Sýretti túsirgen – Jangeldi ÁBDIǴALYM
Prezıdenttiń ishki saıasat máseleleri jáne kommýnıkasııalar jónindegi kómekshisi Arman Qyryqbaev Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń quttyqtaý hatyn oqyp berdi. О́ziniń de júrekjardy lebizin qosaqtady.
– Men Serik aǵamyzben Qaraǵandyǵa qyzmetke kelgende, 2010 jyly júzbe-júz tanysqan edim. Sonda aqyn aǵamyz: «Qaraǵandynyń ústi de, asty da qazyna. Jasaǵan eńbegińdi eseleıtin el-jurt bar munda. Saǵan batamdy bereıin», dedi. Mine, sodan beri aǵamyz tileýqorymyz boldy. Serik aǵamyzdyń óleńderi ózgeshe. Joıqyn energııa bar. Mereıtoıyńyz qutty bolyp, júzge kelińiz de, kúlli eldi tańǵaldyryńyz, aǵa, – dep lebizin bildirgen Prezıdent kómekshisi aqynnyń ıyǵyna shapan japty.
Qaraǵandy oblysynyń ákimi Ermaǵanbet Bólekpaev mereıtoı ıesiniń el mádenıetiniń damýyna qosqan eleýli úlesine alǵys bildirip, qurmetin kórsetti.
– Siz kórnekti aqynsyz, qurmetti azamatsyz. Darynyńyzben qazaq ádebıetine zor úles qosyp kelesiz. Shyǵarmalaryńyz jastaıyńyzdan joǵary baǵalanyp, oqyrmandardyń ystyq yqylasyna bólendi, – dedi quttyqtaýynda Ermaǵanbet Qabdýlauly.
Premer-mınıstr Oljas Bektenov, Parlament Senatynyń tóraǵasy Máýlen Áshimbaev, Parlament Májilisiniń tóraǵasy Erlan Qoshanov, Memlekettik keńesshi Erlan Qarın, Mádenıet jáne aqparat mınıstri Aıda Balaeva, Astana qalasynyń ákimi Jeńis Qasymbek, taǵy basqa resmı tulǵalardyń quttyqtaý haty oqyldy.
Memleket jáne qoǵam qaıratkeri Dúısen Qaseıinov naızaǵaı aqynnyń bolmysyn sýretteı sóılep, óńirine TÚRKSOI altyn medalin taqty. Aqyn, «Qazaq ádebıeti» gazetiniń bas redaktory Baýyrjan Jaqyp Serik Aqsuńqarulyna Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy Mereke Qulkenovtiń atynan jyly lebiz jetkizip, «Qazaqstannyń Qurmetti jazýshysy» ataǵymen marapattady. E.Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy zertteý ýnıversıtetiniń rektory Nurlan Dýlatbekov Ǵylymı keńes sheshimimen Serik Aqsuńqaruly «Qurmetti professor» atanǵanyn málimdedi.
Keshte «Qurmet» ordeniniń ıegeri Amantaı Jumashev, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Jaqsykeldi Kemalov, Mádenıet salasynyń úzdigi Saıat Ábdiǵalı, Merýesh Bashaı, Q.Baıjanov atyndaǵy konserttik birlestik ánshisi Qurmash Ybyshev, dástúrli ánniń dúldúlderi Erjan Bazarbekov, talantty aqyn Maqsat Kúzemhanov, ánshi Saltanat Muqysheva aqynnyń sózine jazylǵan «Saryarqam meniń», «Qarqaraly», «Balqantaý – aqqýlar mekeni», «Shaıtankól», «Qaraǵandy valsi», «Úsh taýym-aı», «О́mir degen – Kúndi aınalý», «Esil men Nura», «Máńgilik el» sekildi syrly ánderdi shyrqady.
S.Seıfýllın atyndaǵy akademııalyq qazaq drama teatrynyń ártisteri somdaǵan «Jaryq pen Túnek jyry» men «Mýza qyz ben mansap atty mártebeli myrza týraly ballada» qoıylymyna halyq zor qoshemet tanytty.
Halyqaralyq «Shabyt» festıvaliniń laýreaty, aqyn Mıras Asan kesh ıesine arnap «Aqyn zerthanasy» atty óleńin oqydy. Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Qaırat Kemalov Serik Aqsuńqarulynyń «Rýhtyń shalqýy» óleńin oqyǵanda kesh taqyryby men mazmuny oraılasqanynyń aıǵaǵyndaı halyq qol soqty.
Aqtoǵaı aýdanynyń «Toqyraýyn tolqyndary» ən-bı ansambli oryndaǵan avtordyń «Shaıtankól – aqqýlar mekeni» əni keshtiń shyraıyna shyraı qosty.
Kesh sońyn abadan aqyn ózi túıindep, kópshilikke shalqyǵan kóńilin jetkizdi. «Ustaranyń júzinde» atty sııasy keppegen óleńin oqyp, elge basyn ıdi.
Qaraǵandy oblysy
