Konstıtýsııalyq sot – quqyq qorǵaýdyń ári tetigi, ári kepili

Elimizde 2022 jyly qolǵa alyn­ǵan konstıtýsııalyq refor­ma­nyń nátıjesinde Konstı­tý­sııa­lyq sottyń qaıta qalpyna keltirilýi eń bir qajetti bastama bol­ǵany anyq. Bul – ádiletti Qa­zaq­­standy qurý kezeńin­de qu­qyq­tyq memleketti qalyp­tas­ty­rý jo­­lyn­daǵy nyq qadam.

Konstıtý­sııa­lyq sot jekelegen isterdi qara­maı­dy. Ol jalpy zańnamanyń Ata za­ńy­myzǵa sáıkestigin qada­ǵa­­laı­dy. О́ıtkeni belgili bir nor­ma­tıvtik-quqyqtyq qujattyń keı erejeleri elimizdiń Negizgi zańyna qaıshy kelip qalýy múm­kin. Tipti osy qujatty negiz­ge alyp, otandastarymyzdyń taǵ­dy­ryn sheshken sot sheshimderi de shyǵyp ketken bolýy yqtımal. Osy kezeńde quqyǵy shektelgen tulǵa Konstıtýsııalyq sotqa jú­giný arqyly aldymen álgi taǵ­dyr­sheshti baptyń kúshin do­ǵa­ryp, sodan soń ol bapqa súıengen sheshimniń kúshin joıa alady. «Konstıtýsııalyq sot azamat­tar­dyń Konstıtýsııada bekitil­gen quqyqtary men bostan­dyqtaryn tikeleı qozǵaıtyn Qazaqstan Res­pýblıkasynyń normatıvtik-quqyqtyq aktileriniń Respýb­lı­ka Konstıtýsııasyna sáı­kes­tigin olardyń ótinish­teri bo­­ıynsha qaraıdy» (Konstı­tý­­sııanyń 72-babynyń 3-tar­ma­ǵy). Sonymen qatar «Qa­zaq­stan Respýblıkasynyń Kons­­tı­týsııalyq soty týraly» 2022 jyly 5 qarashadaǵy Kons­tıtýsııalyq zańnyń 45-baby­nyń 4-tarmaǵyna sáıkes: «Eger aza­mattyń sotqa aldyn ala jú­ginýi zańnyń tıisti ereje­le­riniń ımperatıvtiligine baılanysty naqty jaǵdaıda onyń Qa­zaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsııasynda bekitilgen quqyqtary men bostandyqtaryn tikeleı qozǵaıtyn zańdy ózgeshe qoldanýǵa alyp kelmese, aza­mat­tyń júginýine jol beriledi», delingen.

Osy bapqa súıene otyryp, biz, ıaǵnı osy maqala avtorlary, aqpan aıynda Konstıtýsııalyq sotqa júgindik. Ondaǵy másele Qylmystyq kodekstiń 161, 179, 180, 256-baptarynyń Kons­tı­tý­sııaǵa sáıkestigine kúmán­da­na­tyn­daı negiz boldy.

Bizge jaýap bergen Konstıtý­sııalyq sot apparaty «Norma­tıvtik-quqyqtyq aktiler mátin­deriniń sáıkestigin tekserý Konstıtýsııalyq sottyń quzy­re­tine jatpaıdy», degen ýájben bul máseleni jyly jaýyp qoıdy. Bul jaýap joǵarydaǵy kú­mándi seıiltpedi. Biraq bizdi tolǵandyrǵan bul jaýap qana emes, máseleniń bulaısha órbýi­ne alyp kelgen túıtkildi úsh másele bar edi. Sheshilýge tıisti máselelerdiń bolýy da zańdy. Bul máseleler Konstıtýsııa men Konstıtýsııalyq sot týra­ly konstıtýsııalyq zańnyń aq­tań­daqtaryn, jete rettelmegen, tolyqtyrýdy qajet etetin tus­tarynyń bar ekenin, sonymen qatar Konstıtýsııalyq sot ju­­mysyn uıymdastyrýda keı kemshiliktiń bar ekenin ań­ǵar­tady. Áreket bar jerde qaı­shy­lyq­tyń bolýy, qaıshylyq bar jerde sheshimniń suranýy zańdy.

Úsh máselege jeke-jeke toq­ta­lyp ótsek.

Birinshiden, «Kons­tıtý­sııa­lyq sot qaı bıliktiń tarmaǵy?» degen su­raq týyndaıdy. Zamanaýı mem­lekettiń modelinde bılik – zań shyǵarýshy, atqarýshy jáne sot bıligi dep bir-birinen tá­ýel­­siz, birin-biri tepe-teńdikte us­taı­tyn úsh tarmaqqa bólinedi. Aty «Konstıtýsııalyq sot» bol­­ǵan soń da, on bir sýdıadan tu­­ra­tyn organ bolǵan soń da sot bı­li­gine jatady degen qısyndy oı keledi.

«Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsııalyq soty týraly» zańnyń 1-baby «Qazaq­stan Res­pýb­lıkasynyń Konstı­tý­sııa­lyq Soty Qazaqstan Res­pýb­lıkasynyń búkil aýmaǵynda Qazaq­stan Res­pýb­lı­kasy Kons­tı­tý­sııa­sy­nyń ústemdigin qam­tamasyz etedi», dep qana shek­te­ledi. Onyń sot júıesine enetin­digi nemese enbeıtindigi, ne bolmasa basqa bıliktiń tarmaǵy eken­digi ıakı múlde bólek úsh tar­maq­qa enbeıtin organ eken­digi týraly másele ashyq qaldyrylǵan.

Al 1991 jyly 16 jeltoq­san­da qabyldanǵan «Qazaq­stan Respýblıkasynyń memleket­tik táýelsizdigi týraly» Zań­da Kon­stıtýsııalyq sot Kon­s­tı­tý­sııa­ny sot arqyly qorǵaıtyn jo­ǵary organ retinde beki­til­gen edi. 1993 jylǵy Kon­stı­tý­sııa da, 1992 jylǵy «Qa­zaq­stan Respýblıkasynyń Kon­­stıtýsııalyq soty týraly» Zań da ony jumbaqtamaı sot bı­ligine jatatynyn anyq jaz­­ǵan bolatyn. Sol sııaqty 1992 jyldyń 5 maýsymynda qa­byl­danyp, 1995 jyldyń 19 qa­zanynda kúshin joıǵan «Qa­zaqstan Respýblıkasynyń Kon­stıtýsııalyq soty týraly» Za­ńy­nyń 1-babyna sáıkes «Kon­stı­­týsııalyq sot – Konstı­tý­sııa­ny qorǵaý boıynsha sot bıliginiń joǵarǵy organy».

Konstıtýsııalyq sottyń qu­qyq­tyq mártebesi naqty aıqyn­dalmaı ketkenmen, onyń sot eke­ni kúmán týdyrmaıdy. Budan ekin­shi másele týyndaıdy. Sot­qa júgingen azamattyń sotqa júginýiniń zańdylyǵyn nemese zańsyzdyǵyn sottyń ózi sheshý kerek, ıaǵnı sottyń sýdıasy memleket atynan, óz qaýlysymen (uı­ǵarymymen) istiń barysyna jaýap berý kerek. Al úshinshi bir tulǵanyń bul iske aralasýyna jol joq.

Endi suraq: onda ne úshin el azamattarynyń joldanymyn Konstı­týsııalyq sottyń sýdıa­sy emes, Konstıtýsııalyq sot ap­paraty qaraıdy? Siz­der­­diń joldanymdaryńyz «Kon­­­stıtýsııalyq sottyń quzy­re­ti­ne jatpaıdy», dep qory­tyn­­­dylaıdy. Bul oraıda sizde «Kons­tıtýsııalyq sot appara­ty Konstıtýsııalyq sottyń bir qu­­rylymdyq bólshegi emes pe?» degen suraqtyń týyndaýy zańdy. Ony Konstıtýsııalyq sot týraly konstıtýsııalyq zań­^­­nyń ózinen qaraıyq. Zańnyń 18-baby Konstıtýsııalyq sot­tyń apparatyna arnalyp, onda: «Konstıtýsııalyq sottyń apparaty – Konstıtýsııalyq sot­tyń qyzmetin quqyqtyq, aq­parat­tyq-anyqtamalyq, ǵy­ly­mı-konsýltatıvtik jáne ózge de qamtamasyz etýdi júzege asy­­ratyn memlekettik organ. Konstıtýsııalyq sottyń appa­raty memlekettik meke­me­niń uıymdyq-quqyqtyq ny­sa­nyn­da­ǵy zańdy tulǵa», delingen. Al buǵan ne aıtasyz? Kons­tı­tý­sııa­lyq sottyń ishin­de­gi apparaty ózinshe bólek memlekettik organ jáne irgesi bólek zańdy tulǵa eken. Quqyqtyq tehnıka jaǵynan qaraǵanda bul – óres­kel qate. Otaýdyń ishinen otaý tigil­meıdi. Biz sotqa júgin­dik, al bizge múlde basqa bir mem­le­kettik organ (zańdy tulǵa) jaýap berdi. Bul qanshalyqty qısyndy? Eń bolmaǵanda onda Konstıtýsııalyq sottyń bir sýdıasynyń aty-jóni men qo­ly jáne Konstıtýsııalyq sot­tyń móri tursa, kúmán týmas edi. Bizge berilgen jaýapta Konstıtýsııalyq sottyń apparat basshysy Z.О́tebaevanyń aty-jóni kórsetilgen. Odan bólek, bul tek úshinshi tulǵanyń aralasýy ǵana emes, túptep kelgende azamattardyń sotqa júgi­ný quqyǵynyń buzylýy dep baǵalasaq ta bolady. О́ıtkeni «Ár­kimniń óz quqyqtary men bos­tan­dyqtarynyń sot arqy­ly qor­ǵalýyna quqyǵy bar» (Kon­stı­­­týsııanyń 13-baby 2-tar­maǵy).

Osy jaǵdaı «Qazaqstan Res­pýb­­lıkasynyń Konstı­tý­sııa­lyq soty týraly» Kon­s­tı­tý­sııalyq zańy­nyń 18, 47-bap­ta­rynyń Konstıtýsııaǵa saı emestigi týraly Konstıtýsııa­lyq sotqa júginý yqtımaldyǵyn arttyrady.

О́zge sotqa júgingen kezde atal­­ǵan máseleni Azamattyq pro­­­­­ses­tik kodekstiń qalaı she­she­­­­­tinin qarastyraıyq. Aza­mat­tyq prosestik kodekstiń 150-ba­by­­nyń 2-bóligine oraı (Talap qoıýdy qabyldaý) «Talap qoıý­dy birinshi satydaǵy sottyń is júrgizýine qabyldap, sýdıa ...azamattyq is qozǵaý týraly uıǵa­rym shyǵarady», al eger de qajetti talaptarǵa jaýap ber­­­mese, «Sýdıa talap qoıýdy qa­­­byl­daýdan bas tartady» (APK 151-babynyń 1-bóligi). Eger de odan da bólek talapty qaı­­­ta­ra­tyndaı jaǵdaı bolsa, APK 152-babynyń 1-bóligine súıenip, «Sýdıa talap qoıýdy qaı­tarady».I

Istiń qabyldaýy men odan bas tartý máselesine bóten bir organ nemese tulǵa múlde aralaspaıdy, barlyq jaǵdaıda máseleni sol sottyń sýdıasy (nemese tóra­ǵasy) sheshedi. О́ıtkeni «Qa­zaq­stan Respýblıkasynda sot tóre­li­gin tek sot qana júzege asyrady» (Konstıtýsııanyń 75-ba­by­nyń 1-tarmaǵy).

Endi bul másele respýblıka aýmaǵynda 1992-1995 jyldar ara­lyǵynda jumys istegen Kon­stı­týsııalyq sottyń tájirı­be­sinde qalaı rettelgenin qa­rap kórelik. 1992 jyldyń 5 maý­­symynda qabyldanǵan «Qa­zaq­tan Respýblıkasyndaǵy Kon­stı­tý­sııalyq sot isi týraly» Zańnyń 22-babyna sáıkes «Túsken joldanym … Konstıtýsııalyq so­ty­nyń sýdıasyna jiberiledi. Jol­danymdy teksere kele bes kúndik merzim ishinde sýdıa ózi Konstıtýsııalyq sot isin qozǵaý týraly uıǵarym shyǵarady… nemese Konstıtýsııalyq sot isin qozǵaýdan bas tartý týraly uıǵa­rym shyǵaryp, materıaldardy júginýshige qaıtarady».

Munda da joldanymnyń taǵ­dyryn tek Konstıtýsııalyq sot­­­­tyń sýdıasy sheshedi. Son­dyq­­­t­an da quqyqtyq memleketti qu­rý jo­lyndaǵy saıası batyl she­shim­der­ge bet túzegen bolsaq, onda betpe-bet kelgen máse­le­ler­ge de tik qarap, ór­kenıet­ti jolmen sheshýimiz kerek. Prob­le­ma­dan jaltarý, basqa arnaǵa burý opa bermesi anyq.

Endi úshinshi túıtkilge ke­le­ıik. Biz Qylmystyq kodekstiń 161, 179, 180, 256-baptarynyń Kons­tı­týsııaǵa sáıkestigine, ıaǵnı onyń 14-babyndaǵy «Zań men sot aldynda jurttyń bári teńdigi» qaǵıdasyna sáıkestigine kúmán keltirip, Konstıtýsııalyq sotqa júgindik. Qylmystyq kodekstiń resmı mátinderindegi birqatar ereje Konstıtýsııada baıandalǵan, kepildik berilgen adam men aza­mattyń quqyqtary men bos­tan­dyqtaryna qaıshy keledi. Atap aıtqanda, Konstıtýsııanyń 14-baby: «1. Zań men sot aldynda jurttyń bári teń. 2. Tegine, áleýmettik, laýazymdyq jáne múliktik jaǵdaıyna, jynysyna, násiline, ultyna, tiline, dinge kózqarasyna, nanymyna, turǵylyqty jerine baılanysty nemese kez kelgen ózge jaǵdaıattar boıynsha eshkimdi eshqandaı kemsitýge bolmaıdy», dep bekitedi.

Degenmen Qylmystyq ko­deks­tiń bir­qatar babynyń resmı má­tin­deri bul qaǵıdany buzyp tur. Kodekstiń 161-babynyń 1-bóli­giniń dıspozısııasy «bas­qynshylyq soǵysty tu­tan­dyrýǵa nasıhat júrgizý neme­se jarııa túrde shaqyrý» áreketterin qyl­mys dep tanıdy. Bul baptyń memlekettik tildegi nusqasy jarııa túrde shaqyrý áreketiniń jekeshe túrdegi qalpyn baıandaıdy, al orys tilindegi nus­qa­sy kópshe túrdegi keıpine jú­­ginedi («Propaganda ılı pýb­lıch­nye prızyvy k razvıazyvanııý agressıvnoı voıny»). Iаǵnı qylmystyq prosess memlekettik tilde júrgizilip, QK memlekettik tildegi nusqasy basshylyqqa alynsa, kisiniń jasaǵan bir ǵana áreketi ony qylmystyq jaýap­ty­lyqqa tartý úshin jetip jatyr, al eger qylmystyq prosess orys tilinde júrgizilip, ko­dekstiń orys tilindegi nusqasy basshylyqqa alynsa, qylmystyq jaýaptylyq týyndaý úshin bir ǵana áreket emes, birneshe, ıaǵnı eki jáne odan da kóp áreket bolý kerek.

QK 4-babynda (Qylmystyq jaýap­tylyqtyń negizi) be­ki­til­gen qaǵıdatqa oraı «Qyl­mystyq zań­dy uqsastyǵy boıynsha qol­­danýǵa jol berilmeıdi», ıaǵnı zań­daǵy jazylǵan áreket dál­me-dál bolýy kerek. Bul da saıa­sı qýǵyn-súrginniń ashy sa­ba­ǵy, kezindegi bozdaqtardy áre­keti qylmysqa uqsaıdy dep sottaǵan bolatyn. Memlekettik tildegi kodeks qylmystyq quqyq buzý­shylyq quramy bolýy úshin bir ǵana kórsetilgen áreket jet­­kilikti dep eseptese, orys tilin­de­gi kodeks ol úshin dál sol áre­­ketti birneshe ret jasaýdy talap etedi. Bul bap dál osy kú­ıinde adam men azamattyń zań men sot aldyndaǵy teńdigin tildik sebeptermen buzyp tur, ıaǵnı Konstıtýsııaǵa qaıshy ke­lip tur.

Dál osy «jarııa túrde shaqy­rý» áreketiniń eki mátinde sáı­kes­peýshiligi kórsetilgen QK 161-babynda ǵana emes, odan ózge jo­ǵaryda kórsetilgen birneshe bapta ushyrasady.

Konstıtýsııalyq sottyń ap­pa­raty qabyldamaý sebebin bylaı dep ýájdeıdi: «... mátin­der­diń sáıkestigi týraly suraq týyndaǵan jaǵdaıda, sizder ǵylymı-lıngvıstıkalyq sarap­ta­ma júrgizý úshin quzi­ret­ti or­­gandarǵa júginýge quqy­ly­syz­dar. Norma­tıvtik-qu­qyq­tyq aktiler mátin­de­riniń sáı­kestigin tekserý Kons­tı­tý­sııa­lyq sottyń quzyre­tine jatpaıdy».

Osy eki sóılemge bólek-bólek jaýap bereıik. Iá, biz «má­tin­der­diń sáıkestigi týraly suraq týyndaǵan jaǵdaıda ǵylymı-lıngvıstıkalyq saraptama júr­gizý úshin quziretti organdarǵa júginýge» quqylymyz. Sózdiń kópshe túri men jekeshe tú­rin ajyratý úshin saraptama jasatyp, ol saraptamanyń qory­tyn­dysyn aldyq delik, onda má­tinder bir-birine sáıkes emes degen qorytyndy bar delik. Ary qaraı ne isteımiz? Jeke tulǵanyń zań shyǵarý basta­ma­shylyǵy quqyǵy joq, ıaǵnı jeke adam «myna zańnyń myna jerin ózgertý kerek» deıtin quzyreti joq. Ondaı quqyq Pre­zı­dentke, Parlament depýtatta­ryna jáne Úkimetke ǵana beril­gen. Qarapaıym pendeniń ózgeshe amaldarmen sheshý múm­kin­digi bolmaǵanda jáne ol adam men azamattyń konstıtýsııada beki­tilgen quqyqtaryna qatysty bolsa, ony túzetý úshin umtyla alatyn jalǵyz ǵana mehanızm – Konstıtýsııalyq sotqa jú­giný. Memleket ózin quqyqtyq, demokratııalyq dep jarııalaǵan soń osy tetikti iske qosyp tur. Dál osy kúıinde alǵashqy sóılem «dármensizdigińdi moıynda da ary qaraı jasaı ber» degen syńaıly.

Al ekinshi sóılemdegi ýájge biz joldanymnyń ishinde Kon­s­­tıtýsııalyq keńestiń qaý­ly­syna súıene otyryp, jaýap bergen bolatynbyz. О́ıtkeni Konstıtýsııalyq sot qaıta oralyp, Konstıtýsııalyq keńestiń ju­mysy toqtaǵanmen onyń nor­ma­tıvtik qaýlylarynyń bar­lyǵy óz kúshinde qaldy. Kons­tıtýsııalyq sotqa júginý bary­syn­da nazardy tek mátinge nemese mátinderdiń sáıkes­ti­gine aýdarǵan joqpyz. Ol bizdiń ta­rapymyzdan zań­daǵy kons­tı­tý­sııalyq quqyqtardy elemeý bolar edi. Biz osy arqyly azamat­tardyń quqyqtary shek­telip turǵanyna nazar aýdardyq. Osylardy baıan­­daı kele joldanymdy bylaı jal­ǵa­ǵan bolatynbyz: «Qazaqstan Res­pýblıkasy Konstıtýsııalyq Ke­­ńesiniń 1997 jyly 8 ma­myr­daǵy №10/2 qaýlysyna túsin­dir­me berý týraly» qosymsha qaý­lysynyń 1-tarmaǵynyń 5-abzasyna oraı «Qazaq jáne orys tilderin paıdalanýdaǵy teńdik sondaı-aq normatıvtik-quqyqtyq akti­lerdiń qazaq jáne orys tilde­rin­degi mátinderiniń zańdyq ma­ńy­zy teń ekenin de bildiredi. Sol sııaqty Konstıtýsııalyq Ke­­ńes­tiń 2007 jyly 14 aqpan­daǵy №2 qaýlysynan kelip shy­ǵatyny, eger qazaq jáne orys tilderindegi mátinderdiń sáı­kes­sizdigi quqyqtyq normanyń tu­jyrymdamalyq mazmunyn bur­ma­lap, ony birjaqty túsinýge múmkinshilik bermeıtin bolsa, onda Negizgi zańnyń 7-babynyń 2-tarmaǵyn negizge ala otyryp, mundaı norma belgilengen tár­tippen Konstıtýsııaǵa sáıkes emes dep tanylýy múmkin». Biz osyny eske saldyq.

Konstıtýsııalyq keńes qaý­ly­synda «normatıvtik-quqyq­tyq aktilerdiń qazaq jáne orys tilderindegi mátinderiniń zań­dyq mańyzy teń», dep tursa Konstıtýsııalyq sotqa júginýden basqa amal da, zańdy tetik te joq. Eger de «qaıshylyq týǵan jaǵ­daı­da basymdyq memlekettik tilge beriledi» degen ereje bolsa, onda eshqaıda júginip te kerek emes edi.

Konstıtýsııalyq sottyń qaı­ta qalpyna keltirilýi ádiletti Qazaqstannyń quqyq salasyna qan júgirtkeni aıan. Degenmen damýdyń zańdylyǵyna sáıkes máselelerdiń qordalanyp ke­­le jatqany, ony der kezinde sheshý kerek ekeni anyq. Bizdiń maqsat – kinárat izdeý emes, elde quqyqtyq memlekettiń ıns­tıtýttary qaıta qalyptasý ke­zeńinde týyndaǵan máseleni birigip sheshý. Bul – bárimizge ortaq paryz.

Marat AHMADI,

Almas JUMAǴALI,

«Maqsut Narikbayev University»-niń assıstent-professorlary