Ekonomıka • 02 Qazan, 2022

Munaı-gaz salasynyń basym baǵyttary Almatyda ótken KIOGE-2022 kórmesinde talqylandy

97 ret kórsetildi

Almatyda «Munaı jáne gaz» XXVIII halyqaralyq KIOGE kórmesi men konferensııasy ótti. Bıyl kórmege Qazaqstan, Ázerbaı­jan, Bahreın, Germanııa, Italııa, Kanada, Qytaı, Malaızııa, Reseı, AQSh, Túrkııa, Fransııa, Ońtústik Koreıa jáne Japonııanyń 196 munaı-gaz kompanııasy qatysty. Úsh kúnge sozylǵan alqaly jıyn­nyń basty maqsaty – salaǵa jańa tehnologııalardy engizý.

Kórmege qoıylǵan qurylǵylardyń sapasy men tıimdiligin shetel mamandary da joǵary baǵalady. Energe­tıka mınıstri Bolat Aqsholaqov KIOGE-2022 halyqaralyq munaı jáne gaz kórme-konferensııasy barysynda elimizdiń energetıka salasyn damytýdyń basym baǵyttarynyń biri munaı-gaz-hımııa salasy ekenin, Atyraý oblysynda qýaty 500 myń tonna bolatyn polıpropılen óndirý zaýyty iske qosylatynyn, Qazaqstan munaı qory men óndirý boıynsha álemde jetekshi orynda ekenin atap ótti. Mınıstrdiń aıtýynsha, jetildirilgen úlgilik shartty engizýge qajetti zańnamalyq ózgeristerdi engizý boıynsha jumys pysyqtalyp jatyr. Bul salyqtan bosatý túrindegi retteýshi jáne fıskaldyq preferensııalardy qarastyrady. Munyń bári kómirsýtekterdi barlaý salasyndaǵy ınvestısııalyq ahýaldy jaqsartýǵa jańa serpin berýge tıis. Iаǵnı munaı-gaz sektoryn kezeń-kezeńimen kómirteksizdendirý jáne energııaǵa birtindep kóshý kýrsyna basymdyq berile bastady. Endigi trend jańartylatyn energııa kózderin damytýǵa, kómirmen jumys isteıtin stan­salardy gazǵa aýystyrýǵa, gaz ken oryndary men gaz óńdeýdi, munaı-hımııa, sýtegi energetıkasyn damytý bolmaq.

Qazaqstan 2018 jyldan bastap ha­lyq­aralyq aýksıondardy ótkizý­diń ashyq tetigin qoldanady. 2018-2021 jyl­­dar ara­lyǵynda jalpy qýaty 1 705 MVt jańartylatyn energııa jobalary bo­ıynsha aýksıondar elektrondy for­­matta ótti. Tórt jyl ishinde 59 JEK jobasyn jáne qýattylyǵy 1 400 MVt bolatyn aýqymdy JEK jobalaryn paıdalanýǵa berý josparlanýda. Son­daı-aq energetıka salasyn odan ári damy­týdyń perspektıvti baǵyttarynyń biri – sýtegi energetıkasy. Aldaǵy ýaqyt­ta úsh baǵyt boıynsha jumys júrgiziledi. Bul – sýtegi óndirisi, sýtekti tasymaldaý jáne saqtaý, sýtekti elektr energııasyna aınaldyrý. Jańartylatyn energııa kózderin zertteýde elektrolız arqyly sýtegin alý «Jasyl sýtegi» jahandyq tujyrymdamasyna sáıkes keledi. B.Aqsholaqov Kaspıı qubyr konsorsıýmy qazaqstandyq munaıdy tasymaldaýdyń eń tıimdi baǵyty ekenine toqtaldy. Basqa joldar balama baǵyt retinde qarastyrylady. «Qashaǵandaǵy» jóndeý jumystaryna qatysty saýalǵa da jaýap bergen vedomstvo basshysy onyń birneshe sheshimi baryn, 20 qazanǵa qaraı ken orny burynǵy táýligine 400 myń barrel óndirý rejimine oralatynyn jetkizdi. Qazir iri ken ornyndaǵy jóndeý jumystaryna baılanysty táýligine 200 myń barrel shyǵyn kelip otyr.

«QazMunaıGaz» UK» AQ basqarma tóraǵasy Maǵzum Myrzaǵalıev alda munaı hımııasyna basymdyq beriletinin áńgimeledi. Ol tómen kómirtekti damý baǵdarlamasy 2031 jylǵa qaraı kómirtegi izin 2019 jylǵy deńgeıden 1,6 mln tonna SO2 gazyna tómendetýdi kózdeıtinin aıtady. «Kóptegen munaı-gaz kompanııasy sekildi bizdiń de jospar operasııalyq jáne energetıkalyq tıimdilikti arttyrý, jańartylatyn energııa kózderin engizý jáne ofset saıasatyn iske asyrý sharalarynan turady», degen kompanııa basshysy QMG óziniń dástúrli bıznesinen bas tartpaıtynyn málimdedi. «Halyqaralyq energetıka agenttigi atap ótkendeı, munaı tutynýdyń tómendeýine qaramastan, kem degende 2040 jylǵa deıin álemdegi negizgi energııa kózi bolyp qala beredi. Sarapshylar munaı hımııasyna suranys aldaǵy 20-30 jylda eki esege ósetinin boljap otyr. Sońǵy 10 jylda bul suranys 50 paıyzǵa artty. Budan bólek, qurylys jáne aýyl sharýashylyǵy sektorynda da suranys artady. Halyq sany osy qarqynmen óse berse, bul salalarda munaı tutyný kólemi 2050 jylǵa qaraı 46 paıyzǵa ulǵaıady», dedi M.Myrzaǵalıev. QMG basshysy kompanııa munaı-gaz hımııasy esebinen aktıvter portfelin keńeıtý, óndirý deńgeıin bir qalypta ustap turý jáne tasymal baǵyttaryn ártaraptandyrýdy josparlaǵanyn habarlady. Odan bólek, qorshaǵan ortaǵa bólinetin kómirtegi izin azaıtý, óndiristegi jabdyqtardyń beriktigi men energııa tıimdiligin arttyrý boıynsha sharalar iske asyrylady.

Osyǵan deıin QazaqGaz ulttyq kompanııasy qanatynda barlaý jumystarymen aınalysatyn jańa kásiporyn qurylatyny aıtylǵan bolatyn. Jıynǵa qatysqan kompanııanyń basqarma tóraǵasy Sanjar Járkeshovtiń aıtýynsha, qazir ishki naryqtyń gazǵa degen suranysy tolyq qamtamasyz etildi, Qashaǵanda qýaty 1 mlrd tekshe metr bolatyn gaz óńdeý zaýytynyń qurylysy bastaldy. Gazdy barlaý jáne óndirý jónindegi jańa jobalardy iske qosý arqyly resýrstyq bazany ulǵaıtý jumystary júrgizilip jatyr. Sondaı-aq gaz salasyn damytýdyń 2022-2026 jyldarǵa arnalǵan keshendi jospary bekitilgen. Kompanııanyń tolyq aýdıtin júrgizýde qyzmettiń ashyqtyǵyna jáne iri jobalardy júzege asyrýdy qamtamasyz etýge basymdyq beriledi. 2025 jyly QazaqGaz IPO-ǵa shyǵýdy josparlap otyr. IPO-ǵa daıyndyq kezinde kompanııany basqarý tıimdiligin arttyrý, áleýmettik turaqtylyq ındeksin jaqsartý, neǵurlym jetilgen jáne turaqty bızneske aınaldyrý kózdelgen. Ishki naryqty damytý úshin kompanııa 2030 jylǵa qaraı gazdandyrý deńgeıin 65 paıyzǵa ulǵaıtyp, shyǵynsyzdyqqa qol jetkizýdi maqsat etedi. Táýelsiz gaz taratý uıymdarynyń jeke ınvestısııalaryn tartý arqyly eldi gazdandyrýdyń Bas shemasyn iske asyrý jumysy jalǵasady. Bul – Prezıdent tapsyrmasynan týyndap otyrǵan baǵyt. Sondaı-aq iri jobalardy júzege asyrýǵa Mańǵystaý jáne Atyraý oblystarynyń gaz tasymaldaý júıeleri men Almaty qalasynyń 2-JEO jáne 3-JEO-ny qaıta jańǵyrtý, qýaty 1 mlrd tekshe metr bolatyn jańa gaz óńdeý zaýytynyń qurylysy kiredi. «Korporatıvtik basqarý satyp alýda ashyq bolýy kerek, sondaı-aq resýrstyq bazany ulǵaıtý qajet. О́ıtkeni bul – tabysty IPO-nyń negizgi faktory. Sonymen qatar gaz tasymaldaý júıesiniń úzdiksizdigin qamtamasyz etý qajet. Úsh jyl ishinde jańǵyrtýǵa, Mańǵystaý jáne Atyraý oblystarynyń júıelerine 500 mlrd teńge ınvestısııa quıyldy. Sonymen qatar AHQO-men jumys júrip jatyr», dedi ol. Ishki naryqqa gazdyń qosymsha kóleminiń artýyna baılanysty Qazaqstan 2024 jylǵa arnalǵan kógildir otyn tapshylyǵy boljamyn keıinge shegergenine qaramastan, tutynýdy ońtaılandyrý jáne energııany tıimdi etý qajettigi týdy. Spıkerdiń aıtýynsha, Qazaqstan jetkiziletin gaz kólemi boıynsha Reseımen kelissózder júrgizip jatyr. Sonymen qatar QazaqGaz barlaý jáne óndirý jańa enshiles kásiporny birneshe ken orny bar Amangeldi gaz kásipornynyń negizinde qurylmaq. Ulttyq kompanııa áleýetti ınvestorlarǵa usyna alatyn jer qoınaýyn paıdalanýdyń basym quqyǵy­na 10 lısenzııa alǵan, «Lýkoıl» kompanııasyna qory 70-80 mlrd tekshe metrdi quraıtyn Qalamqas More kenin ıgerý týraly usynys jiberilgen. Qashaǵan­daǵy gaz óńdeý zaýytynyń qurylysyna toqtalǵan QazaqGaz basshysy joba ulttyq kompanııaǵa berilgende merzi­min ótkizip alǵanyn, kóp ilgerileýshilik bolmaǵanyn, jer jumystary, irgetastar, jumys qujattamasy, jobalaý jumystary bastalatynyn, jabdyqtardyń sapasyna tolyq tehnıkalyq tekserý júrgiziletinin atap ótti.

Bul kezdesý Túrki memleketteri uıymynyń músheligindegi elderdiń energetıka salasy mınıstrleriniń kezdesýimen este qaldy. Konferensııa aıasynda Ázerbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Túrkııa, О́zbekstan úkimetteri músheleriniń qatysýymen Túrki memleketteri uıymyna múshe elder mınıstrleriniń otyrysy ótti. Baqylaýshy retinde Majarstan ókilderi qatysty.

Túrki memleketteri uıymynyń Bas hatshysy Baǵdat Ámireev energetıka saıasat pen ekonomıkanyń quramdas bóligi ekenin, energııamen qamtamasyz etý tizbeginiń qaýipsizdigin qamtamasyz etý jáne turaqty energetıkalyq saıasatty jetildirý ekonomıkalyq ósýge jáne jumyspen qamtýǵa múmkindik beretinin aıtty. «Qaýipsizdik arhıtektýrasy buzylýda. Álemdegi ózara senimsizdik tereńdeı tústi. Mundaı jaǵdaılar túrki yntymaqtastyǵyn nyǵaıtýdyń ómirsheńdigin arttyrady», dedi B.Ámireev. Bas hatshynyń aı­týyn­sha, «Túrki áleminiń kózqarasy 2040» baǵdarlamasynda energetıka salasy jan-jaqty kórsetilgen, saıasatty úılestirý arqyly múshe memleketter arasynda strategııalyq seriktestik qurý, energetıkalyq yntymaqtastyqty taza jetkizýshi-tutynýshy qarym-qatyna­synan anaǵurlym tehnologııalyq salaǵa kóshý maqsatyn kózdeıtini aıtylǵan. «Osy eki onjyldyq tujyrymdamasyn júzege asyrý úshin baýyrlas eldermen birge 2022-2026 jyldarǵa arnalǵan strategııa daıyndadyq. 2022 jyly 11 qarashada Samarqanda ótetin sammıt aıasynda Túrki memleketteri uıymynyń 5 jyldyq Strategııasyn bekitý jos­parlanýda. Biz múshe-memleketter men baqylaýshy memleketter arasynda energetıka salasyndaǵy yntymaqtastyqty damytýǵa erekshe mán beremiz, muny aıtarlyqtaı saıası másele dep sanaımyz», dedi Bas hatshy.

Osyǵan deıingi Jumys tobynyń otyrysynda taraptar energetıkalyq yntymaqtastyqty tıimdirek basqarý úshin Uıymǵa múshe elderdiń Basqarý komıtetin qurý týraly másele kótergen. Múshe memleketter men baqylaýshy mem­­leketterde energııa tıimdiligin art­tyrý boıynsha jumys júrgizildi. Inf­ra­­qurylym men kómirsýtegi sek­toryn­daǵy ártúrli baǵyt boıynsha ozyq táji­rıbemen bólisý jáne oqytý baǵdar­lama­laryn uıymdastyrý, Túrki mem­leketteri uıymy energetıkalyq ynty­maqtastyq baǵdarlamasy jáne onyń is-sharalar jospary týraly kelisimge kelý týraly sheshim qabyldanǵan bolatyn.

 

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

Qostanaı oblysynyń ákimi taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 14:10

QHL: «Barys» «Traktordan» ozdy

Hokkeı • Búgin, 12:17

Tanymal veloshabandoz qaza tapty

Oqıǵa • Búgin, 11:38

Soltústik Qazaqstan oblysynyń ákimi aýysty

Taǵaıyndaý • Búgin, 11:09

Atyraý oblysynyń ákimi taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 10:39

Aqtaýda kópqabatty úıden órt shyqty

Aımaqtar • Búgin, 09:25

Umytylmas tarıhı sát

Pikir • Búgin, 07:43

Batyl kózqaras, baıypty jol

Pikir • Búgin, 07:42

El senimin arttyrǵan

Pikir • Búgin, 07:41

Qapysyz halyq qalaýy

Pikir • Búgin, 07:40

Shaǵyn bıznestiń sharapaty

Bıznes • Búgin, 07:39

Qoqys máselesi qalaı sheshiledi?

Qoǵam • Búgin, 07:38

Sapaly ınternet qoljetimdi

Qoǵam • Búgin, 07:35

Uqsas jańalyqtar