Rýhanııat • 26 Qyrkúıek, 2022

Án oqý

74 ret kórsetildi

«Án aıtý – poezııa oqýdyń eń bıik shyńy» degen sózdi bir emes, birneshe márte estip edim. Buǵan kelisýge de, kelispeýge de bolatyn sııaqty. Árkimniń talǵamyna baılanysty alýan pikir órbı beretini bar. Qolyna dombyrasyn alyp mıkrofonmen «sóılep» álde «sóılesip» turǵan ánshini san kórdik. Shybynnyń dybysy estiler edi-aý ondaıda. Án sharyqtap nemese úzilerdeı taǵy da jalǵanǵan sátte anaý bir tustan áldebir tyńdarman eriksiz «páli!», dep qalmaı ma sonda?! Ánmen birge terbelip otyrǵan jan eriksiz ishki kúıin shyǵaryp qoıatyny tańsyq emes qazaq ortasynda.

Tyńdarmannyń aqyl-oıy emes, et-júregi ándi oqyp otyrǵan bolady. Áýenmen qosa tynystap tebirengeni ǵoı. Keıde adam balasy ózi de túsinbeýi múmkin, biraq álgi týyndy janyna maıdaı jaǵady. О́ner sonysymen uly shyǵar, kim bilipti?! «Qıdym sonyń bári úshin, bir tamasha án úshin» demeı me?!

Án adamnyń ishki sezimin, jan kúıin tap basyp, oǵan tebirengen bólek. Áýen men kúıdi kádimgideı túsinip, oqıtyndar bolady. Kóptegen shyǵarmalarda kezdesedi. Kúıdiń bári keń dala men shapqan atty sýretteı bermesi anyq qoı. Adamnyń ishki kúıiniń tebirenisin salady. Múlde basqa sýretterdi ákeledi kóz aldyńa. Buǵan Ábish Kekilbaevtyń «Kúı» atty povesi dálel bola alady degen oıdamyz.

Máselen Sáken Seıfýllınniń «Tar jol, taıǵaq keshýinde» avtor «Áýpildek» ánine toqtalady. Týyndy týraly biraz jaıdan habar beredi. Onyń tabıǵatyn ashady. Án syryna úńiledi.

«Anaý ne kól? – dedim.

– Ol – Áýpildek, Alakól, – dedi.

– Ýaı! Áýpildegiń álgi, kádimgi óleńdegi «Áýpildek» pe? – dedim.

– Ie, sol óleńdegi Áýpildek. Sol óleńdi shyǵarǵan qyzdy alǵan adam, sol Áýpildekti meken qylatyn eldiki ǵoı. Eli qazir sol kóldiń ar jaǵynda otyr. Biraq bul jerden kórinbeıdi, – dedi.

– E, e, óleńdegi Áýpildek osy deseıshi... Ol kelinshek qazir ólgen ǵoı, á? – dedim.

– Iá, ólgen, beıshara, sol qaıǵydan óldi ǵoı! – dedi...

Ushan-teńiz belesterdiń ortasynda, at ústinde, álgi kólderge qarap turdyq...

«Súıgenine bara almaǵan, malǵa sa­tylǵan sorly qyz qaıǵydan óldi ǵoı...».

...Kóz aldyma kelip elestedi: Onyń jylaǵany... Satylyp barǵan jerinen Áýpildek kólin jaǵalap, neshe ret jaıaý qashqany kóz aldyma elestedi... Tap osyn­daı typ-tynysh jer men kók... Tó­ńi­rek tym-tyrys, elsiz, shalqyǵan kól. Jylap kelip, kól jaǵasynda otyrǵan jal­ǵyz áıel. Manaýraǵan jer men kók – meńireý. Meńireý jaratylys kózdiń jasyn kórmeıdi. Jylaǵan jannyń qaıǵysyn sezbeıdi. Jalǵyz-aq eńiregen áıelmen birge kóldiń qamystary ǵana teńselip sybdyrlasyp, sýsyldasyp sóıleıdi. Kóldegi qustar ǵana eńiregen áıelmen birge syńsyp, shýlap jyrlaıdy... Áıel jylaıdy... Áıel jyrlaıdy.

Qamysy Áýpildektiń múshe-múshe,

Sarǵaıdym osynaý kóldiń sýyn ishe!

Qos qanat qusqa bitken maǵan bitse,

Barar em qalqajanǵa áldeneshe!..

Qar basty Áýpildektiń qamystaryn,

Aıtady árkim kórgen qasiret-zaryn,

Túsedi qaıǵylyǵa qara tuman,

Kim biler sol tumannyń ashylaryn?!

Eriksiz Áýpildekti meken ettim,

Jasym jas, on altyǵa

jańa jettim!

Aıyrǵan eki ashyqty eńiretip

Isine bar ma shara qudirettiń?!

Taǵy da kóp sýret kóz aldyma eles­tep, biraz Áýpildekke qarap turyp qaıt­tyq...», deıdi Sáken.

Osy bir qysqa mátinniń ózinen biraz jaıdy ańǵarýǵa bolady. «Áýpildekti» áýeli osy mátindi oqyp baryp tyńdaǵan nur ústine nur bolar edi-aý degen oıǵa jeteleıdi.

Halyq ishine keń taraǵan «Áýpildekti» salýshylar kóp bolsa kerek buryn. Sáken zamanyna deıin de keń taraǵan án eke­ni baıqalady. Beridegi bir oryndaýshy Rábıǵa Esimjanova bolsa, keıinde bul týyndyny Gúlmıra Sarına oryndaǵanyn bilemiz. Gúlmıranyń oryndaýynda da tamasha shyqqan, án tabıǵaty, áýen syry ashylǵan. Bir qyzyǵy, buǵan de­ıin halyq áni atalyp kelgen týyndyny ataqty Qaırat Baıbosynov «Syr san­dyq» atty qazaq ánderiniń antologııa­synda avtorymen jazady. Áni Maqajan Shıdenuly Myrzambetovtiki dese, sózi Dámesh aqyndiki dep beripti. Demek, qazaq ánderiniń antologııasyn jasaǵan ánshi týyndynyń avtorlaryn taýyp, arnaıy engizip otyr. Sońyna túsken saıyn týyndylardyń boıaýy anyq baıqalyp, tabıǵaty ashyla túsetin sekildi. Ýaqyt tas­pasyna jazylǵan án de, kúı de sóı­leı­di. Osylaı ejiktep oqyp tursa.

Sońǵy jańalyqtar

Ekibastuz: Taǵy 9 úıge jylý berildi

Aımaqtar • Búgin, 21:02

Senatorlar ózekti máselelerdi talqylady

Parlament • Búgin, 14:03

ÁCh 1/8 fınalynda kimder oınaıdy?

Fýtbol • Búgin, 12:40

Bir táýlikte 173 adam koronavırýs juqtyrǵan

Koronavırýs • Búgin, 11:02

Uqsas jańalyqtar