde kól bar-tuǵyn deıdi Ilekeńniń ózi. Bizdiń munda aıtqymyz kelgeni – Táńiriniń bergen ónerine uıa bolǵan topyraqtyń kıesi. Sondaı ǵalamattar túsetin núkteler bolady. Quttyń mekeni. «Jylqym kóp Tolaǵaıdyń eteginde, Aqboz at óziń kórgen jetegimde» depti Ilekeń. Tolaǵaıdyń baýyrynan jylqy arylmaǵan áli. Ertede qalyń kıik jatatyn desedi.

Igilik Omarovtyń án besigi, Ilıa Jaqanovtyń saz besigine aınalyp, álemge án bolyp sińgen «Tolaǵaı» qaıda shyrqalmady? Qytaı, Mońǵolııa qazaqtarynyń súıikti áni ekeni óz aldyna. Shy­ǵarmany estigen sheteldikter de tańyrqaǵany týraly derek az emes. Jazýshy Tolymbek Ábdiraıym jazady: «Qaraǵandy oblysy Qarqaraly aýdanynyń «Saltanat» ansambli bir myń toǵyz júz sekseninshi jyldarda el aýzyna iligip, sheteldik gastrolderge de shyǵyp júrdi. Sondaı saparlarynyń biri GDR-da boldy.

Bul jaıdy óz kózimen kórgen, Qarqaraly qalasyndaǵy № 1 orta mektebiniń mýzyka pániniń muǵalimi Roza Ámirına: «1988 jyly jeltoqsan aıynyń jıyrmasynshy juldyzynda, biz GDR-da, nemis jurtyn tańqaldyrǵan konsertterimizde «Jaılaýkól keshteri», «Tolaǵaı» ánderin jıi-jıi oryndadyq. Eki ánniń názik lırızmi nemisterdi oılandyryp tastady. Ánder oryndalǵanda nemis tiline sózbe-sóz aýdarylyp otyrdy», dep estelik jazyp berdi.

1995 jyly jeltoqsan aıynda ánshi Sáýle Janpeıisova bir fırmanyń shaqyrýymen Nı­derlandta jeke konsertin ber­di. Amsterdamda jáne sol qa­la­ǵa jaqyn bir shaǵyn qalada teledıdarǵa túsip, sol konsertte «Edil-Jaıyq» aıtyldy. Dombyramen aıtty. Kórermen kúshti qabyldady. Sáýle taǵy bir qalada «Tolaǵaı» ánin aıtty.

Germanııanyń Brandenbýrg qalasyn­da da Sáýle Janpeıiso­vanyń jeke konserti boldy. Munda da «Edil-Jaıyq» pen «To­laǵaı» oryndaldy.

Munymen qosa Belgııanyń kóptegen qalasynda bolyp, kon­serttiń bári óte sátti ótti. Onda da «Edil-Jaıyq», «Tolaǵaı» án­de­ri shet jurtty tań-tamasha qal­dyrdy», depti jazýshy.

«Qazaq dalasynda bul ándi áýeli Qaırat Baıbosynov pen Igilik Omarov saldy» deıdi Ilıa aǵa. Al akademık Ebineı Bóketov qaıbir jyldary Qaraǵandy ýnıversıtetine Ilıa Jaqanovty arnaıy shaqyryp, kezdesý ótkizedi. Sonda E.Bóketov Ilekeńe HH ǵasyr­dyń ekinshi jartysynyń kom­pozıtory degen baǵa beredi. Sóz oraıynda kompozıtordyń «Tolaǵaı» týyndysyna da erekshe toqtala kele, «kúzdiń qara sýy­ǵynda kóktemniń lebin, mamyrdyń jelegin armanǵa orap bergen mun­daı ólmes týyndyny shyǵarý tek uly kompozıtorlardyń ǵana qo­lynan keledi» dese kerek. Buǵan biz de qosylamyz. Buryn Tolaǵaı taý kóterse, osy kúni Tola­ǵaıdy án kóterip kele jatqan syńaı­ly seziledi. Bul topyraqqa bir-aq belgi jetispeıdi. Ol osy bir ataqty ánge soǵylǵan eskertkish. Tarıh­ta ánge qoıylǵan ondaı eskert­kish­ter jetip artylady. Eger aldaǵy kún­deri sátimen bolyp jatsa, aýyl da arýaq­tana túseri sózsiz degen oıdamyz.

Sońǵy jańalyqtar

Qyrǵyzdyń óńindeı...

О́ner • Búgin, 08:35

Áleýmettik jobalardyń áleýeti

Úkimet • Búgin, 00:01

Abyroıly Aǵzam aqsaqal

Aýyl • Keshe

Taǵy da tarıf týraly

Aımaqtar • Keshe

Qoldan shapqan qobyz

Rýhanııat • Keshe

Kúlánda apa

Eń qysqa áńgime • Keshe

Alash at tarıhy

Qoǵam • Keshe

Bir óleńniń tarıhy

Ádebıet • Keshe

Sultanmahmut jeńisi

Ádebıet • Keshe

Dala men daryn

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar