Bala kezińizde tildi jaqsy úırenesiz, eseıgen saıyn til úırený qıyndaı túsedi degen pikir bar. Oǵan kóp adam senedi. Sonymen birge «tilge degen qabiletim bar», «til úırenýge qabiletim joq» degen taǵy bir qasań qaǵıda bar. Oǵan da adamdar senedi, sondyqtan til meńgerýge tipti de aıaq baspaıdy. Adam eseıgen saıyn til meńgerý ǵana emes, basqa da nárselerdi úırený ońaı bolmaıtyny ras. Biraq bul «múmkin emes» degen sóz emes.
Qazirgi kezge deıin júrgizilip jatqan zertteýlerinde ǵalymdar da, psıhologter da biraýyzdan «barlyq másele sizde, ózińiz qalasańyz, asar asýyńyz, shyǵar shyńyńyz az bolmaıdy, sizdiń qolyńyzdan bári keledi, tek sol maqsatqa qaraı tabandylyqpen, tártippen jyljyńyz» degen jaqsy keńester beredi. Biraq ony tyńdaıtyn jan bar ma?! Sondyqtan búginge deıin óziniń qandaı da bir tildi úırenip almaǵanyna muǵalimdi, oqýlyqty, ádistemeni jáne basqa da kóptegen sebepti aıtyp, kinálaıtyndar áli de tolyp jatyr.
«Jas ulǵaıǵan saıyn tildi úırený múmkin emes» degen oıdyń jańsaq ekenin túsindiretin Rodjer Krez ben Rıchard Robertstiń «Eresekterge arnalǵan shet tili: kez kelgen jasta jańa tildi qalaı úırenýge bolady?» (Becoming Fluent. How Cognitive Science Can Help Adults Learn a Foreign Language) atty kitaby adamdarda qalyptasqan biraz jalǵan nanym-senimderge naqty jaýap beredi.
Segiz taraýdan, prolog pen epılogten turatyn, alǵys, ádebıetter tizimi jáne siltemeler men naqtylaýlardy qamtyǵan bul kitap bar bolǵany 208 betten turady. Tez oqyp shyǵatynyńyzǵa kúmánimiz joq. Biraq asyqpaı, astyn syzyp otyryp oqysańyz, durysyraq bolady.
Osy kitapta til úırený týraly negizgi úsh mıfti qarastyrady: birinshisi, eresekter balalar sııaqty tildi ońaı úırene almaıdy; ekinshisi, eresekter tildi balalar sııaqty úırenýi kerek; úshinshisi, shet tilin úırengen kezde ana tilińizdi qoldanbaýǵa tyrysyńyz. Adam ana tilinde sóıleı alsa, onyń basqa tilderdi meńgerýge degen qabileti bar degen sóz. Ásirese eresek adamǵa tildi ońaı úırenýge onyń ómir boıy jınaqtaǵan ózine tán daǵdy, mashyq jáne zerektigi kómektesedi, tek olardy basqa tildi úırenýde oryndy qoldana alýy kerek. Sonymen mynadaı qorytyndy jasaımyz: eresekter tildi kez kelgen jasta úırene alady, bul úshin naqty maqsat, júıeli jospar, nátıjege jetýge kómektesetin erik-jiger, tabandylyq pen tártip kerek. Oǵan qosa tildi úırengende kúnde jáne bir ýaqytta oqyǵanyńyz, jattyqqanyńyz da óz áserin tıgizedi.
Bul kitapta kognıvıstıkaǵa, ıaǵnı psıhologııa, lıngvıstıka, fılosofııa, neırobıologııa, jasandy ıntellekt jáne antropologııanyń jıyntyǵy deýge keletin ǵylymǵa kóp kóńil bólinedi. Til úırenýge onyń qandaı qatysy bar dersiz? Tikeleı qatysy bar, óıtkeni metalıngvıstıka, ıaǵnı adamnyń tildi ártúrli maqsatta oryndy qoldana alý bilimi týa bitken qasıet emes, ony júre kele úırenedi. Sondyqtan eresekter ana tilinde damyp, jetilgen metalıngvıstıkalyq bilim men daǵdyny, ózge tildi meńgerýde qoldanýy qajet. Bul kitapty avtorlar ıllıýzııa (jalǵan túsinik) men stereotıpterden (taptaýryn oılardan) aryla almaı júrgen eresekter úshin arnaıy jazǵan.
Atalǵan týyndy sizderge til úırenýdegi tez nátıje nemese jyldam úırený týraly eshqandaı aqparat bermeıdi. Biraq ómir boıy úırengen daǵdylaryńyz ben qabiletterińizdi til úırenýde qalaı qoldanýǵa bolatynyn jáne til úırengińiz kelgende mıyńyzda qandaı úderister ótip jatqanyn túsindiredi.
О́z tarapymnan taǵy bir nárse qosqym keledi: til úırený barysynda kóp ýaqytyńyzdy muǵalim sizdi qalaı oqytyp jatqanyn, qandaı ádis-tásilder qoldanyp jatqanyn taldaýǵa jumsamańyz. Bul sizge eshqandaı kómek bermeıdi. Ustazǵa senińiz, ustazdyń aıtqanyn qaıtalańyz, ustazyńyzdan asyp túsýge tyrysyńyz.
Qandaı tildi oqysańyz da, tildi meńgerý barysy sizdi baıyta túsetinin umytpańyz, sizdiń oıyńyz ósedi, jańa bilim, jańa tájirıbe alyp keledi, tulǵa retinde tanymyńyz keńeıip, aınalańyzdy jaqsarta túsetinińizge kúmán joq.
Baqytgúl SALYHOVA,
pedagogıka ǵylymdarynyń kandıdaty
