Pikir • 23 Qyrkúıek, 2022

Halyq pen bılik arasyndaǵy senim ınstıtýty

67 ret kórsetildi

Memleket damýynyń tarıhyna nazar salsaq, álemdik tájirıbede joǵarǵy bılikti uıymdastyrýdy, ıaǵnı memlekettik basqarýdy iske asyrý úshin saılaý mańyzdy ról atqarǵan. Ejelgi Grekııa men Rımde erkin azamattar halyqtyq jınalystarǵa qatysyp, qoldaryna bıýlleten alyp, jerebe arqyly saıası ómirge belsene atsalysqan.

2020 jyldyń mamyr aıynda Mem­leket basshysynyń usynysymen aza­mat­tardyń beıbit jınalystardy ótkizýi týraly zań qabyldandy. Bul elimizde azamattyq demokratııany da­my­týǵa ja­salǵan mańyzdy qadam edi. Zańda mı­tın­giler men halyqtyq jınalystar ótkizý úshin arnaıy ruqsat alýdyń qa­jet emestigi kórsetilgen. Tek mıtıng ótetin jerdi bılik organdaryna eskertý kerek ekeni zańda jazylǵan. Beıbit sherýlerdi elimizdiń kez kelgen qalasynda ótkizýge bolady. Biraq ózin tym erkin sanaǵan keı azamattar bos­tandyqtyń maǵynasyn basqasha túsi­ne­tini qynjyltady.

2020 jyldyń kúzinde elimizdiń saıası ómirine jańa serpin ákelgen jańalyqtyń biri – praımerız. Qazaqstanda alǵash ret bolǵan partııaishilik praımerız shynaıy jáne myqty kóshbasshylardy partııa qataryna tartý arqyly belsendi jáne bastamashyl azamattar úshin «áleý­mettik lıft» qurýǵa sep boldy. Par­tııaishilik irikteý erejesine saı daýys berý barysynyń ashyqtyǵyn qam­ta­ma­syz etý tetikteri qarastyryldy. Praı­merızdiń negizgi maqsaty – barlyq deń­geı­degi máslıhattar men Parlament Má­jilisindegi tıimdi depýtattyq kor­pýs­ty odan ári qalyptastyrý úshin bá­se­ke­lestik negizde jańa kóshbas­shy­lardy aı­qyndaý.

Kóp ýaqyt ótpeı taǵy da saıa­­sı­ ba­­­­tyl qadamdar jasala bas­ta­dy. Ha­­ly­­q­­­tyq refe­rendým ót­kiz­dik. Re­­­fe­­ren­­­­dýmdaǵy bas­ty maqsat– sýper­pre­zı­denttik basqarýdan arylý bol­dy. Bul demokratııaǵa betburystyń naǵyz alǵysharty edi. Memleketimizdegi pre­zı­denttikke úmit­ker azamat, saılaý ta­lap­taryna saı bolyp jatsa, óziniń kons­tıtýsııalyq quqyǵyn paıdalanýǵa múm­kin­digi bar. Sońǵy bolyp jatqan saıası ózgerister prezıdenttik jáne parlamentarızm ıns­tıtýtynyń damýyn arttyryp, le­gı­tımdi demokratııalyq jolmen saıa­sı azamattyq qoǵamnyń qaryshtap da­mýy­nyń naqty dáleli. Referendým arqyly qabyldanǵan Ata Zańymyzdaǵy ózgerister memleketimizdiń saıası damýy­na jańa serpin berip otyr.

Memleket basshysy Q.Toqaev ózi­niń ke­zekti Joldaýynda prezıdent óki­let­tikteriniń uzaqtyǵy men saılaný retin qaıta qaraýdy, Prezıdent mandatynyń uzaqtyǵyn 7 jyl­dyq bir merzimmen shekteýdi usyndy. Bul sýperprezıdenttik basqarýdan arylý ıdeıasynyń jalǵasy dep túsinemin. Túzetýler qabyldanyp, ár jeti jyl saıyn elimizde qaıta saılaný quqyǵynsyz jańa adam saılaýǵa túse alady. Bul bılikti monopolııalaýǵa qarsy kúrestiń bir túri. Mysal retinde, Ońtústik Koreıany keltirýge bolady. Onda prezıdentti 1 ret qana saılaý tájirıbesi sátti júzege asqan. Olardyń qa­zirgi tańdaǵy ekonomıkasynyń qalaı qaryshtap damyǵandyǵy dáleldeýdi qajet etpeıdi.

Jeti jyldyń ishinde memleket úshin kóp nárseni isteýge bolady: saıa­sı máselelerdi sheshý, keıbir tereń pro­­sesterdi iske qosý, sonyń ishinde qazaq­stan­dyq qoǵamdy demokratııalandyrý máseleleri. Iаǵnı, bılik tetikterin iske qosa otyryp, strategııalyq nyq qadamdar jasaýǵa bolady. Jetijyldyq saılaý tájirıbeleri bar elder qataryna Italııa, Armenııa men Izraıldi alýǵa bolady. Bul elder damýy jaǵynan al­dyń­ǵy shepte.

Memlekettik baǵdarlamany nemese strategııalyq reformany júzege asy­rý úshin jarııalanǵan jetijyldyq mer­zim jetkilikti. Al bul bılikke is­ker adamdardyń kelýi kerek degendi bil­di­re­di. Saılaýshylar tarapynan senim man­datyn alǵan Májilis depýtaty retinde aıtarym, mundaı merzimdik ýaqytsha shekteýler bizdi jigerlendirip, «Amanat» partııasynyń saılaýaldy tuǵyrnamasyn júzege asyrýda belsendi jumys isteýge septigin tı­gi­zedi.

Qaıta saılaý quqyǵynsyz jetijyl­dyq prezıdenttik merzim – bul jańa Qazaqstannyń shyndyǵy. Prezıdenttik saılaý – bul halyq pen bılik arasyndaǵy senim ınstıtýty qyzmetin atqarýy kerek. Bir sózben aıtqanda, saılaý halyq pen bılik arasyndaǵy senim kópiri bolyp, azamattardyń quqyqtyq tilekterin ne­giz­ge ala otyryp, demokratııalyq qo­ǵam­dy qalyptastyratyn senimdi qural deý­ge bolady. Bul jerde senim basty ról atqarady.

Ál-Farabı memlekettik bılik máse­le­sine «Qaıyrymdy qala turǵyn­da­ry» traktatyn arnady. Uly ustazdyń eńbeginde qaıyrymdy qala, ıaǵnı memleket bolý úshin durys júıelengen ádiletti zańdar negizinde el basqarý isi qurylý kerek deı kele, «basqarý jolynda kezekpen aýysa basqaryp, keıingi kelgender aldyńǵy basshynyń isterin jalǵastyrady» degen. Myńdaǵan jyl buryn jazylǵan eńbek búgin de mańyzdylyǵyn joıǵan joq. Aldaǵy prezıdenttik saılaý ultymyzdy uıys­ty­ryp, demokratııalyq damýdy jańa kezeńge kóteretinine senimdimin.

 

Samat AQYShEV,

Májilis depýtaty

Sońǵy jańalyqtar

Messı jeńiske jeteleı almady

Fýtbol • Búgin, 07:35

Shırek fınalǵa ótti

Tennıs • Búgin, 07:33

Tórtinshi orynǵa turaqtady

Tennıs • Búgin, 07:32

Jýrnalıster arasyndaǵy jarys

Qoǵam • Búgin, 07:30

Júldeniń aýyly alys emes

Sport • Búgin, 07:28

Shırek fınalǵa shyqqandar belgili

Sport • Búgin, 07:27

Barymtaǵa – «qarymta»

Qoǵam • Búgin, 07:25

Asyq atýdan álem chempıony

Ulttyq sport • Búgin, 07:24

Úzdik pedagogke – jeńil kólik

Bilim • Búgin, 07:22

Adam kapıtalyn arttyrýǵa arnalady

Ekonomıka • Búgin, 07:20

Jańa qundylyqtar – bılik ózegi

Pikir • Búgin, 07:18

Jańa reformaǵa senim zor

Pikir • Búgin, 07:16

Kóptiń kókeıindegini dóp basty

Pikir • Búgin, 07:15

Jol jaqsarmaı, is ońǵarylmaıdy

Pikir • Búgin, 07:13

Úmit sózi

Pikir • Búgin, 07:12

Bul – bolashaqtyń tańdaýy

Pikir • Búgin, 07:08

Ashyqtyqty arttyratyn ıgi ister

Qazaqstan • Búgin, 07:05

Quqyq ústemdigi – kelisim kepili

Qazaqstan • Búgin, 07:03

Judyryqtaı jumylý eldi jigerlendiredi

Saıasat • Búgin, 07:02

Erteńimiz úshin utymdy sheshim

Saıasat • Búgin, 07:00

Alashtyń aq joly ardaqtaldy

Saıasat • Keshe

Kemedeginiń jany bir...

Saıasat • Keshe

Kásip kózi – násip kózi

Ekonomıka • Keshe

Tuńǵysh tóraǵanyń toıy

Qazaqstan • Keshe

Ormanmen syrlasqan ǵalym

Aımaqtar • Keshe

Lývrda qalǵan shyraǵdan

Suhbat • Keshe

Sheberler sherýi

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar