Aımaqtar • 16 Mamyr, 2019

1 500 000 sýret – soǵys shejiresi

789 ret kórsetildi

Tarazdaǵy Baýyrjan Momyshuly atyndaǵy «Erlik» memorıaldyq kesheniniń qorytyndysy sekildi Jeńis kúni onyń «Dańq» zaly ashyldy. «Dańq» zalynyń sáni men sal­­tanaty keliskenin, taǵy­lymy mol ekendigin kórmege kelgen árbir azamat birden túsinedi.

О́tken jyly Jeńis kúni ashylǵan, jańarǵan jáne jańǵyrtylǵan Baýyrjan Momyshuly atyndaǵy saıa­baq qazir shyn máninde jambyl­dyqtardyń ǵana emes, búkil qazaq­standyqtar erliginiń aınasy ispettes. Munda dańqty qolbasshy Baýyrjan Momyshulynyń es­kert­kishi, Máńgilik alaý, tyl eńbek­ker­lerine, Aýǵan soǵysynyń arda­ger­lerine arnalǵan eskertkish-belgi­ler, ıadrolyq qarýdan bas tartý monýmenti asqaqtap tur. Bıyl osy «Erlik» keshenin «Dańq» zaly to­lyqtyra tústi. Sándi de saltanatty ásem ǵımarattyń aýmaǵy 1500 sharshy metr jáne eki qabattan turady. 

«Dańq» zalynyń birinshi qabaty 1418 kúnge sozylǵan tarıhtaǵy eń qasiretti de qaıǵyly ekinshi dúnıe­júzilik soǵysqa arnalǵan. Zaldyń ár qabyrǵasyndaǵy 1,5 mıllıonnan astam sýret shyn máninde ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń shejiresi ispettes. Ekspozısııalardaǵy kez kelgen qujattyń arǵy jaǵynda adam taǵdyry turǵanyn túsinip, túı­sigińizge túıseńiz, júregińiz tol­qıtyny sózsiz. Munda jambyldyq Keńes Odaǵynyń Batyrlary men maıdangerlerdiń jeke qujattary, qarýlary, soǵysta paıdalanǵan jeke zattary, maıdan hattary, taratylmaı qalǵan qara qaǵazdar, medaldary men ordenderi, tyl eńbekkerleri týraly málimetter jáne sol kezeńniń qural-saımandary oryn alǵan. 

Batyr Baýyrjannyń maýzerin qyzyqtaýshylar óte kóp boldy. Sebebi osy «Dańq» zalynyń ekin­shi qabaty tolyǵymen Keńes Odaǵynyń Batyry, halqymyzdyń qahar­man uly, dańqty qolbasshy Baýyrjan Momyshulynyń erligi men shyǵar­mashylyǵyna arnalǵan. Tap osy jerde «Baýyrjantaný» zertteý ortalyǵy turaqty jumys isteıtin bolady. 

«Dańq» zalyna kirgende siz erekshe áserde bolasyz. Uly Otan soǵysy jyldarynyń áýeni jan dúnıeńizdi bılep alady. Soǵys jyldarynyń ánderimen birge ataqty dıktor Levıtannyń daýysy úzdiksiz estilip turady. Soǵystyń shejiresin aıǵaqtaıtyn sýretter men tarıhı qujattar «Dańq» zalynyń qabyrǵalarynda aıshyqtalǵan. Endi osy qabyrǵalardaǵy kórinister men tarıhı qujattar týraly qysqasha aıta keteıik.

Birinshi qabyrǵada ekinshi dúnıe­júzilik soǵystyń bastalǵan sáti men Máskeý túbindegi shaıqastar beı­nelengen. Nemis fashısteri 1941 jyldyń 7 qarashasynda «KSRO-nyń astanasyn» basyp alyp, Qyzyl alańda jeńis sherýin ótki­zýdi josparlaǵany belgili. Bul jos­parlarynyń oryndalýyna Almatyda jasaqtalǵan 316-atqyshtar dıvızııasy kedergi jasady. Panfılovshylar Volokolam tas jolynda erliktiń eren úlgisin kórsetti. 28 batyrdyń erligi sol jyldary búkil álemdi tańdaı qaq­qyzdy. Solardyń arasynda Qordaıdyń qos qyrany Nıkolaı Belashov pen Nıkolaı Moskalenko da bar edi. Al Máskeýdi qorǵaýda jerlesimiz Baýyrjan Momyshuly qolbasshylyq etken batalonnyń jeńisti joly áli kúnge deıin áske­rıler arasynda ańyzdaı aıtylady.

Ekinshi qabyrǵada 1941 jyldyń 8 qyrkúıeginen bastalyp, 872 kúnge sozylǵan Lenıngrad blokadasynyń shejiresi beınelengen. Qorshaýda qalǵan 2 mıllıonnan astam balanyń arasynda endi ǵana táı-táı basqan 400 myńdaı óskin bar edi. Azyq-túliktiń, janar-jaǵarmaıdyń jetimsizdiginiń zardabyn tartqan lenıngradtyqtar qyrylyp jatty. Eresekter kúnine 30 gramm, balalar 50 gramm nandy kartochkamen aldy. 

Osyndaı bir aýyr kezeńde uly aqyn Jambyldyń «Lenıngradtyq órenim» atty tarıhı tolǵaýy qasi­rettiń zardabyn tartyp jat­qan lenıngradtyqtarǵa rýhanı azyq­tyń taýsylmas qory bolyp quıyldy. Sonymen birge Le­nın­gradty qorshaýdan bosatýda keńes áskerleriniń quramyndaǵy qazaq­standyqtar, onyń ishinde jam­byldyqtar jaýmen arystansha arpalysty. Qaharmandyq pen erik-jigerdiń, janqııarlyqtyń óshpes óne­gesin kórsetti. Qabyrǵalardaǵy sýretter sol bir sátterdiń qaıǵyly, q­asiretti kórinisterin kóz aldyńyzǵa ákeledi. 

Úshinshi qabyrǵada keńes jaýyn­gerleriniń Stalıngrad shaıqa­syndaǵy, Kýrsk doǵasyndaǵy erlik­teri, Almatyda jasaqtalǵan 100-derbes ulttyq atqyshtar brıgadasynyń quramynda shaıqasqan mergen Ybyraıym Súleımenovtiń, qazaqtyń batyr qyzy, pýlemetshi Mánshúk Mámetovanyń, taǵy da basqalardyń erlikterine qanyǵasyz. Endi bir sátte Jambyl oblysynyń Merki aýdanyndaǵy Aspara aýylynyń mańyndaǵy Qyzylsaıdy aralap, maıdannan jaqsylyq habar kútip júrgen «Qara kempirdi» kóresiz. 

Jerlesimiz, aqyn Jaqsylyq Sátibekovtiń bul dastanyndaǵy oqıǵa kimdi de bolsa beıjaı qaldyr­maıdy. Al teatr ardageri, dramatýrg Álibek Ámzeulynyń «Qara kempir» pesasy on jyl boıy úzi­lis­siz Muhtar Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatrynda qoıylǵany belgili. 9 mamyr kúni osy spektakldi qazaqstandyqtar «El arna» telearnasy arqyly taǵy da tamashalady. Bir sózben aıtqanda, maıdanǵa eń jaqynyn attandyrǵan ananyń, ákeniń, baýyrdyń, jardyń ortaq kelbetin keskindeıtin «Qara kempir» beınesi árdaıym este qalatyny anyq.

1944-1945 jyldarǵa arnalǵan qabyrǵada Reıhstagqa tý tigý ba­relefine oryn berilgen. Quzǵyndar uıasynyń bıi­gine eń alǵash tý tikkender qazaq­standyqtar ekeni tarıhtan belgili. Al solar­dyń arasynda Raqymjan Qoshqar­baevpen birge qanattas shaıqasqan, olardyń jolyn arshýda eren erlik­tiń úlgisin kórsetken Jambyl aýda­nyndaǵy Qarakemer aýylynyń tur­ǵyny Áset Kempirekov te bolǵa­nyn ekiniń biri bile bermeıdi. Ol kisiniń medaldary taǵylǵan pıdjagi osy «Dańq» zalynyń tórinen oryn alǵan. 

Jańadan ulyq mereke kúni esigin aıqara ashqan «Dańq» zaly kimdi de bolsa tebirentpeı, tolǵandyrmaı qoımaıdy. Osydan seksen jylǵa jýyq ýaqyt buryn bolǵan qasiret pen qaıǵyny aıǵaqtaıtyn tarıhı qujattardyń quny óte joǵary. Sondyqtan da oblys ákimdiginiń Mádenıet, arhıvter jáne qujattama basqar­masynyń kóp izdenisiniń nátıjesindegi ekspozısııalardyń dáıek­tiligi men tartymdylyǵy erekshe. Zaldy tamashalaǵan kez kelgen adam osylaı dep tebirene, tolǵana oı qorytqanyn kózimiz kórdi. Urpaqty otansúıgishtikke tárbıeleıtin taǵy­lymdy is-sharalar árqashanda qym­bat. «Erlik» memorıaldyq keshenin salýda, jańǵyrtyp, tolyq­­tyrýda oblys ákimi Asqar Myrzah­metov osy máseleni alǵa maqsat etkeni kórinip tur. Keshegi tarıhsyz bolashaq bulyńǵyr bolatynyn eske alatyn bolsaq, ekinshi dúnıejúzilik soǵys­tyń taǵylymdy tustary – biz úshin jas urpaqty patrıotızmge tárbıeleýde ortaımas qazyna. 

Maqulbek RYSDÁÝLET,

Qazaqstan Jýrnalıster odaǵynyń múshesi, jazýshy


Jambyl oblysy
Sońǵy jańalyqtar

Almatynyń 199 turǵyny koronavırýs juqtyrǵan

Koronavırýs • Búgin, 16:43

Úkimette KQK-daǵy jaǵdaı talqylandy

Úkimet • Búgin, 14:40

Nur-Sultan «sary» aımaqqa ótýi múmkin

Koronavırýs • Búgin, 14:10

OPEK-tiń bas hatshysy kóz jumdy

Álem • Búgin, 13:59

6 shildege arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:43

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Búgin, 08:23

Aqjaınaq astana

Elorda • Búgin, 08:22

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Ult saýlyǵyn ulyqtaǵan megapolıs

Elorda • Búgin, 08:18

Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Elorda • Búgin, 08:17

«Astana Operamen» dos bolaıyq

Teatr • Búgin, 08:15

Dımash pen Djekson

О́ner • Búgin, 08:10

Utqanymyz shamaly bolyp tur

Qoǵam • Búgin, 08:05

Irikteýdiń ekinshi kezeńine ótti

Sport • Búgin, 08:02

Egizder festıvali

Qoǵam • Búgin, 08:00

Elordanyń damý dańǵyly

Elorda • Keshe

Uqsas jańalyqtar