Úkimet • 23 Qyrkúıek, 2022

Respýblıka kúni ulttyq merekege aınaldy

127 ret kórsetildi

Senat Spıkeri Máýlen Áshimbaevtyń tóraǵalyǵymen palata otyrysy ótti. Otyrysty ashqan Máýlen Áshimbaev aldymen ótken aptada elimizde bolǵan Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń VII cezine toqtalyp, forýmnyń jumysyn qorytyndylady.

«VII cezd tarıhı jáne biregeı oqıǵa boldy. Forým dinaralyq jáne órkenıetaralyq dıalogtiń aıtýly alańyna aınaldy. Din lıderleri sezd minberinen beıbitshilik pen dıalogti qoldaýǵa arnalǵan mańyzdy oılar aıtty. Nátıjesinde, aıtylǵan usynystar tujyrymdalyp, ortaq Deklarasııa qabyldandy. Onda dıalog pen ózara túsinistik mádenıetin ilgeriletý jáne janjaldar men qaqtyǵystardy toqtatý bo­ıynsha álemdik qaýymdastyqtyń aldynda turǵan mańyzdy máseleler kórsetildi», dep Máýlen Áshimbaev sena­torlarǵa cezge belsendi qatys­qandary úshin alǵys aıtty.

Sonymen qatar otyrys barysynda depýtattar eki zańdy qarap, qabyldady. «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine kınematografııa, mádenıet jáne merekeler máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań mádenıet jáne kınematografııa salasyndaǵy memlekettik saıasattyń quqyqtyq, ekonomıkalyq, áleýmettik jáne uıymdastyrýshylyq negizderin jetildirýge baǵyttalǵan. Atalǵan qujat jóninde Mádenıet jáne sport vıse-mınıstri Nurǵısa Dáýeshov baıandama jasady.

«Bul zańdy iske asyrý aıasynda Ulttyq kınony qoldaý memlekettik orta­lyǵy qurylyp, onyń qyzmeti eń aldy­men kıno óndirisine, fılmderdi prokattaý men kórsetýge jáne ulttyq fılm­derdi odan ári ilgeriletýge bóli­netin bıýd­jettik jáne bıýdjetten tys qara­jat­ty shoǵyrlandyrýǵa jáne bólýge baǵyt­talyp otyr. Mundaı uıym­dar ba­rlyq jetekshi kıno óndirýshi elderde qyzmet atqarady.

Zań jobasyn qabyldanǵanǵa deıin barlyq kınokar­tına, olardyń prokatyn qosa alǵanda, tolyq kólemde qarjy­landy­rylyp keldi. Bul óz kezeginde shyǵa­rylatyn fılmderdiń sanyn, sondaı-aq olardyń naryqtaǵy kommersııalyq ilgerileýin aıtarlyqtaı shektedi.

Búgingi qarjylandyrý shemasynda fılm­derdi qarjylandyrý kólemi bo­ıynsha naqty gradasııa qaras­tyrylǵan. Máselen, ulttyq fılm­der dep tanylýǵa úmitker kınojobalardy qarjylan­dyrý týraly sheshimdi ýákiletti organ Saraptamalyq keńestiń oń qorytyn­dysy jáne ulttyq fılmderdi memle­kettik qarjylyq qoldaý másele­leri jónin­degi vedomstvoaralyq komıs­sııa­nyń usy­ny­my negizinde qabyldaı­dy. Sondaı-aq 2019 jyldan bas­tap Qazaqstanda elimiz­diń aýmaǵyn­da túsirilim jasaý úshin iri shetel­dik kıno­kom­panııalardy tartý­ǵa baǵyt­tal­ǵan kınematografııa salasynda sýb­sı­­dııalar (rıbeıt) berý tártibi zańna­ma­lyq deńgeıde rettelip otyr», dedi N.Dáýeshov.

Jalpy, «Kınematografııa týraly» zań kınematografııa salasyn derbes baǵytqa aınaldyrǵan mádenıet salasyndaǵy alǵashqy resmı qujat. Vıse-mınıstrdiń sózine súıensek, atalǵan zańnyń qabyldanǵanyna kóp ýaqyt ótpese de, álemdegi kınematografııa salasynyń qarqyndy damýyn nazarǵa ala otyryp, ony jetildirýdiń zańdy qajettiligi týyndaǵan.

«Zań jobasynyń tujyrymdama­lyq normalaryn aıtyp ótýge ruqsat etińizder. Birinshi, «Qazaqstan Respýblı­ka­syn­daǵy merekeler týraly» Qazaq­stan Respýblıkasynyń zańynda Qazaq­stan Respýblıkasyndaǵy Ulttyq mere­k­e retinde – 25 qazanda atap ótile­tin Respýblıka kúnin belgileý usyny­lady. Bul norma Prezıdenttiń 2022 jyl­ǵy 16 maýsymdaǵy Prezıdent ja­nyn­daǵy Ulttyq quryltaı otyrysyn­da berilgen tapsyrmasyn oryndaý maq­satynda júzege asyrylyp jatyr.

Ekinshi, memlekettik bıýdjet qara­jaty esebinen elimizde jáne shetelderde uıym­dastyrylatyn áleýmettik mańy­zy bar mádenı is-sharalardy qarjy­lan­dyrýdyń taqyryptyq baǵyttary men tásilderin aıqyndaý tártibin bekitý jónindegi ýákiletti organnyń quzyretin keńeıtý usynylady. Qazirgi tańda respýblıka jáne óńirlik deńgeıde áleýmettik mańyzy bar mádenı is-sharalardy ótkizý máselesin zańdy turǵyda retteý quraly bolmaýyna baılanysty týyndaıtyn birqatar problema bar. Bul rette, atalǵan máseleni sheshý maqsatynda arnaıy reglament qabyldaý boıynsha norma qarastyrylǵan», dedi N.Dáýeshov.

Kelesi norma kınematografııa sala­synda memlekettik qarjylyq qol­daý alý úshin kınematografııalyq qyz­met sýbektileriniń aıasyn keńeıtýge baǵyt­talǵan. Zań jobasynda memlekettik qarjylandyrý sýbektisi qataryna jeke kásipkerlerdi qosý usynylyp otyr.

«Tórtinshi, fılmderdiń memlekettik qoryn aıqyndaý jáne ony saqtaýdyń qaǵıdattyq tásilderi ózgertildi. Búgingi tańda, Memlekettik fılmder qory – kıno­kolleksııa bolyp tabylady. Usynylyp otyrǵan túzetýdiń negizinde barlyq Memlekettik fılmder qoryn saqtaıtyn bir zańdy tulǵany belgileý usynylyp otyr.

Besinshi, ulttyq fılmderdi shyǵarý kezinde qalyptasatyn sahnalyq-qoıy­lym­dyq quraldardy saqtaý jáne paıdalaný máselesi retteldi jáne olardy saqtaıtyn zańdy tulǵa aıqyndaldy. Osyǵan baılanysty, bıýdjet qarajaty esebi­nen daıyndalǵan nemese satyp alyn­ǵan ulttyq fılmderdiń sahna­lyq-qoıylymdyq quraldaryn saqtaý maqsatynda ony basqa kınojobalardy shyǵarý kezinde odan ári is júzinde qoldaný úshin osy sahnalyq-qoıylymdyq quraldardy saqtaýǵa «Sháken Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» AQ-qa berý usynylady. Bul óz kezeginde bıýdjet qarajatyn únemdeýge yqpal etedi.

Altynshy, shetelden ákelinetin sheteldik anımasııalyq jáne otbasymen birge kórýge arnalǵan fılmderdi qazaq tiline dýblıajdaýǵa memlekettik qoldaý kózdelgen jáne olardy irikteý krıterııleri men tártibi aıqyndalyp otyr. Osylaısha, qazaq tilin qoldaý jáne damytý maqsatynda balalarǵa arnalǵan sheteldik anımasııalyq fılmder men otbasymen birge kórýge arnalǵan fılmderdi qazaq tiline dýblıajdaýǵa memlekettik qarjylyq qoldaý júıesi engizilip otyr», dedi vıse-mınıstr.

Sondaı-aq halyqaralyq kınoóndiris úshin túsirilim alańy retinde elimizdi ilgeriletý maqsatynda Ulttyq kınokomıssııa qurý kózdelgen. Qazaqstanǵa halyqaralyq kınoóndiristi tartý, eldi túsirilim alańy retinde ilgeriletý maq­satynda Ulttyq kınony qoldaý mem­lekettik ortalyǵynyń bazasynda kon­sýl­tatıvtik-keńesshi organ nysanyn­daǵy Ulttyq kınokomıssııa qurylady.

Budan bólek, Qazaqstan Respýblıka­sy­nyń aýmaǵyn fılm túsirý alańy retinde paıdalaný kezinde kınematografııa sal­asynda sýbsıdııalar (rıbeıt) alýǵa úmitker halyqaralyq kınematogra­fııalyq uıymdarǵa arnalǵan talaptar jeńildetiledi.

Taǵy bir erekshelik – ulttyq fılm­derdi shyǵarýǵa bólinetin qarajatty bólýdiń jańa tásilderi belgilendi. Zań jobasy aıasynda, fılmder shyǵarýǵa bólinetin jalpy bıýdjettiń 70 paıyzyn tarıhı, patrıottyq jáne ımıdjdik kınojobalardy qarjylandyrýǵa, 30 paıyzyn jeke kınojobalardy birlesip qarjylandyrýǵa baǵyttaý usynylyp otyr.

«Zań kınematografııa salasyn odan ári damytýǵa qajetti quqyqtyq negiz qalyptastyrady. Jańa normalar mádenı is-sharalardy joǵary deńgeıde ótkizýge jáne halqymyzdyń tarıhy men mádenıetin keńinen dáripteýge múmkindik beredi. Sondaı-aq osy zańǵa sáıkes 25 qazan ulttyq mereke – Respýblıka kúni bolyp bekitildi. Bul – tarıhı jáne óte mańyzdy sheshim. Aldaǵy ýaqytta osy meıram táýelsizdigimizdi dáripteýge jáne nyǵaıtýǵa óz úlesin qosady dep senemiz», dedi Senat Tóraǵasy.

Otyrys barysynda senatorlar depýtattyq saýaldaryn da joldady.

Sońǵy jańalyqtar

Messı jeńiske jeteleı almady

Fýtbol • Búgin, 07:35

Shırek fınalǵa ótti

Tennıs • Búgin, 07:33

Tórtinshi orynǵa turaqtady

Tennıs • Búgin, 07:32

Jýrnalıster arasyndaǵy jarys

Qoǵam • Búgin, 07:30

Júldeniń aýyly alys emes

Sport • Búgin, 07:28

Shırek fınalǵa shyqqandar belgili

Sport • Búgin, 07:27

Barymtaǵa – «qarymta»

Qoǵam • Búgin, 07:25

Asyq atýdan álem chempıony

Ulttyq sport • Búgin, 07:24

Úzdik pedagogke – jeńil kólik

Bilim • Búgin, 07:22

Adam kapıtalyn arttyrýǵa arnalady

Ekonomıka • Búgin, 07:20

Jańa qundylyqtar – bılik ózegi

Pikir • Búgin, 07:18

Jańa reformaǵa senim zor

Pikir • Búgin, 07:16

Kóptiń kókeıindegini dóp basty

Pikir • Búgin, 07:15

Jol jaqsarmaı, is ońǵarylmaıdy

Pikir • Búgin, 07:13

Úmit sózi

Pikir • Búgin, 07:12

Bul – bolashaqtyń tańdaýy

Pikir • Búgin, 07:08

Ashyqtyqty arttyratyn ıgi ister

Qazaqstan • Búgin, 07:05

Quqyq ústemdigi – kelisim kepili

Qazaqstan • Búgin, 07:03

Judyryqtaı jumylý eldi jigerlendiredi

Saıasat • Búgin, 07:02

Erteńimiz úshin utymdy sheshim

Saıasat • Búgin, 07:00

Alashtyń aq joly ardaqtaldy

Saıasat • Keshe

Kemedeginiń jany bir...

Saıasat • Keshe

Kásip kózi – násip kózi

Ekonomıka • Keshe

Tuńǵysh tóraǵanyń toıy

Qazaqstan • Keshe

Ormanmen syrlasqan ǵalym

Aımaqtar • Keshe

Lývrda qalǵan shyraǵdan

Suhbat • Keshe

Sheberler sherýi

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar