Rýhanııat • 01 Mamyr, 2019

Naýaı – jahan juldyzy

1962 ret kórsetildi

Egemendiktiń eleń-ala­ńynan-aq jas memlekettiń syrtqy saıasatyn salıqaly sıpatta qalyptastyrýǵa erekshe eńbek etken, álemdik deńgeıdegi dara dıplomat retinde moıyndalyp, Birikken Ulttar Uıymy Bas hatshysynyń orynbasary bıigine deıin kóterilgen Qasym-Jomart Toqaevtyń Qazaqstannyń halyqaralyq arenadaǵy abyroıly ornyn odan ári ornyqtyra túsetindigi talassyz. Solaı bolatyndyǵyn, Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń bas­shylyǵymen aıqyn­dalǵan syrtqy saıasat­tyń sabaqtastyǵy saqtalatyn­dyǵyn Q.K.Toqaevtyń osy baǵyttaǵy bastapqy qadam­dary da qýattap otyr.

El basshysynyń alǵashqy memlekettik saparynyń týys­qan О́zbekstanǵa jasal­­­ǵany ábden kókeıge qonymdy. Din bir­ligi men til birliginen shyq­­qan dil birligi qazaq pen óz­bekti tarıh tórinde to­ǵys­­tyrdy, san ǵasyrlyq or­­taq ómir, júzdegen jyl­dar­­ǵy tatý kórshilestik taǵ­dyr­larymyzdy tabystyrdy. Or­talyq Azııadaǵy eń iri eki mem­lekettiń ózara yq­pal­das­tyǵynyń áleýeti eresen, onyń múmkindikteri áli de tolyq paıdalanylyp otyrǵan joq. Bul baǵytta sońǵy jyldarda qolǵa alynǵan júıeli jumys, memleketaralyq baı­­­­­­la­nystardaǵy ashyqtyq, adam­­­­­dardyń barys-kelisiniń kóbeıýi bárimizdi de qýantady. Tashkenttegi kelissózder barysynda eki eldiń arasyndaǵy saýda aınalymyn taıaý jyl­dar­dyń ózinde 5 mıllıard dol­­lar kólemine jetkizý maq­saty alǵa qoıylǵany ekono­mıkalyq qarym-qatynastyń jańa deńgeıge kóteriletinin kórsetedi. Osy oraıda ótken jyl­dyń О́zbekstannyń Qa­zaq­standaǵy jyly, bıylǵy jyldyń О́zbekstandaǵy Qa­zaq­stan jyly bolyp jarııalanýy aǵaıyndy halyqtardy burynǵydan da jaqyndata túsýge septesetindigi sózsiz. Kú­ni keshe Qazaqstan óner sheberleriniń Tashkent tó­rindegi konsertin tamashalap­ otyrǵan kórermenderdiń jú­­­­zin­degi súısinisti seziný óte ǵanıbet bolǵanyn ra­zy­­­lyq­pen aıta alamyz. О́z­bek­­stannyń memlekettik aq­parattyq agenttiginde qa­zaq tilinde habar taratýǵa múm­kindik týatyndyǵy da­ jan jadyratar jaqsy ja­ńa­­lyq. 

Qazaqstan halqy As­sambleıasy Tóraǵasynyń oryn­­­basary Janseıit Túı­me­baev jaqynda baspasóz betinde О́zbekstandaǵy qan­das­­tarymyzdyń qatarynyń qalyńdyǵyn, olardyń ana tilindegi aqparatqa surany­syn óteýge atsalysý memle­ket­tik másele ekendigin aıtyp ót­ken edi.

Qazaqstan Respýblıkasy­nyń Prezı­denti Qasym-Jomart Toqaev pen О́zbek­stan Respýblıkasynyń Pre­zıdenti Shavkat Mırzııoevtiń kelissózderi elder arasyn­daǵy strategııalyq seriktestik­ti, tatý kórshilikti, ózara tıim­di yqpaldastyqty jańa saty­ǵa kótergen osy kúnderi, 19 sáýirde Nur-Sultan qala­syn­da «Shyǵys juldyzy Naýaı» halyqaralyq rýhanı keshtiń uıymdastyrylýy óte quptarlyq is boldy.

Iá, Dostyq úıinde uıym­dastyrylǵan kesh «Shyǵys juldyzy Naýaı» dep atalypty. Sonda sóılegen sózi­mizde negizinde keshti «Jahan juldyzy Naýaı» ataýdyń da esh artyǵy joq edi dep qaldyq. Merkýrıı planetasyndaǵy alyp kraterge aty berilgen, dúnıe júziniń kóptegen el­deriniń astanalarynda es­kertkishi ornatylǵan, sonaý XVI ǵasyrdyń ózinde-aq dara daýysy dúnıeniń qıyr-qıy­ryna jetken Nızameddın Mir Álisher Naýaı esimin álemdik ádebıetten habardar árbir adam biledi, sóz óneriniń órnegin tanı alatyn oqyrman ataýly ardaq tutady. 2007 jyly Vashıngtonda «Álisher Naýaı jáne onyń Ortalyq Azııa halyqtarynyń mádenı damýyna yqpaly» degen atpen álemdik konferensııanyń ótkeni kóp jaıdy ańǵartady. Rasynda da, Álisher Naýaıdyń ásirese Ortalyq Azııadaǵy ha­lyqtardyń rýhanııatyna jasaǵan áseri erekshe ekendigi daýsyz. Túrki tilderindegi klassıkalyq ádebıet shyn máninde Álisher Naýaıdan bas­talǵan deýge de bolady. Naýaıǵa deıin jyr tili farsı sanalyp kelgeni anyq aqıqat. Ol ómir súrgen zamanda túrki tili jyr jazýǵa oralymsyz til dep qaralatyn. Naýaı – ǵasyrlar boıy qalyptasqan, oıda ábden ornyqqan sol tú­sinikti tóńkerip túsirgen adam. Álisher ǵazaldarynan keıin farsı jalǵyz áde­bı til mártebesinen aıy­ryl­ǵan bolatyn. Naýaı esi­miniń biz úshin erekshe qa­­dirliligi – túrki tiliniń poe­zııa­lyq qýatyn alǵash ta­nytqandyǵynda, bú­kil álemge moıyndatqandyǵynda. N.I.Kon­­­­­rad, E.E.Bertels, V.M.Jırmýnskıı sııaq­­ty álemge áıgili ádebıetshilerdiń eń­bek­terin qaraǵan adam Naýaı poe­tı­kasynyń sulýlyǵyn sergek sezine túsedi, aqyn qalamynyń obraz, epıtet, metafora baılyǵyna súısinbeı qoımaıdy. О́zbekshege tisińiz batatyn bolsa, Álisherdiń ózine Naýaı (Áýez) degen búrkenshik at berýiniń mánisin aıqyn uǵasyz. Aqyn óleń, ǵazal, dastandaryn ádemi án­deı estiletin áýezdi tilmen tó­­giltedi. Jalpy, Naýaı das­tandary orysshaǵa da boıa­ýy kóp buzylmaı, syry ketpeı sátimen aýdarylǵan deýdiń jóni bar. Mysaly, «Ne ajabkım sarvınozım ўn sakkız ıoshındadýr, Ўn sakkız mıng olam oshýbı anıng boshındadýr» degen qos joldyń «Ný tak chto j, kol v serdse mıloı vosemnadsat tysıach smýt? Eı ved tolko vosemnadsat, – razve lıýdı ne poımýt?» dep alynýy jap-jaqsy emes pe? Nemese «Odamıı ersang demagıl odamıı, Anıngkım ıўq halq ǵamıdın ǵamı» degen ósıetteı sózdiń «Chelovekom ne nazovetsıa tot, Kogo lıýdskoe gore ne gnetet» dep kelýi de sátti shyqqan. Osyndaıda Naýaı aýdarmalaryna Pa­vel Antokolskıı, Borıs Pas­ternak, Sergeı Ivanov, Vsevolod Rojdestvenskıı, Sergeı Lıpkın sııaqty tamasha tárjimeshilerdi tarta bilgen ózbek aǵaıyndarǵa qyzyǵa qaraısyń. Alatopyly týysqandarymyz munymen de toqtap qalmaqshy emes. Bul sózimizdiń syryna An­va­r­mırzo Hýsaınovtyń my­­­na oıynan keıin ózi­ńiz de qanyǵa alasyz: «О́zbek­stan­­­dyqtardyń Naýaı aýdar­­­ma­shylaryna aıtatyn aq al­ǵysy Naýaıdy XXI ǵasyrda ózbeksheden orysshaǵa aýda­rýdyń ıgilikti isine atsalysatyn daryndy da aryndy jas talanttarǵa qýatty serpin bere alady. Búgingi tańdaǵy sóz bostandyǵy, din erkindigi men halyqtar dostyǵy tu­­­­­synda Naýaıdyń asa baı mu­rasyn jańa­­sha aýdarý qa­­­­­jettigine kelisersizder dep se­nemin. Ashyǵyn aıtqanda, erkin sóz tunshyqtyrylyp, din tumshalanǵan ke­shegi kom­mýnıstik ateıstik-tota­lı­tarlyq qoǵam jaǵdaıynda adam bostandyǵyn jyrǵa qosqan, ıslam dininiń túpki mánin ǵajaıyp talantymen tanytqan, Muhammed paıǵambardy (c.ǵ.s.) Jarat­qan Ieniń adamzatqa tartqan eń asyl syıy dep atap, qa­sıetterin madaqtaǵan Na­ýaı­dyń barsha mátinin tolyq­taı jáne tereń kúıinde tár­jimeleý týraly sóz etý­diń ózi artyq bolatyn. Sondyq­tan da Naýaı sózin senzý­ra aıamaı qysqartatyn. Na­ýaı­dyń ózbekshe, oryssha shyq­­qan poemalaryn jurt «ba­sy qyrqylǵan shabandoz» dep ataıtyn. Naýaı zert­teý­shileriniń kópshiligi Naýaı poe­malarynyń 15-20 paıyzy aıaýsyz qysqartylǵan, dál sol qysqartylǵan, oqyrmannan jasyrylǵan tustarda Naýaı­dyń danyshpandyǵy ushar bıigine samǵaǵan dep sanaıdy. Ol tustarda ár jol nur shashady, ár qos jol aforızmge aı­nalady. Allaǵa jáne Muhammed paıǵambarǵa madaq aıt­­qanda Naýaı adamnyń aqyl-oıy, aqynnyń daryny jete alatyn eń shyrqaý shyńǵa shyqqan. Sondyqtan da ol sózder ıslamdyq oıdyń da, jalpyadamzattyq oıdyń da baǵa jetpes baılyǵy bolyp tabylady»... Kórdińiz be, kibirtektemeı, kúmiljimeı osylaı sóıleý kerek.

Álginde aıtqan «sonaý XVI ǵasyrdyń ózinde-aq da­ra daýysy dúnıeniń qıyr-qıy­­ryna jetken» degenimiz qyz­­dyrmanyń qyzyl só­zi­ emes. Kózi ti­­ri­sinde-aq só­zi­ aýdarylǵan shyǵys til­de­rin­ bylaı qoıǵanda, eýro­pa­lyq­ tilderge de tez tár­ji­me­­lengen Naýaı jyrlary. Mýsa Tadjıhodjaev «Iz ıs­­torıı perevodov proızvede­nıı Alıshera Navoı na evropeıskıe ıazykı» at­ty maqa­la­synda aqynnyń al­ǵash­qy poe­masy nemis tiline 1583 jy­ly ıtalııan tili ar­qyly aýdarylǵan degen derek kel­tiredi. Ita­lııan ti­li­ne qa­­shan­ aýdarylǵanyn anyq­taı al­maǵan sııaqty.

Naýaıdyń óz jyrlaryn negizinen túrkiniń ádebı sha­ǵa­taı tilinde jazǵanyna súı­sinis bildirgen Abdrahman Já­mı: «Ý kı ıak týrk býd va man tochık, Hardý doshtem he­shıı nazdık» («Ol túrik bolsa, men tájik, Dostyqty júrmiz bir jazyp») degen. On bes jasynan-aq túrki jáne parsy tilderinde jarystyra jyr tókken áıgili aqyn atana tursa da, ol óziniń ana tiliniń týyn kókke kóterýdi ómiriniń máni, muraty dep bilgen. Álisher Naýaı «Eki tildiń ta­lasy» atty traktatynda: «Túrki tiliniń baılyǵyn dá­lel­deıtin jaılar kóp. Ha­lyqtyń ishinen shyqqan daryndy aqyndar boıyndaǵy qarym-qabiletin parsysha­ tanytpaýǵa tıis. Olar qos tilde qatar jyr tolǵaı al­ǵan kúnde de óleńderin ana ti­linde kóbirek jazǵany jón» deı kele, óziniń aqyndyq eń­be­gine de laıyqty baǵa bere­di: «Oılaýymsha, men túr­­ki halqynyń laıyqty per­­zentteriniń aldynda uly aqı­qatty aıǵaqtaı aldym, en­di meniń qandastarym óz tiliniń tegeýrinin, onyń qa­ıy­rym-qaǵystarynyń shynaıy qýatyn sezinip, óz só­zi­niń asyl qasıetterin tanyp baryp, óleńderin par­­sysha jazatyndardyń una­sy­msyz urynýynan qu­tylatyn boldy». «О́leń ól­shemi» traktatynda aqyn ádebıet teorııasynyń máse­le­lerin dál búgingi uǵym­da­ǵy akademııalyq tyńǵylyq­tylyqpen, tereńdikpen qoz­ǵaıdy. Sondaǵy ustanymdar keıinnen shaǵataı tildi áde­bıettiń bárine de ortaq, qym­bat qaǵıdalarǵa aınalǵan. О́z zamanyndaǵy 400 aqynnyń qysqasha ǵumyrbaıanyn jazyp, óleńderin taldap ótken «Ǵajaıyp májilister» degen kitaby onyń qandaılyq keń qulashty ádebıetshi bolǵanyn anyq aıǵaqtaıdy. Al «Ádjám patshalarynyń tarıhy» atty eńbegin Internetten («Isto­rııa ıranskıh sareı») taýyp oqyǵan adam Naýaıdy maman tarıhshydaı kóretini kúmánsiz.

Naýaıdyń sonaý on be­sin­shi ǵasyrda ádebıetke son­sha­lyqty kásibılikpen qa­raýy qaıran qaldyrady. Nur-Sul­tandaǵy keshte sóılegen sózinde jazýshy, fılosofııa ǵylymdarynyń doktory Mu­hammad Álı Ahmetov aqyn shy­ǵarmalarynyń 20 tom bolyp basylyp shyqqanyn aıtty. Biz Naýaı týyndylarynyń orys tilindegi 8 tomdyǵyn ǵana bilemiz ǵoı, oqıtynymyz da sol. Nızamıdiń úzdik úl­gisi boıynsha, túrikshe hamsa jazamyn dep aldyn ala ja­­rııalaýynda, araǵa kóp ýaqyt salmaı-aq, 1483-1485­ jyl­dardyń ishinde «Igi­ jaq­­­sylardyń abyrjýy»,­ «Láıli-Májnún», «Farhad-Shy­ryn», «Jeti álem», «Es­kendir qorǵany» atty biri­nen biri ótetin bes dastan­dy birinen keıin birin tó­gip tastaýynda óziniń kemeń­gerligine kúmánsizdigi, ıaǵnı da­­nyshpandarǵa tán daralyq jatyr. Sonyń úsheýin – «Láıli-Májnúndi», «Farhad-Shyryndy», «Jeti álemdi» bir jyldyń ishinde, 1484 jy­ly jazǵan eken. Ne degen shal­qar shabyt! Árqaısysy bir-bir tomdyq alyp dastandar ǵoı!

Naýaı esiminiń ár qazaq balasynyń júregine jaqyn bolatynynyń taǵy bir sebebi bar. Naýaı – bizdiń uly oıshylymyz Abaı úlgi tutqan, ustaz sanaǵan aqyn. Bala shá­kirt kúninde, medresede oqyp júrgenindegi alǵashqy óleń­deriniń birinde jas Abaı bylaı dep jazǵan.

Fzýlı, Shámsı, Sáıhalı,

Naýaı, Saǵdı, Fırdaýsı,

Hoja Hafız – bý hámmásı

Mádát ber shaǵırı fárııad.

Shyǵystyń jeti uly aqy­­ny­nyń qatarynda Abaı aýyz­ǵa alǵan, shaıyryńa medet ber dep syıynǵan Naýaı qazaq­tyń da janyna jaqyn. Bizdiń tilimizde qanatty tirkeske, ma­qalǵa aınalǵan talaı sóz­diń tórkinin Naýaı jyrlary­nan taba alamyz. Mysaly, «Jánnat baǵy ana aıaǵynyń as­tynda» degendi Álisher Na­ýaı sonaý zamanda «Onolar oıoǵı ostıdadýr, Ravzaıı jannatý jınon boǵı» dep jazyp ketken. Aqyn óleńderi qazaq tiline talaı aýdarylǵan, ta­laı ret jeke kitap bolyp ta shyqqan. Olardyń ara­synda aıryqsha ataýǵa tu­ratyny – Memlekettik syı­lyqtyń laýreaty Nesipbek Aıtuly aýdarǵan «Eskendir qorǵany». Aıtýly aqyn Dos­tyq úıindegi keshte sóı­legen sózinde ja­qynda «Láıli-Májnúndi» aýda­ryp bitir­genin, buıyrtsa, bıyl ja­ryq kóretininin aıtyp, óz­bek­standyq qonaqtardy da, jınalǵan ádebıetshi qaýym­dy da qýantyp qoıdy. Qoǵam qaı­ratkeri, О́zbekstan Res­pýb­lıkasy Memlekettik syı­lyǵynyń laýreaty, Abaı jyr­laryn ózbek tiline tár­ji­meleýshi Mehmonqýl Is­lom­qýlov keshte qazaqsha sóı­legen sózinde (ózi bizge jıen eken) Nesipbek aqyn aýdar­malaryn baýyrlas el­degi ádebıetshiler qatty qadir­leıtinin razylyqpen atap ótti.

Akademık S.E.Malov shy­q­qan túp-tegin «on byl tıýrk-barlas-chagataı» dep anyq­taǵan Nızameddın Mir Álisher Naýaı – bizdiń ortaq babamyz, ortaq maqtanyshymyz. Ol barsha adamzatqa ortaq danyshpan. Álisher Naýaı esimi álem ádebıeti klassıkteriniń ara­synda Gomer men Dante, Rýmı men Fırdaýsı, Nızamı men Jámı, Shekspır men Gıote, Pýshkın men Lev Tol­stoı esimderimen qatar tura­dy deýdiń esh artyq-kemi joq. Onyń ústine jalpy jaq­­sy ortaq qoı, al jaqsy aqyn tipti ortaq. Muny da Naýaı­dan asyryp aıtý qıyn: «Er kımnıkı ekkannıkı, ўr­gannıkı,shoır kımnıkı-ўqıgannıkı, kýılagannıkı» –­­­ «Jer kimdiki – ekkendiki, or­ǵandiki, shaıyr kimdiki – oqyǵandiki, ánge qos­qandiki». Abaı atamyz alǵa ustaǵan, bú­kil shyǵarmashylyǵynda adam­­dyqty, adal­dyqty, dos­tyq­ty, tazalyqty, tek­tilikti tý etken taý tulǵaly talant Áli­sher Naýaı – eki baýyrlas halyqtyń ara­syndaǵy altyn kópirdiń biri.


 Saýytbek ABDRAHMANOV,
Parlament Májilisiniń depýtaty, fılologııa ǵylymdarynyń doktory 



Sońǵy jańalyqtar

Jem-shóp daqyldarynyń alqaby uǵaıtyldy

Qazaqstan • Búgin, 12:30

Brent markaly munaı baǵasy ósti

Ekonomıka • Búgin, 09:19

Almatydaǵy alyp mýral

Aımaqtar • Búgin, 09:15

Seısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:09

Týrnırdiń shırek fınalyna shyqty

Tennıs • Búgin, 09:07

Fransııadan da jeńildi

Hokkeı • Búgin, 09:05

«Astana opera» – álem nazarynda

Teatr • Búgin, 09:00

Uqsas jańalyqtar