Qazaqstan • Keshe
О́mirde bir kórgennen esińizde qalatyn adamdar bolady. Sondaı aıaýly jannyń biri – ólketanýshy qalamger Klara Ámirqyzy. Men ol kisini alǵash 1995 jyly kórdim. Birinshi kýrs stýdentimiz. Qazirgi bas qaladaǵy Mahambet О́temisuly atyndaǵy Oqýshylar saraıynda ádebıetke jaqyn jastarǵa «Araı» stýdııasy jumys isteıdi degendi estip, birge oqıtyn dosymyz ekeýmiz keldik. Sóıtsek, osy stýdııany ashqan Klara apa eken. Bizdi jyly qarsy alyp, jaqyn tartyp sóılesip, meıirimdi júzimen «endi kelip turyńdar» dedi. Osy beınesi jadymda umytylmaı qaldy. Ol kisi ár is-sharany óte qyzyqty ótkizetin. Birde stýdııaǵa jergilikti aqyn-jazýshylardy shaqyryp kezdesý uıymdastyrsa, endi birde Aqmola óńiriniń tarıhy, kóne jer-sý ataýlary jáne osy ólkeden shyqqan ataqty adamdar týraly taǵylymdy áńgime órbitkeni esimde.
Teatr • Keshe
Elordalyqtardy jyly áserge bóledi
«Astana Opera» sahnasynda óner kórsetip, elordalyqtardy jyly áserge bólegen Qaraǵandy akademııalyq mýzykalyq komedııa teatrynyń ártisteri men mýzykanttary gastroldik saparyn qorytyndylady.
О́ner • 17 Tamyz, 2022
Ataqty Balýan Sholaq babamyzdyń «Ǵalııa» ánine sebepker bolǵan Ǵalııa týraly ne bilemiz? Shynymen de, ári balýan, ári ánshi, ári seri Balýan Sholaqty yntyqtyrǵan Ǵalııa kim boldy eken?
Ádebıet • 15 Tamyz, 2022
О́tken ǵasyrdaǵy jetpisinshi jyldardyń sońy men sekseninshi jyldardyń basynda ádebıetimizge talantty bir tolqyn keldi. Olar «ádebıetke men keldim» dep keýde qaǵyp órekpigen joq, kórkemsóz tabaldyryǵyn sypaıy attady. Alaıda bul býynnyń kórkemsóz ónerindegi joly jeńil boldy deı almaımyz, olardyń alańsyz shyǵarmashylyqpen aınalysyp, tom-tom kitap jazýǵa múmkindikteri bolmady. Bir-eki kitaby jaryq kórip, elge tanyla bastaǵanda qaıta qurý bastalyp, toqyraý zamanyna kılikti. Qalamaqy da kózden bul-bul ushty. Sondaı túrli qıyndyqqa qaramastan olar shyǵarmashylyqtan alystamaı, el súıip oqyǵan kórkem dúnıeler jazdy. Qazir olardyń da jasy jetpisten asyp, aǵa býynǵa aınaldy. Osy býynnyń biregeı ókili, jazýshy-dramatýrg, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Serik Asylbekuly.
О́ner • 15 Tamyz, 2022
«Azııa jańǵyryǵy» qaıta oraldy
Elordada biraz jyldan beri dástúrge aınalǵan «Azııa jańǵyryǵy» atty XIII sırk óneri festıvali qaıta jańǵyrdy. Álemdi jaılaǵan indetke baılanysty eki jyl úzilisten soń qaıta bastaý alǵan aıtýly baıqaýǵa álemniń 13 elindegi sırk óneriniń úzdik ártisteri keldi. Aýqymdy mádenı is-sharany ótkizýge Nur-Sultan qalasy ákimdigi qoldaý kórsetti.
О́ner • 14 Tamyz, 2022
Balaýyzdan quıylǵan Abylaı han beınesi
Gıperrealıst músinshi Aıdos Esmaǵambetovtiń Abylaı han babamyzdyń balaýyzdan jasaǵan beınesi erekshe áserge qaldyrady. О́z keıipkeriniń músinin shynaıy keıipke jaqyndatyp, dál osyndaı naqty dáldikpen jasaý – úlken sheberlikti talap etedi. Shyndyǵyn aıtqanda, bul ekiniń biriniń qolynan kelmeıdi.
Kıno • 10 Tamyz, 2022
Fılmge arqaý bolǵan jankeshti erlik
Jaqynda otandyq bir telearnadan Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde elimizden qıyrdaǵy Ýkraınaǵa mal aıdap barǵan qazaqstandyqtar týraly «Uzaq qus joly» atty kórkem fılm kórsetildi. Bul týyndy 1983 jyly jaryqqa shyqqan, ony túsirgen – qazaq kınosynyń qazynasyn «Aqyrǵy amanat», «Ohrana bastyǵy», «Ebelek», «Kimsiń sen, shabondoz?» atty biregeı týyndylarymen baıytqan aıtýly rejısser Amangeldi Tájibaev edi.
Teatr • 09 Tamyz, 2022
Elordaǵa Túrkistan teatry keledi
Aldaǵy 27-28 tamyzda Túrkistan mýzykalyq drama teatrynyń ártisteri bas qalaǵa gastroldik saparmen kelip, «Astana Operanyń» Úlken zalynda elorda turǵyndary men qonaqtaryna Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, jazýshy-dramatýrg Ermek Amanshaevtyń lıbrettosy jelisimen qoıylǵan «Qorqyt týraly ańyz» plastıkalyq spektaklin usynady.
Qazaqstan • 08 Tamyz, 2022
Elordadaǵy Ulttyq akademııalyq kitaphanada TÚRKSOI uıymynyń qoldaýymen túrik tiline aýdarylyp jaryq kórgen akademık-jazýshy Zeınolla Qabdolovtyń «BENIM AVEZOVUM» atty kitaby tanystyryldy. Mazmundy is-sharaǵa Mádenıet jáne sport mınıstri Dáýren Abaev, Halyqaralyq TÚRKSOI uıymynyń bas hatshysy Sultan Raev, Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli zańǵar jazýshy Muhtar Áýezovtiń uly, qoǵam qaıratkeri, mádenıettanýshy ǵalym Murat Áýezov jáne kórnekti ǵalym Zeınolla Qabdolovtyń urpaqtary men zııaly qaýym ókilderi qatysty.
Rýhanııat • 07 Tamyz, 2022
Jalpy, bizde ulttyq ıdeologııa bar ma? Árıne, joq dep aıta almaımyz, bar. Biraq ıá, biraq... Já, aldymen, az-kem ıdeologııa degen sózge toqtalaıyq. Qazaq sovet ensıklopedııasynyń 4-tomynda: «ıdeologııa – taptyń, áleýmettik toptardyń múddesin bildiretin, qoǵamdyq sana, fılosofııalyq, moraldyq, estetıkalyq jáne dinı kózqarastar men teorııalardyń jıyntyǵy» degen anyqtama bergen. Bul termındi alǵash fransýz fılosofy jáne ekonomısi De Gressı (1754-1836) qoldanyp, ol «ıdeologııanyń elementteri» atty tórt tomdyq eńbek jazǵan. Onyń pikirinshe, ıdeologııa týraly ǵylym, ol barlyq tabıǵat jáne qoǵam týraly ǵylymdardyń, saıasat, etıka jáne t.b. áleýmettik qubylystardyń negizine jatýǵa tıis.
