Qoǵam • 30 Jeltoqsan, 2025
Keıipkerimdi bala kúnimnen bilemin. Onyń esimi – Ramazan Boqanuly. UQK otstavkadaǵy polkovnıgi, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty. Áke-sheshesin de jaqsy tanımyn. О́ıtkeni bir aýyldanbyz. Kórshi turdyq. Ata-anasy elge syıly adamdar edi. Ákesi Boqan – ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń ardageri. Tulǵaly azamat bolatyn. Túri susty. Uzaq jyldar keńsharda esep salasynda qyzmet istegen. Jeńis kúni qarsańynda Boqan ákeni mektepke shaqyryp, talaı márte áńgimesin tyńdadyq. Ol kezde aýylda soǵysqa qatysqan qarttardyń birazy bar edi. Keıbir maıdangerler soǵys týraly aıtqandy unatpaıdy. Al Boqan aqsaqal ondaı emes. Bizge qandy qyrǵynda kózimen kórgen oqıǵalardy búkpesiz baıandaıdy. Al anasy Ásııahan apa meıirimdi, eńbekqor jan edi. Onyń baý-baqshasynda jemistiń neshe túri jaıqalyp ósetin.
Jádiger • 25 Qańtar, 2025
Dáýirden syr shertken dúnıeler
Tobyl óńirinde Birmaǵambet Aldııarov esimdi aýqatty adam ómir súrgen. Bul kisi óz zamanynyń kózi ashyq azamaty bolǵan. Jarly-jaqybaıǵa da kóp kómegi tıgen. 1920 jyldan bastap, keńes ókimeti elimizdegi iri baılardyń mal-múlkin tartyp alyp, ózderin basqa jaqqa jer aýdardy. Osy naýqanǵa Birmaǵambet baıdyń da otbasy aldymen ilikken. Keńes bıligi onyń da bar mal-múlkin tárkilep alǵan. Qazir sol atamyzdyń úıinen alynǵan keıbir zattar Qostanaı oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıinde tur.
Bilim • 21 Qańtar, 2025
Qazaq tilin oqytýdyń jańa modeli
«Til-Qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵy jasandy ıntellektige negizdelgen «Tilqazyna qazaq tilin oqytý modeliniń» alǵashqy nátıjesin jarııalady.
Egemen Qazaqstan • 01 Qańtar, 2025
Áriptesterimiz – Prezıdenttik arnaýly ádebı syılyqtyń ıegeri
Jańa jyldyń qýanyshpen bastalǵany qandaı jaqsy. Adamǵa erekshe kóńil kúı syılaıdy. Búgin talantty jas qalamgerler úshin aq túıeniń qarny jaryldy. О́ıtkeni Prezıdenttik arnaýly ádebı syılyǵynyń jeńimpazdary belgili boldy. Solardyń ishinde «Egemen Qazaqstan» gazeti Mádenıet jáne ádebıet bóliminiń meńgerýshisi Jánibek Álıman «Poezııa» atalymynda top jardy.
Mektep • 19 Jeltoqsan, 2024
Táýelsizdik kúni merekesinde birqatar óńirde jańa bilim nysandary ashylyp, el turǵyndary qýanyshqa bólendi.
Bilim • 18 Jeltoqsan, 2024
Táýelsizdik kúni qarsańynda L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde kommersııalandyrý áleýeti bar úzdik jobalar baıqaýynyń jeńimpazdary «Jańa asý» grantyna ıe boldy.
Ádebıet • 16 Jeltoqsan, 2024
2011 jyl. Aqpan aıy. Aýa raıy san qubylyp turǵan kez. Birde boran, birde aıaz. Dál sondaı kúni «Mádenı mura» jýrnalyna Seıit aǵa keldi. Kádimgi syrshyl aqyn Syrbaı Máýlenov «Qyr eliniń Krylovy» dep ataǵan belgili satırık, etnograf, el Táýelsizdigine aıanbaı eńbek etken tulǵa Seıit Kenjeahmetuly.
Basylym • 12 Jeltoqsan, 2024
Astanadaǵy Ulttyq akademııalyq kitaphanada «Zerdeli» mektepteri men ortalyqtarynyń «10 jylda jaryq kórgen 100 kitaby» tanystyryldy. Oǵan Parlament depýtattary, Oqý-aǵartý mınıstrliginiń mamandary men zııaly qaýym ókilderi qatysty.
Ekologııa • 07 Jeltoqsan, 2024
Klımattyń ózgerisi álemdi alańdatady
1990–2022 jyldardaǵy Monreal hattamasymen rettelmeıtin parnıktik gazdardyń kózderi men sińirgishter absorbsııalarynan bolǵan antropogendik shyǵaryndylardyń kadastry týraly Ulttyq baıandama formatynda ulttyq klımat esebiniń negizgi máseleleri men erejelerine arnalǵan semınar ótti. Ony «Jasyl damý» AQ uıymdastyrdy.
Bilim • 06 Jeltoqsan, 2024
Tabysty jobanyń aýqymy keńeıedi
Jýyrda Úkimet otyrysynda Oqý-aǵartý mınıstri Ǵanı Beısembaev aýyl mektepterinde bilim sapasyn kóterý maqsatynda qolǵa alynǵan is-sharalarǵa toqtaldy. Búginde osy baǵytta aımaqtarda shaǵyn jobalardy qamtıtyn «Aýyl mektebi – sapa alańy» jobasy júzege asyp otyr.
