Aımaqtar • 06 Jeltoqsan, 2022

Astyqty óńirde un tapshy

64 ret kórsetildi

Bıyl Aqmola dıqandary 5 mln tonnadan astam sapaly astyq jınap, eńbekteri aqtaldy. Áıtse de, qolda bardy kádege jaratý tusy kemshin. El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev ónim eksportyn ulǵaıtýdy tapsyrdy. Al Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi ázirge usynyspen ǵana shektelip otyr.

О́ńirde bıyl bıdaıdyń shyǵymdylyǵy birshama jaqsy boldy. Gektar berekesi ortasha eseppen 11,7 sentnerden aınaldy. 5,5 mln tonna ónim jınaldy. Sóz arasynda bul tabystyń ótken jylǵy kórsetkishpen salystyrǵanda 34 paıyzǵa joǵary ekendigin de aıta ketelik. Taǵy bir súıinishti jaı – astyq sapasy áldeqaıda joǵary. Bizdiń óńirdiń sapaly astyǵyna suranys ta kóp. Ob­lystaǵy dándi daqyldar qam­ba­syna quıylǵan astyqtyń 94,8 pa­ıyzy 1, 2 jáne 3-klasty.

Solaı bola tura, astyqty óńir óz ónimin óńdep, sońǵy satý naryǵyna jetkize almaı otyr. Statıstıkalyq derekterge nazar salsaq, unnyń bólshek saýdadaǵy baǵasy bir jyldyń ishinde shamamen 45 paıyzǵa ósipti. Un eksporty ulǵaıǵanymen, ishki naryqtaǵy satý kórsetkishi burnaǵy jylmen salystyrǵanda 22,2 paıyzǵa azaıǵan. 2022 jyldyń qańtar-tamyz aıynda syrtqa satqan dán kólemi óskenimen, ishki naryqtaǵy satý kórsetkishi 840 myń tonnaǵa deıin azaı­ǵan. Bir jyl buryn 3,6 pa­ıyz ósim bar edi. Bıyl qańtar-tamyz aılarynda bıdaı men qara bıdaı unynyń eksporttyq baǵasy ótken jyl­dyń sáıkes merziminen salys­tyrǵanda 41,6 paıyzǵa ósken.

– Un baǵasyn saraptap qaraıtyn bolsaq, óńirde áleýmettik mańyzy bar taýar­lardyń tiziminde birinshi surypty un, bıdaı bar eken­digin atap ótkim keledi, – deıdi oblystyq kásipkerlik jáne ónerkásip basqarmasy basshysynyń orynbasary Jasulan Aıdrahmanov.

Onyń sózine qaraǵanda, un baǵasy jyl basynan beri ósken. Sońǵy aptada ósim irkilgen tárizdi. Azyq-túlik dúkenderindegi unnyń ortasha baǵasy kılosy 140 teńgeden bastalady. Qymbat un da bar kórinedi. Bul basqa aımaqtardan jetkizilgen kommersııalyq un eken.

Ásirese Qostanaı oblysynan ákeli­netin «Korona» uny qymbat eken. О́zge de alys-jaqynnan jet­ki­zilgen qymbat un barshylyq. Bul ta­raptaǵy qymbatshylyqty tejeý úshin óz unymyzdy óndirsek, ádil básekelestikke túse alar edi. Áıtse de bul oraıdaǵy umtylys ilgeri baspaı tur. Barlyǵy aınalyp kelgende nan baǵasynyń qymbattaýyna ákelip soqtyrady. Bir túsiniksiz tusy, óńir dıqandary bıyl kókten ıip, jerden bergende 5 mln-nan astam sapaly astyq jınap otyryp, shetten un tasymaldaǵanymyz qalaı bolar eken? Ishki naryqta tutynýshylar úshin un baǵasy osy jyldyń orta sheninde rekordtyq kórsetkishke jetip, 41,3 paıyzǵa qymbattaǵan. Qazan aıynda bir kılo unnyń baǵasy shamamen 360 teńgege deıin kóterilgen.

Qarapaıym halyq úshin kádimgideı qıyndyq týǵyzyp otyrǵan osy bir jaı­dyń sebep-saldaryn taldap kóre­lik­shi. Qara jerge dán ekken dıqan qaýymynyń alapat eńbegi aqtalmaıtyn syńaıly. Jaz boıy álemdegi ahýalǵa baılanysty janar maı men qosalqy bólshektiń kúrt qymbattaýy sharýanyń ıyǵyna batty. Endi eńsesin ezgen basty kedergi – astyq tasymaldaıtyn vagondardyń jaıy. Dıqandardyń aıtýyna qaraǵanda, qazir qasqaldaqtyń qanyndaı taptyrmaıdy. Onyń ústine sońǵy jyldary birneshe ese qymbattap ketken. Jańa ǵana oryn alyp otyrǵan másele emes, jyldaǵysy osy. Astyq óndirýshiler men dıirmenshiler talaı márte dabyl qaqqan. Áıtse de qıyn túıin sheshiler emes. Sońǵy jyldary vagondardyń jetispeýshiligi men qymbatshylyǵy tutas el aýmaǵyndaǵy agrarlyq sharýashylyq seriktestikter men dıirmenshilerdiń janyn júdetip tur.

– Sońǵy úsh jyl boıy júzdegen dıirmen jumysyn múldem toqtatty. Atbasar qalasyndaǵy 9 dıirmenniń tórteýi ǵana jumys istep tur. Onyń ishinde meniń de dıirmenim bar, – deıdi «Iman 777» jaýapkershiligi shekteýli seriktestiginiń basshysy Dın-Magomed Asaev, – basty sebep bıdaıdyń, tasy­mal­daýdyń baǵasynda. Bıyl bıdaıdyń bir tonnasy 115-126 myń teńge aralyǵynda. Áıtse de sol asta-tók bıdaıdy tasymaldap, dıirmenge jetkize almaı otyrmyz. Sebep vagon joq. Temir jol tarıfterinde astyq tıeıtin vagonnyń quny 500 myń teńgeden 700 myń teńgege deıin kóterildi. Taıaýda temir jol kompanııalary bul baǵanyń taǵy da 15 paıyzǵa deıin ósýi múmkin ekendigi týraly habarlama joldady. Byltyr qýańshylyq bolǵandyqtan un tartýǵa jaraıtyn sapaly bıdaıdyń quny sharyqtap ketken bolatyn. Bıyl temir jol vagonynyń tarıfi 100 paıyzǵa qymbattady. Osydan keıin astyqty óńirde nannyń qymbattaýy oryn almaǵanda qaıtsin.

Kásipker máseleni sheshedi-aý degen quzyrly organdarǵa sońǵy eki jylda 9 márte hat jazypty. Biraq birde-bireýinen tushymdy jaýap kelmegen. Sarap­shylardyń pikirine qaraǵan­da, vagondardyń jaldaý aqysynyń qymbattaýymen birge О́zbekstannyń kedeninde baǵany taǵy bir ósirip, bıdaıdy arzanǵa alýdan shyǵynǵa batyp otyrǵanǵa uqsaıdy. О́zbekstan jaǵy qazaq bıdaıyn tartatyn dıirmenderdi molynan satyp alǵan. Bizdiń elde memleket tarapynan qyrýar sýbsıdııa bólinip, arzandatylǵan janar-jaǵar maımen qamtamasyz etilip, áýpirimdep ósirilgen altyn astyqtyń qyzyǵyn ózbek jaǵy kórip otyr. Olar Tájikstan men Aýǵanstan naryǵynda qa­zaq unyn erkin saýdalaýda.

Osydan on jyl buryn un shyǵarýda jalpaq álemde jol bastap turǵan el dıirmenshileriniń sharýasy quldyrap, un óndirisi qurdymǵa ketýdiń az-aq aldynda tur. Taǵy da statıstıkalyq derekterdi tilge tıek etelik. 2012 jyly Qazaqstanda un óndirýden álem­de birinshi orynǵa ıe bolǵan. 2015 jyl­dan bastap dıqandardyń búıi­rin shyǵarǵan bul jaı qojyraı bas­ta­ǵan. Sol jyldary elimizde 1 300 dıirmen bolsa, qazir nebári 170 qana dıirmen jumys istep tur. Un óndirýde unjyrǵamyz túskendigin osy bir ǵana derekpen dáleldeýge bolady. Buryn Qazaqstannan un satyp alatyn ózbek jaǵy endi tek bıdaı ǵana almaq. Tıimdi istiń tetigin kózderi kórip otyr emes pe?! Qazir О́zbekstan jaǵy jylyna 3 mln tonnaǵa jýyq Qazaqstan bıdaıyn alady eken. Ishki naryǵyn qamtyp qana qoımaı, alys-jaqyn kórshileriniń de kósegesin kógertip otyr. Osylaısha, memlekettiń qyrýar qoldaýynyń arqasynda jer betine bar beınetti ózimen birge ala shyǵatyn altyn as­tyqty áýpirimdep ósirip otyrǵan dı­qan qaýymy sońǵy satý naryǵynan da aıyrylyp qalyp otyr. Álbette, óńdelgen ónim quny da joǵary bolmaq. Demek astyqty ózimizde óńdeýdiń tıimdi joldaryn qarastyrǵan durys.

– Oblysta bul baǵyttaǵy jumysty úılestirý úshin jedel shtab jumys isteýde, – deıdi oblystyq aýyl sharýa­shy­lyǵy basqarmasynyń basshysy Serik Baljanov, – vagondardyń jetis­peýshiligi jáne tasymaldaý ba­ǵa­synyń qymbattaýy boıynsha as­tyq óndirýshiler, dıirmenshiler jáne temirjol bólimi basshysynyń qatysýymen arnaıy jıyn ótkizdik. Olar baǵany turaqtandyrýǵa ýáde berdi, arnaıy hattama toltyryldy.

Al temirjolshylar bolsa, qajetti vagondardyń jetkilikti ekendigin aıtyp aqtalady. Tek suranys kóp bol­ǵandyqtan, barlyǵyn birdeı qam­ta­masyz ete almaı otyrǵan syńaıly. Aǵymdaǵy jyldyń alǵashqy toǵyz aıynda astyq tasymaly ótken jylmen shamalas bolǵan. Iаǵnı 6,5 mln tonna astyq tasymaldanǵan. Qazir astyq tasymaldaıtyn vagondar Qazaqstan temirjolynyń menshiginde emes, básekelestigi mol ortada. Negizinen «Kaztemirtrans» aksıonerlik qoǵamy men «Astyqtrans» kompanııalarynyń menshiginde. Vagondardy jalǵa alýshylar men menshik ıeleri arasyndaǵy qatynastar temirjoldyń qatysýynsyz ózara sharttarmen retteledi. Jeke­legen óńirlerde vagonǵa degen suranys óse túsken. El aýmaǵynda vagondar qozǵalysynyń ózgerýine kórshilerdegi geosaıası jaǵdaı yqpal etse kerek.

Qalaı aıtsaq ta, bar bıdaıdy káde­ge jarata almaı otyrǵanymyz shyn­dyq. Dıirmenshilerdiń qolyn uzartý úshin tasymal qunyn sharyqtata ber­meı, qalypqa túsirý qajet. Bul má­se­leniń túıindi jeri osy. Áıtpese, «Maqta qyzdyń» ertegisi tárizdi bir-birimen shıelenise baılanysyp, shıyr­shyq atqan jaǵdaı kúrdelene ber­mek. Naqtysy, mıllıondaǵan gektar alqapqa mıllıardtaǵan sýbsıdııa tólep ósirgen aqyq dán ózimizdiń ózegimizdi jalǵamaı, ózgeniń ekonomıkasyna jumys isteýde. Negizsiz baǵany ósirip, bir qoldy eki ete almaı otyrǵan sharýalardy shyryldatyp qoısaq, kesiri jarytymsyz jalaqymen kún kórip otyrǵan qarapaıym halyqqa tıedi. Astyqty óńirde otyryp, unǵa jarymaý uıat.

 

Aqmola oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Tarıhı fınal

Sport • Búgin, 22:02

Yqpaldy Májilis minberi

Pikir • Búgin, 21:54

Kezekti beles

Pikir • Búgin, 21:52

Inflıasııa barometri ne deıdi?

Ekonomıka • Búgin, 21:43

Glempıng aýyldyń ajaryn ashady

Aýyl • Búgin, 21:39

Nesibeni arttyratyn nesıe

Aımaqtar • Búgin, 21:37

Syrdyń kúrishi – syrtqy naryqta

Ekonomıka • Búgin, 21:34

Ekibastuzdyń jaǵdaıy ońalar emes

Aımaqtar • Búgin, 21:26

Sanaly urpaqqa arnalǵan ulttyq joba

Bilim • Búgin, 21:20

Kadetke qajetti taǵylymdama

Qoǵam • Búgin, 21:10

Áskerı topograf

Qoǵam • Búgin, 21:08

Bir jylda 100 kitap oqyǵan

Qoǵam • Búgin, 21:00

Kúı rýhy asqaqtaǵan kesh

О́ner • Búgin, 20:59

Kedergi fılosofııasy

Rýhanııat • Búgin, 20:55

Ánniń túpnusqa aty – «Qarakóz»

Tarıh • Búgin, 20:51

Dýblıajdyń darabozy

О́ner • Búgin, 20:48

Bizdiń Lıýı-Ko

О́ner • Búgin, 20:46

Shoqan beınesindegi Saǵı

Kıno • Búgin, 20:44

О́mirmen qoshtasý áni

О́ner • Búgin, 20:42

Rýh

Sport • Búgin, 20:38

Ekotýrızmge – aıryqsha kózqaras

Týrızm • Búgin, 20:36

Taý shańǵysyn qalaıtyndar kóp

Qysqy sport • Búgin, 20:34

Túsimniń kózi – týrıstik jarna

Týrızm • Búgin, 20:31

Bap kem be, baq kem be?

Boks • Búgin, 20:27

Búırektegi tasty alýdyń jańa tásili

Medısına • Búgin, 20:20

Kóne qumyra jáne kesteli teri

Jádiger • Búgin, 20:14

Balǵyn qalamgerler baǵaly syılyq aldy

Aımaqtar • Búgin, 20:13

Fınalda joly bolmady

Tennıs • Búgin, 20:11

Álem kýboginde júlde aldy

Sport • Búgin, 20:08

Tórt ret tize búktirdi

Hokkeı • Búgin, 20:07

Uqsas jańalyqtar