Ádebıet • 23 Tamyz, 2018

Záýre Bataeva: Tapsyrys – ádebıetke jasalatyn qııanat

966 ret kórsetildi

Záýre Bataeva – aýdarmashy, jazýshy jáne bloger. Abaı atyndaǵy Almaty Memlekettik ýnıversıteti (QazUPÝ) men Indıana ýnıversıtetiniń (AQSh) túlegi. «Mektep», «Antropolog» povesteri men qysqa áńgimeleri jaryq kórgen. Qazaq jazýshylarynyń shyǵarmalaryn tikeleı aǵylshyn tiline aýdarýǵa atsalysyp júr. Búginde Belgııada turatyn qalamgerdiń aýdarma isi, jazýshy muraty týraly áńgimesin oqyrman nazaryna usynyp otyrmyz.

Záýre Bataeva, sýret jeke muraǵattan alyndy

– Záýre, siz birneshe jyl AQSh joǵary oqý oryndarynda «Qazaq tili jáne mádenıeti» páninen dáris oqydyńyz. Qazaq mádenıetine qyzyǵýshylyq tanytatyndardyń deni kimder?

– AQSh ýnıversıtetterinde bul pánge magıstratýra jáne doktorantýrada oqıtyndar jazylatyn. Ásirese túrkitaný, tarıh, antropologııa, fılologııa jáne saıasattaný fakýltetteriniń zertteýshileri. Qazaqstannan bala asyrap alǵan amerıkalyq ata-analar da balalaryna qazaq tilin úıretý máselesine qatysty jıi habarlasatyn. Shetelge ketken balalar sany az emes, menińshe, bulardyń kóbi potensıaldy til úırenýshiler.

– Sheteldikterge qazaq tilin úıretetin Colloquial Kazakh oqýlyǵynyń avtorysyz. Bul qandaı da bir tapsyryspen jaryq kórgen joba ma, álde ózińizdiń jeke yntańyzben iske asqan dúnıe me?

– Ulybrıtanııanyń Raýtledj baspasy – ár túrli saladaǵy ǵylymı-akademııalyq eńbekterdi shyǵaratyn iri baspalardyń biri. Aǵylshyn tilinde qazaq tiline arnalǵan oqý quraldary joqtyń qasy. Ári batystyń lıngvıstıka salasynda túrki tilderi jaıly aqparat áli de az bolǵandyqtan, qazaq tiliniń grammatıkasy jaıly anyqtamalyq qural jazýdy baspaǵa ózim usyndym. Al baspadaǵylar Colloquial serııasy úshin kúndelikti qarym-qatynas mashyqtaryn óz betimen úırenýge arnalǵan oqýlyq jazyp berýimdi surady.

– Bul kommersııalyq mazmuny bar joba ma? Bolǵan kúnde suranys qandaı?

– Suranys bar ekenin jyl saıyn shotyma kelip túsetin azdaǵan «roıaltı», ıaǵnı avtorǵa tıesili soma mólsherinen jáne baspadan keletin «esepten» kórip otyramyn. Ázirge alyp jatqandar barshylyq.

– Qazaqsha úırenetinder onyń turmystyq qoldanys jaǵyn kóbirek zertteı me, álde akademııalyq mańyzyna nazar aýdara ma?

– Til úırenetin adamnyń belgili bir maqsaty bolady ǵoı. Keıbireýler ǵylymı eńbekterdi oqý úshin úırenedi, keıbireýler adamdarmen sóılesý úshin úırenedi.

– Qazaq tilin úırený german tilderinde tárbıelengen adamǵa qıyn ba?

– Baıqaǵanym – eshkim kóp qınalmaıdy. Álippeni úırenip, oqı bastaǵan soń, ári qaraı jyldam alyp ketedi. Biraq amerıkalyqtardyń jalpy eńbekqorlyǵyn da atap aıtý qajet. Olar aldyna maqsat qoısa, soǵan jetýge tyrysatyn halyq qoı.

– Qazaq tilin óz betinshe úırenip, keıin Qazaqstanda qoldanys aıasynyń tarlyǵyn aıtyp shaǵymdanǵandar kezdesti me?

– Menen oqyǵan stýdentterdiń kóbi qazir akademıkter, ıa halyqaralyq qarym-qatynas, dıplomatııa salasynda jumys istep júrgen adamdar. Anda-sanda qazaq baspalaryna bergen suhbattarynan oqyp bilgenim, olar kóbinde «qazaqtarǵa qazaqsha sóıleseń, oryssha jaýap beredi» dep shaǵymdanady.

– Siz qazaq jazýshylaryn aǵylshyn tiline tikeleı qazaq tilinen aýdarý úrdisine at salysyp júrsiz. Jalpy aýdarma salasyna, ásirese ádebı aýdarma salasyna qalaı keldińiz?

– Aýdarmamen, sonyń ishinde ádebı aýdarmamen óte erte aınalysa bastadym. Buryndary materıaldardy qazaq tilinen orys tiline aýdarý fılologııa fakýltetteriniń qos tildi aspıranttary úshin qalypty jumys bolatyn. Aǵylshyn tilin de aspırant kezimde osy maqsatpen meńgere bastaǵan edim. Meniń ǵylymı jetekshim, belgili ádebıet synshysy, ádebıet teorııasy boıynsha birneshe ǵylymı eńbektiń avtory – Vera Saveleva shetelden aldyrǵan kitaptaryn qolymyzǵa berip, zertteý jumysyna qajetti dúnıelerdi jan-jaqty izdeýge júıeli túrde baýlyp otyratyn.

Aǵylshyn tilin jaqsyraq meńgergen soń, sheteldik zertteýshiler úshin qazaq tilindegi materıaldardy aǵylshyn tiline aýdarý jumysymen aınalystym. Ásirese aýyz ádebıetin, aıtys mátinderin, termelerdi jáne osy taqyryptaǵy maqalalardy kóp aýdardym. Aǵylshyn tili árqashan qulaqta júrgendikten, «jeńil til» degen ústirt túsinik qalyptasqan. Shyndyǵynda basqa tilderden kósh alǵa ketip qalǵan til. Bul tilde oıyńdy durys jetkizý úshin jan-jaqty habardar bolý talap. Áıtpese aıtqanyń qur sandyraq bolyp estilýi ǵajap emes. Sondyqtan alǵashqy shyǵarmany qolǵa alǵansha qaıda, neshe jyl ýaqyt ketti. Bul ýaqyt aralyǵynda taǵy bir tildi qolǵa alý qajettiligi paıda boldy. Fransýz tiliniń ózindik qıyndyqtary jetkilikti, biraq bir tildi meńgergen adam til úırený strategııasyn qalyptastyryp alady. Meniń ádisim – oqyp úırene sala, ádebı shyǵarmalarǵa bas qoıý.

Ádebıetti basqa tilde oqyp, ádebı úrdisterdi sol tilderde qadaǵalap otyrý olardyń qandaı shyǵarmalardy unatatynyn saraptap, kitap satý naryǵynda qandaı tendensııalar basym, aýdarylǵan ádebıetpen qandaı baspalar aınalysatyny jaıly aqparat alyp, jalpy ádebıet naryǵyn zertteýge múmkindik beredi. Mysaly, Muhtar Áýezov shyǵarmashylyǵynyń álemge qajetti dárejede usynylmaǵanyn túsingen sátten bastap, «Kókserek» jáne «Qarash-qarash oqıǵasy» áńgimelerin aǵylshyn tiline tikeleı qazaq tilinen aýdaryp, ádebı baspalarǵa usynǵym kelgen. Biraq bul týyndylardy byltyr qazaq PEN klýby brıtan aýdarmashysy Saımon Geıganǵa orys tilinen aýdartty. Aýdarmany oqydym, jaman emes, biraq ókinishti! Nege deseńiz, Muhtar Áýezov shyǵarmany orys tilinde emes, qazaq tilinde jazdy ǵoı. Ony orys tilinen aýdartý – úlken qatelik dep esepteımin.

Maǵan keńes zamanynyń qalamgerlerinen góri, Táýelsizdik dáýirinde paıda bolǵan jańa jazýshylardyń shyǵarmashylyǵyn aýdarǵan qyzyq. Sol sebepti alǵash qolǵa alǵan jumysym óz zamandastarymnyń shyǵarmalary bolǵan edi. Degenmen, 2013 jyldan bastap amerıkalyq aýdarmashylarmen birlese aýdarylǵan shyǵarmalar jeke baspalardan aqyryndap jaryq kóre bastady. Bizdiń býyn, ıaǵnı 90-jyldardaǵy qalamgerlerge ońaı bolmady. Olarǵa kúshti ıdeologııa qalyptastyrǵan formatty buzyp, birtekti keıipker, birtekti stılden arylyp, ıntellektýaldyq, pálsapalyq oılaryn oqyrmanǵa jetkizýdi óz betimen úırenýine týra keldi. Sondyqtan qatelikter de az bolmady. Onyń ústine, bizdiń býynnyń kóbi orys-keńes mádenıetiniń yqpalynda ketti. Eger olar óz tiline, óz mádenıetine berik bolǵanda, qazaq tildi ádebıettiń jaǵdaıy basqasha bolar ma edi.

– Aýdarma jumysynyń túpnusqadan da myqty bolyp shyǵatyn kezderi bola ma? Ondaı dúnıe aýdarma isinde kásipke qııanat pa, álde jetistik pe?

– Bul qyzyqty suraq. Mysaly, Gıýstav Floberdiń «Bovarı hanym» romany álemniń  ádebı týyndylarynyń  arasyndaǵy úzdik shyǵarmalardyń biri desek, ony basqa tilge aýdarý – aýdarmashy úshin úlken jaýapkershilik, al aýdarma sátti shyqsa  –  úlken jetistik. Bul turǵyda qazaq qalamgerlerin ózge tilge aýdarýda biraz máseleler bar. Birinshiden, buryn aıtylǵan pikirimdi qaıtalaıyn – Qazaqstanda shyǵarmany óńdeý jumysy durys qoıylmaǵan. Bizde korrektor jumysyn redaktor jumysymen shatastyrady. Batys baspalary men baspagerleri ár shyǵarmany jarııalamas buryn avtormen birlese muqııat óńdeıdi. Artyq-kemin túgendep almaı, shyǵarma oqyrmanǵa usynylmaıdy. Bul úlken jumysty qalamger jalǵyz ózi atqara almaıdy. Sondyqtan batys baspagerleri arnaıy redaktor (editor) kómegine júginedi. Olardyń eńbegi óte joǵary baǵalanady.

Bizde baspager jumysynyń ózi toqyrap tur, sondyqtan bul jaıly sóz qozǵaýdyń ózi kúlkili. Úkimet tapsyrysymen jarııalanǵan eńbekterdi jetistik dep sanaý qatelik. Iаǵnı, avtordyń shyǵarmalary oǵan tabys ákelmese, onda shyǵarmashylyq jaıly sóz qozǵaý múldem artyq. Tapsyrys sııaqty dúnıeler, jalpy qalamgerlerdiń shyǵarmashylyǵyn jappaı qadaǵalaý – ádebıetke jasalyp otyrǵan naǵyz qııanat. Bundaı jaǵdaıda til de, ádebıet te damymaıdy ǵoı.

– Qazaqstandaǵy aýdarma ádebıetterimen qanshalyqty tanyssyz? Kórkemdik tutastyǵy men baıandaý formalary jóninde qandaı oı aıtasyz?

– Qazaq tiline aýdarylyp jatqan klassıkalyq shyǵarmalardy jıi qarap otyramyn. Sapasy syn kótermeıdi. «Aýdaryldy» degen aty ǵana bar, onymen qoımaı kim kóringen aýdaryp jatyr. «Mádenı Mura» jobasymen aýdarylǵan shyǵarmalardyń kemshilikteri jaıly talaı aıtylsa da eskerilmeıtin syńaıly. Keıingi aýdarmalardyń sapasy tipten tómendep ketken. Bir ǵana mysal keltireıin. Kadzýo Isıgýro Nobel syılyǵyn alǵanda, onyń The Remains of the Day (Ostatok dnıa) romany aınalasy eki aıda qazaqshaǵa «aýdarylyp» shyǵa keldi. 260 betten turatyn, tili kúrdeli shyǵarmany eki aıda aýdarý múmkin be?

Ádebıetti aýdarý jumysymen memleketti uıymdar emes, kitapty satqysy keletin táýelsiz baspagerler nemese PEN klýb sııaqty táýelsiz uıymdar aınalysýy tıis. Ekinshiden, aǵylshyn tilin jetik biletin býyn ósip-ónse de, álem klassıkterin áli kúnge deıin orys tilinen aýdaryp júrmiz. Orys tiline baǵynyshtylyq, basybaılyqtan qutylý qajet-aq.  

– Qazaq termınologııasyn qalyptastyrýdaǵy aýdarmanyń róline jeke toqtalǵan durys shyǵar. Jalpy Qazaqstandaǵy termınologııalyq sheshimder sizdi shatastyrmaı ma?

– Bul – úlken másele. Jalpy qazaq tilin zertteý salasy artta qalyp qoıdy. Birneshe pánmen sabaqtasyp jatqan fılologııa ǵylymy ár eldiń saýattylyǵy úshin óte mańyzdy. Qazir jazylyp jatqan eńbekterdi qajet kezinde aldyryp turamyn. Biraq kóńilim tolmaıdy, sebebi qazaq fılologııasynyń qaı salasynda bolsyn júıesizdik pen shalaǵaılyq basym. Termınderdi aýdarýǵa kelsek, eń úlken qatelik – termınder konteksten tys aýdarylady. Ásirese aqparattyq tehnologııalar salasyndaǵy termınderdi aýdarý jumysy konteksten tys oryndalýda, ıaǵnı, bul salada eńbek etip júrgen til mamandary men termınologııalyq komıtet arasynda múldem baılanys joq. Ekinshiden, áli kúnge deıin orys tiline júginý, orys tiline bas urý ádeti qalar emes. XXI ǵasyrda otyryp, qazaq tiliniń mamandary áli kúnge deıin «orys tilindegi termınder – halyqaralyq termınder» degen qate uǵymdy ustanady. Bunyń ózi qazaq fılologııasynyń Sovet ıdeologııasynyń shyrmaýynan shyǵa almaı júrgendiginiń naǵyz kórinisi.

– Bizde memlekettik tapsyrys arqyly qysqa merzim ishinde aýdarmany bitirip berý kerek. Buǵan kózqarasyńyz qandaı? Aýdarma isin ýaqytpen shekteýge bola ma?

– Bıyl maǵan «100 kitap» jobasyna qatysýǵa usynys tústi. 800 betten turatyn ádebıet teorııasy jaıly oqýlyqty úsh aıda aýdaryp ber degen talap qoıyldy. Usynylǵan qalamaqyny, ıaǵnı aıanyshty baǵasyn aıtpaı-aq qoıaıyq, biraq 800 betti eshbir deni durys aýdarmashy úsh aıda aýdara almaıdy. Qanshama qatysqym kelse de, bas tartýǵa májbúr boldym.

Eger meniń únime qulaq asatyn adam bolsa, «100 kitap» jobasyna jáne ádebı shyǵarmalarǵa qatysty «tender lımıti» qubylysyn dereý toqtatý qajet. Bul ásirese bilim salasyna, til sapasyna, qazaq tiliniń bedeline – bárinen buryn ósip kele jatqan urpaqtyń bolashaǵyna úlken nuqsan keltiretin jaýapsyzdyq!

Ádebı jáne akademııalyq aýdarmalar – tehnıkalyq aýdarma sııaqty mehanıkalyq jumys emes, bul shyǵarmashylyq jumys. Ádebı ne ǵylymı týyndyny 2-3 aıda aýdaryp ber dep talap qoıatyn adamdar ádebıet, óner jáne ǵylym máselelerinen  múldem habary joq adamdar. Olarǵa bundaı jaýapty jobany tapsyrýdyń ózi balanyń qolyna qarý bergenmen birdeı qaýipti nárse.

– Eýropalyq aýdarma júıesimen tanysa otyraıyq. Olarda kórkem shyǵarmalardy aýdarý júıesi qalaı retteledi?

– 2010 jyly joǵaryda atalǵan «Bovarı hanym» romany fransýz tilinen aǵylshyn tiline qaıta aýdaryldy. Ulybrıtanııanyń Penguin baspasy aýdarma jumysyn Amerıkanyń belgili jazýshysy Lıdııa Devıske tapsyrdy. Gıýstav Flober 4,5 jyl jazǵan 300 bettik romandy qalamger bas kótermeı jumys istegende úsh jyl aýdarypty (2010 jyly 28 qarasha «Gardıan» gazetinen jaryq kórgen  maqaladan). Osy aýdarmasy úshin Lıdııa Devıs birneshe ádebı syılyqqa ıe boldy. Bul mysal – ádebı aýdarmanyń óte kúrdeli shyǵarmashylyq úrdis ekenin jáne batysta ádebı aýdarmaǵa degen, aýdarmashyǵa degen kózqaras múldem basqa ekenin kórsetedi.

– Syn-pikirden qorytyndy shyǵarý men qabyldaýda qazaqstandyq jáne eýropalyq avtorlarda aıyrmashylyq bar ma? О́ltire synalǵan eýropalyq dramatýrgtyń álde jazýshynyń kóńil-kúıin sýrettep berińizshi.

– Aǵylshyn jáne fransýz tilinde jas mamandarǵa arnalǵan ádebı syn jazý jaıly nusqaýlyqtar men oqýlyqtar kóp. Solardyń avtorlary jas qalamgerlerge «Madaq izdegen jazýshy jaıly eshqashan jazbańyz, shyǵarmasy jaıly pikir izdegen jazýshy jaıly jazyńyz», dep keńes beredi. Ádebı syn – avtordyń kúl-talqanyn shyǵarý nemese jer-kókke syıǵyzbaý maqtaý emes qoı, kerisinshe, qandaı da shyǵarmany teorııalyq turǵydan ne basqalaı taldap, kórkemdik, ádistemelik erekshelikterimen qosa kemshilikterin de anyqtap, shyǵarmaǵa tıisti baǵasyn berý arqyly, birinshiden, avtorǵa, ekinshiden oqyrmanǵa kómektesý. Synı maqala jazýdyń ózi – óner. Syn jazý úshin aldymen jan-jaqty ázirlik qajet.

Ekinshiden, ádebıet jáne óner týyndylaryna qatysty pikir ne resenzııa jazǵanda ádep (etıket) degen dúnıeni eskerý qajet. Iаǵnı, syn eshqashan tulǵanyń jeke basyna tıispeıdi, synshy shyǵarmany ǵana taldaýy qajet. Al qazaq tilindegi synı maqalalarǵa ádette qandaı da avtorǵa shabýyl jasaý úshin, ne bireýdi maqtaý úshin áldekimderdiń tarapynan tapsyrma beriledi. Bulardy synı maqala dep ataýǵa bolmaıdy. Olardyń shynaıy ataýy «paskvıl» jáne «aqyly jarnama».

Qazaqstanda orys tilindegi ádebı syn óte joǵary deńgeıde. Amal qansha, Vıktor Badıkov, Vera Saveleva syndy mamandardyń maqalalary eshqashan qazaq tiline aýdarylmaıdy, sondyqtan olardyń kim ekenin de bilmeıtin ádebıetshilerimiz bar.

– Qazirgi qazaqstandyq jazýshylardan kimderdi joǵary baǵalaısyz?

– Qazir halyqaralyq ádebı dıskýrsta orys tilinde jazyp júrgen qalamgerlerdi orys ádebıetiniń ókilderine jatqyzý tendensııasy basym. Olardyń kóbi orys ádebıeti dástúrinde jáne orys-keńes qundylyqtaryna qısaıa jazatyny da ras. Keıipkerleri de bir tıptes bolyp keledi. Kóbinde keńes adamyna tán qasıetterdi dáripteıdi. Maǵan ondaı qalamgerlerdiń qataryna jatpaıtyn Zıra Naýryzbaevanyń, Úmit Tájikenniń shyǵarmalary unaıdy. Zıra ulttyq qundylyqtar men qazaqı qasıetterdi qazirgi qoǵamdaǵy dendep turǵan rýhanı daǵdarys, óz teginen alshaqtaý, basqa mádenıetke bas urý, ózinen ózi jerý máselelerimen tıimdi sabaqtastyra biletin, aýdıtorııasyna áser ete alatyn, naǵyz ıntellektýal qalamger. Úmit Tájikenniń shyǵys pen batysty toǵystyrý ádisi erekshe.

Qazaq tildi qalamgerler arasynda jas býynnyń shyǵarmashylyǵyn muqııat qarap otyramyn. Qomaqty oı aıtýǵa talpynyp júrgen Aıagúl Mantaıdan úmit kútemin. Bul qalamgerdiń shyǵarmashylyǵynda bárimizdi mezi qylǵan ıdeologııalyq saryn joq, kerisinshe, adamgershilik, adaldyq, janashyrlyq sııaqty qasıetterdi dáripteý basym. Beıbit Sarybaıdyń da keıbir shyǵarmalary unaıdy. Aıtpaqshy, osy atalǵan avtorlardyń keı shyǵarmalaryn aǵylshyn tiline aýdaryp, batys baspalaryna jiberý jumysymen bıyl aınalysa bastadyq. Bul jobanyń maqsaty – «vanıtı», ıaǵnı, aqyly baspadan emes, aýdarylǵan shyǵarmalardy jarııalaıtyn ádebı jýrnaldardan shyǵarý.

– Qazaq shyǵarmalary aǵylshyn tiline aýdarylmaǵandyqtan álemdik Býker, Nobel syılyqtarynan qur qalyp júr degen pikir qanshalyqty negizdi?

– Halyqaralyq Býker syılyǵyn alǵan Ismaıl Kadare (Albanııa-Fransııa), Fılıp Rot (AQSh), Elıs Monro (Kanada), Lıdııa Devıs (AQSh), Laslo Krasnahorkaı (Vengrııa) sııaqty qalamgerler ádebıetke jańalyq ákelgen, ondaǵan álem tilderine aýdarylyp júrgen jahandyq deńgeıdegi qalamgerler. Iаǵnı, qazaq jazýshylarynyń bul ańǵaldaý úmiti negizsizdeý der edim. Ondaı qalamgerler shyǵý úshin aldymen jaǵdaı jasalýy tıis. Eń aldymen sóz bostandyǵy kerek. Bilim sapasyn arttyrý qajet. Bálkim, álem oqyrmandaryna der kezinde usynylǵanda, Muhtar Áýezov halyqaralyq ádebı  syılyqtardyń birine ıe bolar ma edi. Ol kisi erekshe daryn ıesi ǵana emes, asqan eńbekqor jazýshy edi.

– Álemdik oqyrmanǵa qazaqtyń ulttyq erekshelikteri jáne baýyrmaldyq qasıetin tanystyrýda qaı jazýshylar aýdarylýy tıis dep bilesiz?

– Menińshe, jazýshynyń maqsaty qandaı ultty ózgege tanytý nemese jarnamalaý bolmaýy tıis. Dostoevskıı men Tolstoı áli kúnge deıin álem tabynyp otyrǵan shyǵarmalaryn orystardy dúnıege tanytý úshin jazdy ma? Nemese Áýezov «Qarash-qarash oqıǵasyn», «Qorǵansyzdyń kúnin» ultty tanytý úshin jazdy ma? Jazýshy degenimiz sózdi qural etip, qandaı da oıdy jetkize biletin óner ıesi, odan buryn kásip ıesi. Onyń bastapqy maqsaty – qalamymen tabys tabý. Iаǵnı, aǵylshyn tildi aýdıtorııaǵa shyǵý degen – avtor úshin eń aldymen tabys kózi bolýy tıis. Eger óz elinde shyǵarmashylyǵymen tabys tabýǵa jaǵdaı jasalmasa, onda kez kelgen qalamger basqa aýdıtorııa izdeýge májbúr bolady.

– Ádebıet salasyndaǵy jas tolqynǵa qandaı keńes berer edińiz?

– Jazýshylyqty kásip etkisi keletin jas qalamgerlerge kitapty kóp oqýdan jalyqpasańyz, jazý úrdisi, tolassyz izdený úrdisi ózińizge unasa ǵana jáne ózińiz biletin dúnıe jaıly ǵana jazyńyz degen keńes berer edim. Jas býyn jazýshynyń romantıkalyq beınesine qyzyqpaı, qalamgerlikke kóp eńbektenýdi, asqan biliktilikti qajet etetin kádimgi mamandyq retinde qarasa, sonda tól ádebıetimizde jasandylyq azaıyp, shynaıy týyndylar sany artar ma edi. 

– Áńgimeńizge kóp raqmet!

Suhbattasqan Aıa О́MIRTAI,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Erlan Qııasov jańa qyzmetke taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 20:10

Tamyz aıyndaǵy UBT aıaqtaldy

Bilim • Búgin, 19:53

Baqyt Sultanov qyzmetinen bosatyldy

Qazaqstan • Búgin, 18:00

Dollar arzandady

Ekonomıka • Búgin, 16:42

Soltústik óńirlerde qant qymbattady

Aımaqtar • Búgin, 14:01

Uqsas jańalyqtar