Azyq-túlik baǵasy yryqqa kónbeı tur

Aılyqtan aılyqqa qaryzdana jetip, kelgen jalaqysyn qaryz ıelerine nemese nesıege taratyp berip, kelesi eńbekaqyǵa deıin taǵy da qaryzǵa belshesinen batyp otyrý halyqtyń biraz bóligi úshin qalypty jaǵdaıǵa aınaldy. Buryn «tıyn sanap otyrmyz» deıtinder sońǵy tıynyn azyq-túlikke saýyp, sanaıtyn tıyn tappaı qalǵany jasyryn emes. О́ńir turǵyndarynyń barlyǵy munaıshy emestigi qa­per­den tys qalǵandaı.

Mańǵystaýda baǵa joǵary bolýynyń ekinshi sebebi – óńirge azyq-túliktiń 80-85%-y syrttan, ıaǵnı ózge respýblıkalar men elimizdiń basqa oblystarynan tasymaldanýynda. Nege syrttan tasymaldanatyn azyq-túliktiń kólemi sonshalyqty kóp? Muny jartylaı bolsa da jergilikti ónimmen almas­tyratyn múmkindik bar ma? Buryn «Mańǵystaýda klımattyq jaǵ­daıǵa baılanysty egin egý, jemister, kókónister ósirý múm­kin emes» degen uǵym-túsinik qazir eskirgen. Úıiniń mańyn baý-baqshaǵa aınaldyryp, kartop, jýa, sábiz, qyzanaq, júzim, qaýyn, qarbyz, kókshóp – neshe túrli mol ónimderdi kúzde jınap, ózderinen aýysqanyn satatyn turǵyndar sany kóbeıip keledi. Oblysta bir jyldary kóptep salynyp, alaýlatyp-jalaýlatyp ashylǵan jylyjaılardyń qazir bar-joǵy, bar bolsa el ekonomıkasyna qanshalyqty úles qosyp jatqany belgisiz. Árıne, jeke turǵyndar ósirgen ónimmen 800 myńǵa tarta turǵyny bar oblystyń azyq-túlikke, sonyń ishinde jemis-jıdekke, kókóniske qajettiligin tolyq sheshý múmkin emes, áıtse de bar múmkindikti paıdalanyp, Mańǵystaýda baý-baqsha ósirý jumystaryn qunt­tap qolǵa alýǵa bolmas pa? Mańǵystaý týraly «jeri sortań, eshnárse óspeıdi» degen qasań túsinikke maldana berýdi toqtatyp, múmkindikke qaraı jemis-jıdek, kókónis túrlerin ósirýdi jolǵa qoısa deımiz. Al áý bastan malǵa jaıly Mańǵystaýda qazir de tórt túlik ósip-ónip keledi. Biraq olardan ónetin et, sút, sútten jasalǵan taǵam túrlerimen ha­lyq­ty qamtı almaı jatyr. Mańǵystaýǵa ettik baǵyttaǵy mal men konservilengen sıyr eti kóbine Batys Qazaqstan oblysynan tasylady.

Mańǵystaý oblysy kásip­ker­lik basqarmasy bergen má­li­metti sóıletsek, óńirde áleý­mettik mańyzy bar azyq-tú­lik­ter tizbesine kiretin 19 taýardyń 10 taýarynda baǵa ósimi baıqalyp, 4 taýardyń baǵasy tómendegen. Rojkı, kúrish, sary maı, sıyr eti, taýyq eti, súzbe, kartop, sábiz, pııaz, 1 sanatty taýyq jumyrtqasy qymbattap, birinshi sortty un, qaraqumyq jarmasy, kúnbaǵys maıy men qyryqqabattyń baǵasy arzandaǵan. Eń joǵarǵy baǵa ındeksi baıqalǵan pııaz óniminiń baǵasy jyl basynan bastap 23,9% ósim kórsetti jáne bul ósim respýblıka boıynsha baıqalyp jatyr. Sebebi shetelderden keletin pııaz kóleminiń azaıýy pııaz óndirýshilerdiń óz baǵalaryn kóterýine ákelip soqtyrdy. Bul jaǵdaılarǵa baılanysty Úkimet deńgeıinde pııaz eksportyna shekteý engizildi, endi ishki naryq turaqtalady degen oı bar. Al jergilikti jerde áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵalaryn turaqtandyrý maqsatynda ob­lys­tyq bıýdjetten 4,9 mlrd teńge qarajat bólingen jáne bıyl qosymsha 500 mln teńge bólý josparlanǵan. Sondaı-aq turaqtandyrý qorynda jáne «aınalym mehanızmi» boıynsha barlyǵy 8,3 myń tonnany quraıtyn 17 túrli taýardyń qoryn qalyptastyrýǵa qarajat bólinip, áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyn turaqtandyrý úshin, jyl basynan beri óńirlik turaq­tan­dyrý qoryndaǵy saqtaý­ly turǵan taýarlardyń 59,5 tonnasy saýda jelilerine ıntervensııa jasalǵan.

– О́ńirdegi 47 saýda obektisi bar «Dana», «Dına», «Anvar», «Lıder», «Altynfýd» syndy 5 iri saýda jelisimen jáne 235 saýda nysandarymen ÁMAT baǵasynyń saýda ústemesin 15%-dan 10%-ǵa túsirý týraly memorandýmdarǵa qol qoıyldy. Bıyl aýyl sharýashylyǵy ta­ýaryn óndirýshiler men kóterme jetkizýshilerdiń 35 jármeńkeleri uıymdastyryldy. Barlyq eldi me­kende 53 monıtorıngtik «Ha­lyq baqylaýy» top qurylyp, óńirdegi azyq-túlik dúkender ıelerine «Saýda qyzmetin retteý týraly» zańyna sáıkes ÁMAT 15%-dan asa ústemeaqyǵa jol bermeý týraly habarlama hattar tabystalyp, túsindirme jumys­ta­ry júrgizilip jatyr, – deıdi Mańǵystaý oblysy kásipkerlik basqarmasy basshysynyń orynbasary P.Sansyzbaev.

2022 jyly oblysta barlyq kókónis ımportynyń kólemi 20,6 myń tonnaǵa jetti. О́nimderdiń kóbi Iran, Pákistan, Túrik­men­stan, О́zbekstan, Ázer­baı­jan elderinen tasymal­dan­ǵan. Mańǵystaýǵa kókónis­ter­di jet­kizýmen, saqtap-ta­ra­tý­men «Asar-S» kóterme saýda ortalyǵy jáne «KazFruit» ja­ýap­kershiligi shekteý­li serik­tes­tigi aınalysyp keledi. Oblys basshylyǵy baǵa belgi­leý­ge álemdik logıstıka, shıkizat pen qyzmetter quny áser etetinin, alaıda jergilikti ákimdikte ónim baǵasyn ustap turýǵa qajetti tetikter bar ekenin aıtyp jatyr. Mysaly, «Kaspıı» ÁKK arqyly kásipkerlerge 0,1 pa­ıyz­ben baǵany aldyn ala bel­gi­leý shartymen qaıtarymdy nesıe beriledi. Qazirgi tańda Mańǵystaý oblysynda 6 iri saýda qoımasy bar bolǵanymen, olar baǵany turaqtandyrýǵa jáne maýsymaralyq kezeńge ustap turýǵa jetkiliksiz. Memleket bas­shy­synyń Aqtaý qalasyndaǵy qoımalardy ulǵaıtý tapsyrmasyna saı 40 myń sharshy metrdi quraıtyn Aqtaý kóterme-taratý ortalyǵyn salý jobasy iske aspaq. Qoımalary men kóterme saýda ortalyǵy nan turatyn iri ınvestısııalyq jobada qoıma­lar­dyń kólemi 54 myń tonna bolsa, onyń 20 myń tonna syıym­dy­lyǵy kókónisterdi saqtaýǵa arnalmaq.

Ákimdik óz tarapynan jasalyp jatqan jumysty osylaı tiz­beleıdi, baǵa báribir basa-kók­tep alǵa asyp barady.

Mańǵystaý oblysy