Astana prosesi: Dıalog – beıbitshilikke bastaıtyn jalǵyz jol

Taıaýda Reseı Fede­ra­sııa­synyń Sochı qalasynda bol­ǵan «Valdaı» halyqaralyq pikir­saıys klýbynyń kezekti otyry­synda Reseı prezıdenti Vladımır Pýtın  Astana prosesiniń ju­mysy týraly: «Astana prose­sine qatysty aıtar bolsam, eń aldymen, Qazaqstanǵa jáne Pre­zıdent Nazarbaevqa osy proseske qatysýshylarǵa Astana alańyn usyn­ǵany úshin alǵysymdy bildi­remin. Qazaqstan jaı ǵana bas qosatyn jer emes, ol óte qo­laıly alań.

Men munda Qazaq­stannyń beıtarap pozısııasyn, qan­daı da bir shıelenisterge eshqa­shan aralaspaǵanyn, kerisin­she, bedeldi bitimger bolyp esep­te­letinin aıtyp otyrmyn. Aıta keteıin, Prezıdent Nazarbaev barlyq shıelenisýshi jáne bitimge kelisýshi taraptardy kelissóz ústeliniń basynda ustap qalý úshin belgili bir jaýapkershilikti óz moınyna alǵan kezder de bolǵan. Sol úshin alǵysymyz sheksiz», dep joǵary baǵa berdi. 

Osy jyldyń qańtar aıynda alǵashqy raýndy ótken bul kezdesýler óziniń ómirsheńdigin kórsetip, mine, osymen jetinshi basqosýǵa ulasqaly otyr. Eger ondaǵy qaralǵan máseleler ózekti bolmasa jáne qajetti nátıjelerge qol jetkizbese ol jalǵasyn tappaǵan bolar edi. Osyǵan baılanysty atalǵan prosestiń bastalýy men jalǵasý tarıhyna qysqasha sholý jasap ótkendi jón kórdik. 

Prezıdent Nursultan Nazarbaev Sırııadaǵy qaq­ty­ǵys­tarǵa qatysýshy taraptardyń atysty, beıbit halyqtyń qy­rylýyn toqtatý úshin kelissózder júr­gizý kerektigin aıtyp jáne ony ótkizetin orynǵa Astana qala­syn usynǵan-dy. Bul usy­nys­ty BUU men kóptegen álem­dik kóshbasshy memleketter qol­dap, 2017 jyldyń 23-24 qańtar­ynda Astana qalasynda alǵash­qy kezdesý ótti. Bul kezdesý 2016 jylǵy 30 jeltoqsanda Je­ne­vada qol qoıylǵan atysty toqta­tý týraly kelisimdi nyǵaıtý maq­satynda uıymdastyryldy. Sóı­tip Astanada Reseı, Iran jáne Túrkııanyń qoldaýymen Sırııa­nyń qarýly oppozısııasy jáne Sırııa úkimetiniń ókilderi arasynda janama kelissózder boldy. 

Bul kelissózder Sırııa úkimeti men qarýly toptar ókilderinen quralǵan oppozısııalyq delegasııa qatysqan alǵashqy kelissóz bolyp tabylady. Kezdesýdiń ná­tı­jesinde kepilger memleket­ter (Túr­kııa, Iran, Reseı) Sı­­rııa­da­ǵy atysty toqtatýdy baqy­laý­­­dyń úshjaqty tetigin qurý­ǵa ke­­lis­ti; «DAISh» jáne «Ál-Nýs­ra maı­­danyna» qarsy kú­res­te yn­ty­maq­­tasýǵa daıyndyq bildi­ril­di; As­ta­na alańynda budan keıin­­gi naqty máseleler boıynsha kez­de­­sýler ótkizýge ýaǵdalastyq jasaldy;

Birlesken kommıýnıkege qol qoıyl­maǵanymen Máskeý, Tegeran jáne Ankara birlesken málimdeme jasap, Sırııanyń aýmaqtyq tu­tas­tyǵy men egemendik prın­sıp­teriniń saqtalatyndyǵyna beıil ekendikterin bildirdi. 

Osy kezdesýdiń nátıjesi bo­ıynsha pikirin bildirgen BUU Bas hatshysynyń Sırııa jónin­degi arnaıy ókili Staffan de Mıs­týra: «Qazaqstan halyqaralyq are­na­daǵy eń kúrdeli jaǵdaılardy sheshý úshin óz kúsh-jigerin kór­setti», dedi.

Astana prosesiniń jalǵasýyna múddeli bolǵan janjalǵa qaty­sýshy mem­leketter 2017 jyl­dyń 15-16 aqpa­nynda elordaǵa ekin­shi ret jınaldy. Onyń qory­tyndylary boıynsha kepil­ger memleketter – Reseı, Iran jáne Túr­­kııa BUU-ǵa esep beretin, atysty toq­ta­tý rejimin saqtaý monıtorıngi jó­­nin­de Birlesken jumys tobyn qurýǵa ýaǵ­da­lasty; bitimge qosylǵan aýmaqtar týra­ly erejeniń jobasyn kelisti; tut­qyn­dar almasý týraly erejeniń jobasyn tal­qylady.

Astana prosesiniń úshinshi kezdesýi 14-15 naýryz kúnderi boldy. Oǵan ekin­shi kezdesýge kelgen delegasııalar arasynan qarýly op­pozısııalyq toptar ókilderi qatyspady. Bul joly kepilger memleketter Sırııadaǵy atys­ty toqtatýdyń jaı-kúıin jáne bi­timge qosylǵan aýmaqtardaǵy jaǵdaıdy qarastyrdy, tutqyndar almasý jónindegi jumys toby týraly erejeni, Sırııa konstıtýsııasy boıynsha jumys tobyn qurýdyń sharttaryn, «DAISh» jáne «Ál-Nýsra maıdany» sııaq­ty terrorlyq toptardyń jáne qarýly oppozısııalyq top­tar­dyń ornalasqan jerlerin kór­se­tetin biryńǵaı kartany qurý má­selelerin talqylady. Sondaı-aq Sırııadaǵy IýNESKO qorǵaıtyn Búkilálemdik muralar nysandaryn mınadan zalalsyzdandyrý máselesi qaraldy.

2017 jyldyń 3-4 mamyryn­da bolǵan Astana prosesine qa­tysýshy taraptardyń tórtinshi kezdesýinde kepilger memleketter Sırııada qaýipsizdik aımaqtaryn qurý týraly memorandýmǵa qol qoıdy. Osy qujatqa sáıkes, zor­lyq-zombylyqty dereý toq­tatý, gýmanıtarlyq jaǵdaıdy jaq­sartý jáne qaqtyǵystardy saıası retteýge qolaıly jaǵdaılar ja­saý maqsatynda Idlıb, Homs, Shy­ǵys Gýta, sondaı-aq Deraa jáne Kýneıtra provınsııalaryn­da qaýipsizdik aımaqtary qury­latyny aıtyldy. 

Astana prosesiniń besinshi raýn­dy 2017 jyl­ǵy 4-5 shildede bolyp, oǵan kelis­sóz­derge buryn­nan qatysýshylardyń bári de keldi. Kezdesýden keıin bolǵan brı­fıngte Qazaqstan Syrtqy ister mınıstri Q.Ábdirahmanov Astana prosesiniń nátıjeliligin atap ótti. Mınıstrdiń pikirinshe, kez­desý urys is-qımyldaryn toqtatý rejimin kúsheıtý baǵy­tyn­da naqty oń nátıjelerge qol jetkizgen. «Qazaqstan sırııa­lyq janjaldyń soǵys jolymen sheshilmeıtindigine senimdi. Dıalog – beıbitshilikke bastaı­tyn jalǵyz jol. Ahýaldy ońal­tý úshin áli kóp jumys atqary­lýy tıis ekeni sózsiz», dedi Q.Áb­di­rahmanov. Onyń aıtýyna qara­ǵanda, janjaldyń aýqymy men qarqyny qazir edáýir azaı­ǵan, Sırııadaǵy qajet etken jan­dardyń barlyǵyna gýmanıtarlyq járdem jetkizý úshin jaǵdaılar jasalyp jatyr. 

Osy kezdesýde qabyldanǵan qujatta da «Sırııa Arab Res­pýb­lıkasyndaǵy deeskalasııa aı­maqtaryn qurý týraly memo­randýmǵa 2017 jylǵy 4 mamyr­da qol qoıý nátıjesinde Sırııa aýmaǵyndaǵy zorlyq-zomby­lyq deńgeıi aıtarlyqtaı tómen­de­geni» aıtylǵan. Sonymen qa­tar kepilger memleketter memo­ran­­dýmǵa sáıkes deeskalasııa aımaq­tary boıynsha Birlesken jumys tobynyń (BJT) qurylýyn qoldap, onyń erejesin qabyldady. 

Astanada qyrkúıekte ótken kelis­sózderdiń altynshy raýndy taraptardyń Sırııada deeskalasııa aımaqtaryn qurý týraly memorandým erejelerin iske asyrý jáne Astana prosesi aıasynda osyǵan deıin qabyldanǵan basqa da sheshimderdiń oryndalýy boıynsha jumysty jalǵastyrý nıeti rastalǵan birlesken málimdemeni qabyldaýmen aıaqtaldy. Sırııada qurylǵan deeskalasııa aımaqtary atalǵan qaqtyǵystyń kólemin edáýir tómendetip, Sırııadaǵy gý­manıtarlyq jaǵdaıdy jaqsartýǵa múmkindik berdi.

Joǵaryda aıtqanymyzdaı, As­tana prosesine qatysýshylardyń kezekti, jetinshi kezdesýi 30-31 qazanda bolady. Onda tutqyn­dardy, qamaýda otyr­ǵan­dardy bosatý, qaza tapqandardyń dene­lerin berý jáne iz-túzsiz joǵalǵandardy izdestirý boıynsha jumys to­by­nyń erejesin bekitý jáne t.b. máseleler talqylanatyn bolady dep kútilýde. 
 

Jaqsybaı SAMRAT,
«Egemen Qazaqstan»