Qoǵam • 05 Qazan, 2022

«Erim deıtin el bolmasa...»

195 ret kórsetildi

Búgingi kóptegen jasymyzdyń bo­ıyn­da óz Otanyna degen ystyq sezimnen góri qarny toıatyn, qaltasyn toltyrýǵa múm­kin­dik mol elderge ynta-yqylasy basym bolyp júrgenin ishteı sezesiń. Mine, osy jaıt bizdiń urpaqty otanshyldyqqa tár­bıe­­leý baǵytyndaǵy sharalardyń jóndi ná­tıje bermeı otyrǵanyn kórsetedi. Bul jaıt óz kezeginde ýaqyt talabyna saı jańa kóz­qaras, tyń baılam, tereń paıym kerek eke­nin aıqyndaıdy.

Biz áli kúnge deıin eski súrleýmen júrip kelemiz. «Qurǵaq qasyq aýyz jyrtatynyn» bilip tursaq ta, bilmeıtindeı bolyp, ózimizdi aldaýsyratyp áýremiz. Bul jaǵdaı bizdi kóbik sózge, daýryqpa uranǵa júgindirip, bos dalaqtatyp otyr. Urpaqty kámpıtin alyp qalyp, onyń jyltyraq qaǵazymen aldaı salǵymyz keledi. Keshirińiz, bulaı bolmaıdy. Mundaı aıar aıla-tásildiń kúni keshegi keńes odaǵymen birge batqan, talqany taýsylǵan. Jarqyn bolashaqqa jalań sózben sendirýge tyrashtaný, otanshyldyq sezimdi shet-shegi joq qyzyl sózben sińirý úshin qyzylkeńirdek bolý tásili durys nátıje bermeıdi.

Biz jastardy otanshyldyqqa ulttyq rýhanı qundylyqtar arqyly baýlyǵan bolyp, ony óskeleń urpaq qabyldady ma, joq pa, oǵan mán bermesten, olardyń memlekettiń qaýip­sizdigine, táýelsizdigine alańdaıtyn, el bolashaǵy úshin jaýapkershilikti moınyna ala biletin azamat bolyp ósetinine bek senimdi sekildimiz. Osy oraıda úlken bir isti tyndyryp tastaǵandaı aıaǵymyzdy alshań basyp alańsyzbyz. Bul eńbegimizdiń jemisi qandaı bolatynyna qyzyǵýshylyǵymyzdyń tómendigin kórsetse kerek. Qateliktiń ózi osyndaı jaýapsyzdyqtan týyndaıdy.

Memleket tarapynan jastardy qol­dap, jaǵdaı jasaýǵa, olardyń boıynda otan­shyl­dyq rýhty qalyptastyryp, tárbıeleýge aıryqsha kóńil bólý máselesi jıi kóteriledi. Durys-aq. Biraq osy máseleniń sheshimin túrli is-sharalar uıymdastyrý, daýryqpa, dańǵaza jıyn­dar ótkizýden ǵana izdeımiz. О́zge eshteńege bas aýyrt­paımyz. Naǵyz sha­ra­syzdyq ne kóz­boıaý­shy­lyq. Odan basqa túk te emes. Bul jastardyń kóńilin kónshite me, janyn jadyrata ma?.. Joq. Sol kók týdy jelbiretip turyp jalyndy sózder, madaq-maqtaýlar aıtylǵan is-sharalar úısizge úı, kúısizge kúı, jumyssyzǵa jumys bola ma? Mundaı is-sharalar jastardy jigerlendirmek túgili, qanyn qaraıtyp, yzasyn keltiredi emes pe?

Bir ókinishtisi sol, jastardy qoldaý, urpaq tárbıeleý isine qatysty sóz qozǵalǵanda má­se­leniń ekonomıkalyq, áleýmettik berik ne­giz­deri, aıqyn qadamdary qozǵalmaı qalady. Ult ustazy Ahmet Baıtursynulynyń «Erim deıtin el bolmasa, elim deıtin er qaıdan shyqsyn?!» degen ataly da, azamattyq sózin bilsek te, soǵan sáıkes amal jasaı almaı otyrǵanymyz qynjyltady. A.Baıtur­syn­uly­nyń bul ataqty sóziniń astarynda naǵyz otanshyldyqqa, elin, jerin súıýge tárbıeleýdiń negizi jastardyń bolashaqtaryn óz elimen baılanystyrýy úshin jaǵdaı jasaý, yntalandyrý, memleketiniń shynaıy qamqorlyǵyn sezindirip ósirý qajettiginde jatqany túsinikti ǵoı.

Búginde jastardy qoldaýdyń kózge kórinip turǵan jalǵyz aýqymdy jobasy – UBT ar­qy­ly joǵary oqý oryndarynda bilim alý úshin memlekettik granttar berý. Munyń ózi de túbe­geı­li jemisin beretin ıgilik emes. О́ıtkeni grant kómegimen mamandyq meńgergen jastardyń basym bóligi laıyqty jalaqysy bar jumysqa ornalasa almaı, kúnkóristiń yń­ǵaıymen basqa salaǵa, tipti ózge elge qara jumys isteýge ketip jatady. Demek, UBT-nyń ózi JOO qabyr­ǵa­sy­nan keıin kóp túlekke saıasyn túsire almaı qalady. Budan biz UBT-nyń aýqymdy maqsatty kózdegen joba emestigin kóremiz. Al jastarǵa arnalǵan túrli basqa baǵdarlamalar jalpyǵa birdeı ıgilik kórsete almaıtyn álsiz jobalar. Mun­­daı baǵdarlamalardyń qyzyǵyn talaılar sy­baılastyqtyń kedergisinen amaldap ótip, bıýro­kratızmniń bodandyǵynan zorǵa qu­tylyp baryp kóredi.

Bılikke degen senimi az, el tizgini senip tapsyrylǵandar jemqorlyqqa bylyqqan jerde urpaq tárbıesi qandaı ádiske salsań da órge baspaıdy. Tárbıelenýshi durys bolýy úshin tárbıe berýdi uıymdastyrýshy tarap ońdy, úlgili bolýy kerek. Sózi men isi qabyspaıtyndar kimge bedel, kimge úlgi bolmaq?

Qulqynynan ózgeni oılamaıtyn qury­ǵy uzyndar artyqshylyqtarǵa ıe bolyp, qa­rapaıym jurt bitpeıtin jalǵan ýáde­ler­ge aldanýy jalǵasa berse, jas urpaq úmit­siz­dik­ke salynyp, bolashaǵyn bógde jaqtar­dan izdeýge májbúr bolsa, onda mundaı qo­ǵam­da otanshyldyq, patrıotızm jóninde sóz qoz­ǵaý­dyń qandaı máni bar? Árbir jastyń óz mem­leketiniń qaıtalanbas tulǵasy, tiregi retinde sezinýine múmkindik berilgende ǵana otan­shyldyq, patrıottyq tárbıe jemisin beredi. Áıtpese, basqasy bos áýreshilik.

Sońǵy jańalyqtar

Zııatkerlerdiń shetelde kezdesýi

Bilim • Búgin, 23:36

Talqy

Ádebıet • Búgin, 23:23

Shamǵon tasada qalar tulǵa emes

Ádebıet • Búgin, 23:17

Kókirekte kúmbirlegen dúnıe kóp

Ádebıet • Búgin, 23:12

Qar ústindegi qarsaq

Aımaqtar • Búgin, 23:08

Álkeıdiń kúndeligi

Tarıh • Búgin, 23:07

Jyl úzdikteri anyqtaldy

Sport • Búgin, 23:02

«Hat qorjyn»

Qoǵam • Búgin, 22:58

Qarǵyn sýdan qaýip bar

Tótenshe jaǵdaı • Búgin, 22:54

Sháken Aımanovtyń áıgili bórki

Jádiger • Búgin, 22:53

Jańa avtobýstarmen tolyqty

Mektep • Búgin, 22:45

Oqýshylar tapqan olja

Jádiger • Búgin, 22:39

Irikteýdegi qarsylastary anyqtaldy

Fýtbol • Búgin, 22:35

Jalpy esepte úzdik shyqty

Sport • Búgin, 21:05

Atyraý-Astrahan tasjoly jabyldy

Aımaqtar • Búgin, 17:00

Uqsas jańalyqtar