22 Maýsym, 2018

Bas aýyryp, baltyr syzdaǵanda...

468 ret kórsetildi

Halyqty áleýmettik turǵyda qoldaý isi memlekettik saıasattyń basym baǵyttarynyń biri ekeni daý týdyrmaıdy. Degenmen qolǵa alynǵan áleýmettik sharalardyń oıdaǵydaı júzege asýyna keıbir keleńsiz jaǵdaıattardyń kedergi keltirip, turǵyndardyń kóńil-kúıine keri áserin tıgizip jatatyny jasyryn emes.

Qazirgi tańda memleket tarapynan usynylatyn qyzmetterdiń birqatary óziniń joǵary sapasymen erekshelense, ekinshi bir bóligi áli de jetildire túsýdi qajet etedi. Bul óz kezeginde kórsetiletin qyzmetter sapasy deńgeıiniń ala-qula ekenin bildiredi. Osy jaǵdaıat atqarýshy bıliktiń ıgilikti isterin kóleńkede qaldyryp, el ishinde bılikke degen jaǵymsyz kózqarasty qalyptastyratyny anyq.

Áleýmettik qyzmetter kórsetý sapasy jóninde sóz etkende, birinshi kezekte densaýlyq saqtaý salasy áńgime ózegine arqaý bolatyny belgili jaıt. Máselen, bas aýyryp, baltyr syzdaǵanda, dertiń asqynyp, jan-tániń qınalǵanda nemese perzentiń naýqastanyp degbiriń qashqanda júginer emhanalar men aýrýhanalardyń kórsetetin qyzmeti jóninde naqty «bylaı» dep kesip aıtý qıyn. Desek te, ózine májbúrlikpen kelip turǵan naýqastardy sarsańǵa salý, sabyltý, ary-beri júgirtý, laıyqty kómek kórsete almaý tárizdi jaǵdaıattar densaýlyq saqtaý salasyndaǵy memlekettik mekemelerge tán úrdis bolyp otyrǵanyn eshkim joqqa shyǵara almaıdy. Kiriptar bolyp óziń tirkeýde turǵan emhanaǵa úmitpen barǵanyńda onda seniń dertińdi qaraıtyn mamannyń nemese qajetti medısınalyq apparattyń joqtyǵyn estip taýyń shaǵylyp, mekemeniń sen jolyqqan dárigeriniń jol silteýimen ózińe qajet maman-dáriger bar ózge emhanany nemese jekemenshik dárigerlik qurylymdy izdeýge májbúr bolatynyń búginde ekiniń biriniń basyndaǵy is. 

Osyndaıda anadaıdan menmundalaǵan eńseli emhana siz úshin shalǵaıdaǵy aýylda ornalasqan «medpýnktteı» dármensizdik tanytqanyna yza bolasyz. Onyń ústine tirkeýde turǵan emhana­ńyzdyń ókilderinen sizge qajetti maman nemese medısınalyq apparat bar dárigerlik ortalyqtyń qyzmeti aqyly bolatynyn estigende ári-sári kúı keshesiń. Aqshań bolsa jaqsy, ol qurǵyr joq bolsa... 

Osy arada sanańyzda sizge jol siltegen adam men álgi medısınalyq quraly men mamany bar, aqyly qyzmet kórsetetin qurylymnyń arasynda jasyryn kelisim, jeń ushynan jalǵasqan baılanys joq pa degen kúdikke boı aldyryp, ol memlekettiń tegin usynyp otyrǵan qyzmetin kórsetpeı, amalyn taýyp sizdiń qaltańyzdy qaǵý maqsatymen sybaılasyna jumsap otyrǵandaı sezinesiń.

Qalaı desek te naýqastardyń dıagnozyn anyqtaý barysynda onsyz da mazasy qashyp, jan-táni qınalyp turǵan adamdardy sarsańǵa salý úrdisi búginde qalypty jaǵdaıǵa aınalǵandaı. Bul keleńsiz jaǵdaıattar kóbine maman tapshy­lyǵynan týyndap jatady. Qazirgi tańda den­saýlyq salasyna qatysty túrli mamandardyń jetispeýshiligi dáriger kómegin qajet etip, emhana jaǵalaǵan turǵyndarǵa birden baıqalady. Máselen, basqasyn aıtpaǵanda, qan jáne qan túzilý aǵzalary aýrýlaryn emdeý baǵytyndaǵy gematologtardyń jetispeıtindigi talaılardyń júıkesine tıip júr. О́ıtkeni gematologtyń emdeýi nemese tekserýi qajet bolǵan jaǵdaıda bul sala mamany barlyq emhanalarda bola bermeıtindikten, ony sharq uryp izdeýge týra keledi. Gematologty tapqannyń ózinde onyń qabyldaýy úshin aldyn ala kezekke tirkelip, kem degende bir aı kútesiz. Astananyń ózindegi jaǵdaı osyndaı.

Sońǵy derekterge qaraǵanda, elimiz boıynsha gemofılııa dertine shaldyqqan 1300-ge jýyq adam esepte turady eken. Buǵan gematologııalyq turǵyda tekserilýdi qajet etetin azamattardy qosqanda atalǵan saladaǵy maman-dáriger qyzmetiniń mańyzy aıqyndala túsedi.

Osy máseleni zertteý barysynda anyq­talǵandaı, búginde gematologtardyń jetis­peýshiliginen olardyń ornyna ýchaskelik terapevtter medısınalyq qyzmet kórsetip júr. Bul óz kezeginde gemofılııamen aýyratyn tulǵalardyń arasynda tıisti kásibı mamandardan em qabyldaı almaı júrgenderdiń barshylyq ekenin ańǵartady. 

Taıaýda Qazaqstandaǵy Adam quqyqtary jónindegi ýákil Asqar Shákirov el Úkimetiniń nazaryn biz qozǵap otyrǵan máselelerge aýdaryp, arnaıy hat joldaǵan bolatyn. 

Ombýdsmen óz úndeýinde erte kezden aýrýdy dıagnostıkalaýdy, emdeýdi, aýrýdy aldyn alýdy, naýqastardy ońaltýdy, sondaı-aq gemofılııamen naýqastanǵandardy biryńǵaı ortalyqta esepke alýdy, olardyń dári-dármektik preparattarǵa, stasıonarlyq jáne ambýlatorlyq emdeýge obektıvti qajettiligin qamtamasyz etýdi júzege asyra alatyn respýblıkalyq mamandandyrylǵan mekeme qurý qajettiligin qozǵaǵan. Búgingi tańda shyn máninde mundaı mekemeniń qajettiligi anyq baıqalyp otyr. Osy oraıda damyǵan memleketterde, tipti ózimizben etene, ǵasyrlar boıy tyǵyz qarym-qatynasta kele jatqan Reseı, О́zbekstan syndy elderde atalǵan salaǵa qatysty ortalyqtar jumys isteıtinin aıta ketkenimiz oryndy. Mysaly, Reseıdiń Gematologııa ulttyq medısınalyq zertteý ortalyǵynda jyl saıyn 4000-nan astam gemoblastozamen jáne qanǵa tikeleı qatysty basqa da aýrýlarǵa shaldyqqan naýqastar em alyp, myńnan astam ota jasalady eken. Sondaı-aq bul elde ǵylymı-klınıkalyq jáne klınıkalyq-dıagnostıkalyq baǵytta qyzmet kórsetetin 28 mekeme bar kórinedi. Al О́zbekstannyń Gemofılııa ortalyǵynda dıspanserızasııa, ortopedııalyq emdeý jáne ońaltý men aldyn alý is-sharalary júzege asyrylady eken. 

Jalpy, biz búgin medısına salasyndaǵy bilikti, tájirıbeli mamandardyń tapshylyǵynyń bir ǵana mysalyn sóz ete otyryp, osy saladaǵy mamandarǵa degen zárýlikti, sonyń saldarynan densaýlyq saqtaý isindegi keıbir jaǵymsyz jaıttar kóbine halyqty ábigerge salyp júrgenin aıtqymyz keldi. 

Joldybaı BAZAR,
«Egemen Qazaqstan»
 

Sońǵy jańalyqtar

Muz qursanǵan Ekibastuz

Aımaqtar • Búgin, 21:12

Úmit sáýlesi

Saıasat • Búgin, 21:11

Ult saýlyǵy – uly baılyq

Saıasat • Búgin, 21:09

Sábıdiń ómirin saqtap qaldy

Aımaqtar • Búgin, 21:02

Qataıǵan júrekti jibitetin eriktiler

Aımaqtar • Búgin, 21:01

Teatr baǵytyn talǵam anyqtaıdy

Teatr • Búgin, 20:59

Túrlengen temekiniń bári zııan

Medısına • Búgin, 20:58

MÁMS: Baıbalam salýdyń qajeti joq

Suhbat • Búgin, 20:55

Sańlaqtyń sońǵy samǵaýy

Qazaqstan • Búgin, 20:50

Kitap kókjıegi keńeıip keledi

Rýhanııat • Búgin, 20:41

Álem chempıonaty: Derek pen dáıek

Fýtbol • Búgin, 20:37

«Nemis máshınesi» jolda qaldy

Fýtbol • Búgin, 20:36

Stýdenttik teatr festıvali

Teatr • Búgin, 20:34

«Kúmbirle kúıim, elimde!»

Aımaqtar • Búgin, 20:28

Túrkistanda 200-deı úı jylýsyz qaldy

Aımaqtar • Búgin, 18:15

Uqsas jańalyqtar