Aımaqtar • 23 Mamyr, 2019

О́skemen – myń jyldyq tarıhy bar shahar

3984 ret kórsetildi

Búginde О́skemende turatyn Kúrshim aýdanynyń týmasy, el, jer tarıhyna beıjaı qaramaıtyn azamat Ersin Moldamjarov aǵamyz telefon shalyp: «О́skemenniń tarıhyna qatysty bir derek bar. Bir jyly qala irgesinen ertede ómir súrgen adamnyń qorymy qazylypty. Biraq ony basqa jaqqa alyp ketipti. Ony kórgen adamdar da bar», dedi. Eleń ettik. Sodan erteńinde Ersin aǵamyz qaladaǵy tis emhanalarynyń birinde tis tehnıgi bolyp jumys isteıtin Arkadıı Sokolov degen jigitke ertip bardy. Arkadıı Shyǵys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń tarıh fakýltetin bitirgen eken.

 «1998 jyly jaz aıynda tarıh fakýltetiniń 1 kýrs stýdentteri arheologııalyq ekspedısııa quramynda Menovnoe aýylynyń mańyndaǵy, naqtyraq aıtsaq, qazirgi «Arzan» sýpermarketine qarama qarsy aýmaqta júrgizilgen qazba jumystaryna qatystyq. Bir kúni beti tas plıtamen jabylǵan, buzylmaı, bútin kúıi saqtalǵan qorymdy ashtyq. Qorymdy ashqanda shashy sary tústi, oń jaǵynda qylyshy bar er adamnyń qańqasyn kórdik. Qylyshy mys pa, qola ma, ony naqty aıyra almadyq. Janynda súıekten jasalǵan sómkesi men qumyraǵa uqsas ydys boldy. Qumyrany qolǵa alyp, órnekterine qyzyǵa qarap turǵanymyzda: «Tez jabyńdar da baryńdar. Tıispeńder, qundy zattar bar» dedi jetekshimiz Aleksandr Tkachev. Tabylǵan jádigerlerdi durys kórip te úlgermedik. Kún ystyq. Jazdyń kezi. Sodan keıin balalar jınalyp, sol mańdaǵy kotlovanǵa sýǵa túsýge ketip qaldyq. Artynan, ekinshi kýrsta kafedradaǵy muǵalimderden: «Tkachev Tıýmenge ketip qaldy. Tabylǵan jádigerdi ózimen birge alyp ketti» degen áńgime estidik. Biraq anyǵyn bilmeımiz. Qorǵannan shyqqan adamnyń neolıt kezeńine jatatynyn, qanshama myń jyl buryn ómir súrgendigin sońynan bildik. Biz qazǵan qorǵannyń mańynyń bári jerleý oryndary bolatyn. Qazir buzylyp, qurylystar salynyp jatyr» degen Arkadıı bul qazba jumystary týraly Sársen Amanjolov atyndaǵy Shyǵys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń tarıh fakýltetinde jumys isteıtin Albına Janbosynova jaqsy biletinin jetkizdi. Salyp uryp ýnıversıtetke barǵanymyzda ol kisi shynymen de 90 jyldardyń aıaǵynda qazba jumystary júrgizilgenin, oǵan oqý ornynyń stýdentteri qatysqanyn, Arkadııdi de biletinin, qorǵan Aleksandr Tkachevtyń jetekshiligimen qazylǵanyn aıtty. «Olar úlken, bútin qorymdy qazdy. Tkachev buǵan qatty qýandy. Biraq sol kezde qatty jańbyr jaýyp, qorǵandy tolyq asha almady. Tańerteń kelgende tonalǵanyn, qańqa súıekteriniń shashylyp jatqanyn aıtty. Olar qola dáýirine tıesili qorǵandy qazdy. Biraq onda qylysh bolǵan joq. О́ıtkeni ol kezeńde adamdy qarý-jaraqpen jerlegen joq. Biz qorǵannan shyqqan jádigerlerdiń bárin qaladaǵy oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıine ótkizdik. Ol kezde sondaı talap bolatyn» deıdi atalǵan oqý ornynyń Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń professory.

Osy kafedrada aǵa oqytýshy bolyp jumys isteıtin Elena Egerenkova Albına Janbosynovany qýattap, Menovnoe aýylynyń mańy, ásirese qalalyq atshabardyń aýmaǵynda ártúrli kezeńniń eskertkishteri, qorymdar kóp ekendigin tilge tıek etip: «Ippodromda bir qorymnyń ústine qoǵamdyq týalet salyp qoıypty. Osy mańǵa arheologııalyq ekspedısııa júrgizilse kóp nárse tabylar edi» dep qundy eskertkishterge toly aýmaqtyń nazardan tys qalyp kele jatqanyna qynjylysyn bildirdi. 

«Qazba jumystary barysynda tabylǵan arheologııalyq jádigerlerdiń barlyǵy oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıinde saqtalady» degen soń ýaqyt ozdyrmaı mýzeıge bardyq. Qudaı-aý, О́skemenniń myń jyldan astam tarıhyn taıǵa tańba basqandaı aıǵaqtaıtyn qundy dúnıelerdiń bári osynda saqtalǵan eken-aý. Buǵan deıin qalaısha estimegenbiz, bilmegenbiz?! Osy mýzeıde 40 jyldan astam ýaqyttan beri jumys isteıtin, ózi de qundy jádigerge aınalǵandaı Shyǵys Qazaqstan arheologııasynyń arǵy-bergi tarıhyna jetik arheolog Galına Kýshpen sóıleskenimizde О́skemenniń kónedegi tarıhyna qatysty kóp málimetterge qanyqtyq.


Qola dáýiriniń qonystary


О́skemenniń áridegi tarıhyna bekerge úńilip otyrǵanymyz joq. О́ıtkeni «Bul jer áskerı bekinis turǵyzylǵanǵa deıin ıesiz, qaraýsyz bos jatqan. Eshkim turmaǵan» dep О́skemen tarıhyn 1720 jyly salynǵan bekinisten, ıaǵnı arydan emes, beriden bastaǵysy keletinder aramyzda az emes. Qazir «kelesi jyly О́skemenniń 300 jyldyǵyn toılaımyz» dep jelpinip júrgender de bar. Shynymen, О́skemenge 300 jyl ma? Tarazdyń 2000, Túrkistannyń 1500, Almatynyń 1000 jyldan astam tarıhy bar. Dáleldengen, dáıektelgen tarıh. Sonda erke Ertistiń jaǵasyndaǵy, shyraıly da shuraıly tabıǵaty bar, asty-ústi kenge toly kenen ólke, sýly-nýly meken «bekinis qashan salynady eken?» dep san ǵasyr qaýsyrap bos jatqan ba? Qalaı oılasańyz da, qalaı qısyndyrsańyz da aqylǵa syımaıtyny anyq. Joq, Ertistiń saǵasy san ǵasyr boıy san jurtqa, san taıpaǵa baraqatty meken, qaıyrly qonys bolypty. Arheologtar sózine sensek, Ertis jaǵasynda adamdar eń alǵash shamamen 80 myń jyl ýaqyt buryn paıda bolǵan. «О́skemen aýmaǵyndaǵy kóne qorǵandar HVIII ǵasyrdyń birinshi jartysynda zerttele bastady. Shahar mańyndaǵy kóne qorǵandardy eń alǵash tarıhshy G.Mıller kórip, 1734 jyly qala irgesindegi birneshe qorǵanǵa jáne Úlbiniń oń jaǵalaýynda, ıaǵnı bekiniske qarama qarsy aýmaqtaǵy eki qorǵanǵa qazba jumystaryn júrgizdi. Mıllerden keıin 1865 jyly Shyǵysqa kelgen ataqty arheolog V.Radlov: «Ertiske kelgen kezde biz keń baıtaq daladan, ózen jaǵalaýlarynan ár attaǵan saıyn erte zamannan saqtalǵan, top-top bolyp alystan kózge túsetin aýqymdy qorǵandardy kezdestirdik. Mundaǵy qorymdar erte zamanda bul jerde birshama halyq turǵanyn, úlken eldi mekender ornalasqanyn kórsetedi. Olardyń biraz bóligi ózindik joǵary mádenıetke ıe bolǵan. Muny qorymdar men olardan tabylǵan kóne zattardan anyq ańǵaramyz» dep tamsana jazǵany belgili. Al G.Mıller óz jazbalarynda «Bolashaqta bul jerden tarıh úshin mańyzdy talaı qundylyqtardy tabýymyz múmkin» degen boljam aıtqan bolatyn. Rasynda da, kóne zattar bar eken. Olardyń eń ejelgileri – qazirgi qala aýmaǵynan tabylǵan tastan jasalǵan eki balta men naıza. Bul jádigerlerdi ótken ǵasyrdyń 50 jyldarynyń basynda arheolog S.Chernıkov bizdiń mýzeıge ótkizgen. Áli de saqtaýly», – degen arheolog Galına Kýsh qala aýmaǵynan tabylǵan eń kóne zattar bizdiń eramyzǵa deıingi III myńjyldyqqa tıesili ekendigin aıtady.


Eneolıt kezeńinde ómir súrgen aqsúıek áıel


О́skemenniń ishinen jáne mańynan tabylǵan arheologııalyq jádigerlerdi birneshe kezeńge bólip qarastyrý kerek sekildi. Áýelgi kezeń – qola dáýiri. Bul kezeńniń eń qundy eskertkishi – óskemendik arheolog Aleksandr Tkachev 1993 jyly Menovnoe aýylynan eki shaqyrym jerden tapqan eneolıt dáýirine jatatyn áıel qorymy. Arheologtyń ózi oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıine ótkizgen esebinde bul aýmaqty «Menovnoe HI qorymy» dep atap, áıeldiń jas shamasy 40-50 (A.Baǵashevanyń anyqtaýynsha) dep kórsetedi. Bir ǵajaby, áıeldiń keýde kıimi jaǵasyn qosa alǵanda ıyǵynan jeńine deıin juqa plastınka tárizdi súıekten kesip, tesilip jasalǵan japyraq formasyndaǵy áshekeılermen (olardyń sany – 240) bezendirilipti. Beldigi tórt qatar salpynshaqtarmen bederlenip, olardyń arasy 13 aqbókenniń aldyńǵy kúrek tisterimen bekitilip, beldiktiń oń jaǵyna kishkene sómke ilinipti. Sómke ishinen josanyń kesegi, tas monshaqtar men kishkene ulý qabyrshaǵy shyǵypty. «Muny sensasııalyq jańalyq deýge de bolady. «Osydan 3-4 myń jyl buryn ómir súrgen áıelder qalaı kıingen?» degen saýalǵa jaýap taba alamyz. Áıeldiń kóılegi bizdiń boljaýymyzsha, teriden tigilgen sekildi. Salpynshaqtardyń ornalasýy áıeldiń kıimin restavrasııalaýǵa múmkindik beredi. Eskertkishtiń qundylyǵyn sózben aıtyp jetkizý qıyn. Tas dáýiriniń sońǵy kezeńinde ómir súrgen bul áıeldiń aqsúıekter áýletinen shyqqany anyq. О́ńirde bul kezeńniń eskertkishteri óte sırek», – dep jazady G.Kýsh «Shyǵys Qazaqstan oblysy arheologııalyq eskertkishteriniń tizbesi» atty jınaqtaǵy maqalasynda.

Endeshe, óte sırek, ózgeshe eskertkishti aldaǵy ýaqytta Shiliktiden tabylǵan Altyn adam sekildi restavrasııalap, tamyrly tarıhymyzdy pash etip, jurt nazaryna nege usynbasqa?!. 

Qola dáýirinde О́skemen qalasynyń aýmaǵy birneshe taıpaǵa jaıly qonys bolǵan sııaqty. Muny shahardaǵy Krasın kentindegi Pankratev baǵy mańynan tabylǵan ártúrli jádigerler aıǵaqtap otyr. Áýelde bul jerden bir-eki qysh qaldyqtary kezdeısoq ushyrasyp, sońynan arheolog Alekseı Charıkov qazba jumystaryn júrgizgende geometrııalyq aıshyqtary bar 300-den astam keramıkalyq ydystar shyǵypty. Budan bólek úsh myń jyl buryn ómir súrgen adamdardyń sharýashylyq qyzmetinen habar beretin ártúrli ydystar, eńbek quraldarynyń synyqtary, mal súıekteri tabylypty. Arheolog G.Kýsh bul jerdiń qola dáýirindegi taıpalardyń biriniń turaǵy bolǵanyna bek senimdi. 1947 jyly О́skemen sý elektr stansasyn salý kezinde qoparylǵan qabirden de osyǵan uqsas saz balshyqtan jasalǵan eki ydys kózge túsipti. 1982 jyly qaladaǵy Zashıta yqsham aýdanyndaǵy Vokzalnaıa kóshesine sý qubyryn tartý kezinde turǵyndar qola dáýirinde jerlengen adamnyń qańqasyn kezdestiripti. Jerleý rásimi ózgeshe  qorymdaǵy máıittiń bas jaǵyna qola áshekeıler men órnektelgen qysh ydys qoıylypty. «Ásemdelgen, áshekeılengen kıiminen onyń aýqatty adam bolǵany ańǵarylady. Qabirdi ashqan kezde kıimderge taǵylǵan 100 qola monshaq, dóńgelektep jasalǵan on aıylbas, salpynshaǵy bar qola syrǵa tabyldy. Áıel áshekeılerinen talǵamdyqpen qatar dinı senimdik, etnıkalyq jáne múliktik erekshelikter baıqalady. Tabylǵan zattarǵa qarap biz bul qabirge b.e.d I myńjyldyqtyń basy men 2 myńjyldyqtyń sońǵy toqsanynda aqsúıek áıel jerlengen dep aıta alamyz», – deıdi jerleý ornyn sol kezderi belgili arheolog Fıraıa Arslanovamen birge zerttegen Galına Kýsh.

Arheologtyń aıtýynsha, qala aýmaǵynan joǵaryda atap ótken qonys pen qorymdardan bólek qola dáýirine tıesili taǵy da 7 jádiger (eńbek quraldary men qarý túrleri) tabylypty. Máselen, О́skemen turǵyny Maksım Ageev 1986 jyly qazanshuńqyr (Zashıta yqsham aýdany) mańyndaǵy saıajaı teliminen qoladan jasalǵan qanjardy keziktirse, ekinshi qola qanjar 1985 jyly áldekimderdiń qolyna kezdeısoq túsipti. Bir ereksheligi, eki qanjardyń jasalýy eki túrli. Buǵan Munaı bazasy aýdanynan shyqqan qola pyshaqty, Sogra kentindegi Sogornaıa kóshesi 126 úı mańynan ushyrasqan kishkene qola balta men 1957 jyly qala aýmaǵynda qurylys salý kezinde qolǵa ilikken qola shapqyny, úsh qola qazandy qosyńyz. Úsh qazannyń ekeýi 1920 jylǵa deıingi ýaqytta, sońǵysy B.Akkerman jetekshilik etken 1939 jylǵy ekspedısııa kezinde (jádiger qazir Semeıdegi tarıhı ólketaný mýzeıinde saqtaýly) tabylypty. Arheologtar úsh qazan da b.e.d VII-VIII ǵasyrlarda paıdalanylǵan, al О́skemendegi áýejaı aýdanyndaǵy bir saıajaıdy salý kezinde shyqqan qola qazan (tapqan – I.Vodchenko. 1976 jyly) marqummen birge rásimdik maqsatta kómilgen dep topshylaıdy.


Qımaq qorǵandary


О́skemenniń irgesindegi Ahmer aýylynyń mańynan patsha qorǵandaryna uqsaıtyn, saq kezeńine jatatyn qorymnyń tabylǵany da (qorǵandy ashqan – A.Tkachev) belgili. Bıiktigi 1,5, dıametri 20 metrlik úıindi astynan aq kvarstan jasalǵan qorshaý shyǵypty, qorshaý syrty eni 5 metrlik ormen qorshalypty. Ústi mármár taspen jabylǵan jerleý orny tórt baǵanǵa bekitilip, jylqy, sıyr, tórt qoı men eshki qurbandyqqa shalynypty. «Janýarlardyń súıekteri úıindiniń ústinde jatty», – dep jazady arheolog G.Kýsh. Saq kezeńine tıesili qorǵandardyń biri Menovnoe aýyly mańynda júrgizilgen qazba jumystary kezinde anyqtalǵanyn arheolog A.Tkachov óziniń esebinde jazǵan bolatyn. Erte saq kezeńine qatysty taǵy bir jádiger – qabylan beınesindegi qola pyshaqtyń synyǵyn О́skemen turǵyny Sergeı Alekseev Jibek matalar yqsham aýdanynan taýyp alypty. «Mundaı órnekteý kóbine saq kezeńderine tán. Pyshaqqa muqııat kóz salsańyz, qabylannyń qulaǵyn, uzyn tumsyǵyn, aýzy men kózin, aldyńǵy aıaqtaryn kórýge bolady. Bul jádigerdiń ereksheligi, mysyq tuqymdas jyrtqyshtyń aqsıǵan tisi men tyrnaqty tabany jaqsy bederlengen. Bizdiń óńirdiń qabylandary osyndaı qasıetterimen erekshelenedi. Aıryqsha týyndynyń jasalý ýaqyty – b.e.d VII-VI ǵasyr», – deıdi G.Kýsh. 

Arab-parsy tarıhshylary Ertis boıynda qımaqtardyń jıyrmaǵa jýyq qalashyǵy men ortalyǵy bolǵany jaıynda jazba derekter qaldyrǵany málim. Amantaı Isın, Muhtarbek Kárimov, Asan Omarov, Qusmilııa Nurqasym sekildi semeılik ǵalymdar men tarıhshylar Qypshaq-Qımaq qaǵanatynyń bas ordasy Semeı qalasy bolǵandyǵyn, Ertistiń oń jaǵalaýyndaǵy jeti tas meshit Qımaq odaǵyna kirgen taıpa sanyna sáıkes boı kótergenin kópten beri aıtyp, jazyp júr. Erekshe atap óterligi, Qımaq qaǵanaty kezeńine jatatyn eskertkishter О́skemen qalasy aýmaǵynan da tabylǵan. Ertis jaǵasyndaǵy tas qorǵandardy zerttegen arheologtar bul eskertkishter qımaq taıpasy odaǵyna jatatyndyǵyn, al ǵalym A.Adrııanov mundaı qorǵandar 1911 jyly qalaǵa qarsy, ıaǵnı Ertistiń sol jaǵalaýynan tabylǵanyn jazyp ketkeni belgili. Ertistiń sol jaǵalaýy dep otyrǵanymyz – Jibek matalar kombınaty yqsham aýdanyna baratyn aýmaq, Menovnoe men Ahmer aýyldarynyń mańy. Osy kezeńge jatatyn úlken qorǵan Ahmer selosynan 800 metr qashyqtyqtan da tabylypty (eskertkishti zertteýshiler – Galına Kýsh pen Galına Sývorova). Bıiktigi jarty metr, dıametri 14 metr bolatyn qorǵandaǵy bir qabirge bes múrde kómilgen eken. Qorymnan qylysh, naızanyń, jebeniń ushtary, sadaqqa jabystyrylǵan súıekten jasalǵan áshekeıler, ósimdik formasynda bezendirilgen qola jáne kúmis beldikter shyǵypty. Oraıy kelgende aıta keteıik, osyǵan uqsas uzyn qorǵandar Ahmerden buryn Shemonaıha aýdanynyń Zevakıno aýylynan da tabylǵan-dy. Belgili arheolog Fıraıa Arslanovanyń Shemonaıha aýdany aýmaǵynan qımaq kezeńine jatatyn kóptegen qundy eskertkishterdi anyqtap, ǵylymı aınalymǵa engizgenin otandyq tarıhshylar jaqsy bilse kerek. Qımaq qaǵanaty kezeńine tıesili qorymdar shahardyń Kirpish zaýyty jáne Zashıta aýdandary aýmaǵynan da kezdesken. Birinshi buzylǵan qorymnan atymen qosa jerlengen jaýyngerdiń qylyshy, úsh qyrly jebeniń ushy, beldiginiń aıylbasy, júgen, úzeńgi men aýyzdyqtyń keıbir bólshekteri shyqsa, ekinshi qorymda (munda da jaýynger atymen jerlengen) úzeńgi, aıyl, júgennen basqa aǵash erdiń keıbir bólshekteri saqtalypty. Atynyń júgeni qolamen, óziniń beldigi kúmispen áshekeılengen bul jaýyngerdiń syrǵasy men júzigi de bolǵan eken. Belgili arheolog Zeınolla Samashev 2010 jyly oblystyq «Dıdar» gazetine bergen suhbatynda Ertis jaǵasyndaǵy qımaq kezeńi eskertkishterine erekshe toqtalyp: «...О́skemen qalasynyń óz ishinde de sol kóne qalalardyń izderi tabylyp jatyr. Máselen, qalanyń kirpish zaýytyna bara jatqan tustaǵy jerden topyraq qazyp alyp jatqanda talaı búlinip ketken qorǵandar tabylǵan. Bul – H ǵasyrǵa jatatyn qorǵandar. Odan tabylǵan zattar qazir oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıynda tur. Iаǵnı, bul jerde orystar kelgenge deıin nemese kelgennen keıin de jergilikti etnostyń tirshiligi, tarıhı sabaqtastyǵy joıylyp kórgen joq» degen edi.

Biz joǵaryda sóz etken, О́skemenniń ishinen jáne mańynan tabylǵan jádigerlerdiń barlyǵy derlik qaladaǵy oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń qorynda saqtalǵan. Bir eskerterimiz, tek qala aýmaǵynan shyqqan úsh qola qazannyń ekeýi ǵana saqtalmaǵan eken. Saqtalmaǵan degennen shyǵady, budan bir ǵasyr buryn belgili ólketanýshy V.Gerasımov Úlbi poselkesine (Sogranyń burynǵy ataýy) barar jolda úlken tas baǵan turǵany jaıynda jazypty. Arheolog Galına Kýsh bul baǵan kóne qorǵannyń biriniń basyna ornatylǵanyn, búginde joǵalyp ketkenin, keıingi taǵdyry beımálim ekendigin, tas baǵan týraly mynadaı ańyz qalǵandyǵyn aıtady. Osy mańda turǵan bir batyr atyn baılaý úshin osy úlken baǵandy ákelip ornatqan desedi. Atyn kóp baılaǵandyqtan baǵannyń joǵarǵy jaǵynda arqannyń kózge kórinerlikteı iz qalypty. Aqyry álgi batyr qorǵanǵa kirip ózi tas baǵanǵa aınalyp ketipti. Ańyz sońy osylaı aıaqtalady eken. Bálkim, Sogra yqsham aýdanynyń kóne kóz qarttary bul tas baǵandy kórgen bolar, kórmese de, tas baǵan jaıynda estigen bolar.

Taǵy bir saqtalmaǵan eskertkish – erte túrik kezeńine jatatyn balbal tas erterekte qaladaǵy oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń aldynda turǵan desedi. G.Kýshtyń aıtýynsha, О́skemenniń mańynan tabylǵan jádigerdi 1911 jyly Peterbýrgke alyp ketken. HH ǵasyr basynda О́skemen aýmaǵyndaǵy qorǵandardyń birine qazba jumystary júrgizilgen kezde buǵynyń altynnan jasalǵan músini de tabylypty. О́kinishke qaraı, bul tabylym týraly da jóndi málimet joq. Sondyqtan iz-tússiz ketken dúnıelerdi indete izdeýge ýaqyt ketirgennen góri qolda bar jádigerlerdi qorǵaý, saqtaý, nasıhattaý baǵytynda jumyla jumys istegenimiz durys sekildi.


Ertistiń boıy tolǵaneskertkish


Osy maqalany ázirleý barysynda bir baıqaǵanym ári tańǵalǵanym, О́skemendegi arheologııalyq qazba jumystary josparly túrde júrgizilmegen sııaqty. Máselen, 90 jyldary oblys ortalyǵynyń irgesindegi Ahmer men Menovnoe aýyldarynyń mańynda júrgizilgen qazba jumystary qalada qurylystyń kóptep salynýyna baılanysty eskertkishter qırap, buzyla bastaǵandyqtan olardy qorǵaý, baryn saqtap qalý maqsatynda qolǵa alynǵan. Sonyń ózinde О́skemenniń arǵy tarıhynan qundy málimetter beretin kóptegen baǵaly jádigerler tabylǵan. Qaladaǵy oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıinde saqtalǵan arheolog A.Tkachevtyń arheologııalyq esepterin qarap shyqqanymyzda Shyǵys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń (qazirgi S.Amanjolov atyndaǵy ýnıversıtet, sol ýaqytta osylaı atalǵan bolý kerek) uıytqy bolýymen jáne Shyǵys gýmanıtarlyq ınstıtýtynyń qatysýymen 1992-1995 jáne 1998 jyldary eki márte arheologııalyq ekspedısııa uıymdastyrylypty. Áýelgi ekspedısııa Qyzyltas qorymy (Ulan aýdany), Barashka 1 qonysy, Barashka 1 qorymy, Marınka qorymy, Paboko qonysy (Shemonaıha aýdany), Ahmer qorymy (О́skemen qalasy), Berezovskıı qorymy (Glýbokoe aýdany) eskertkishterine qazba jumystaryn júrgizipti. Ekinshi Joǵary-Ertis arheologııalyq ekspedısııasy dep atalǵan ekspedısııa músheleri Gerasımovka qorymy (Ulan aýdany), Ahmer II, Ahmer III qorymdary, Menovnoe qonysy, Menovnoe VII,  Menovnoe VIII, Menovnoe VIII a, Menovnoe VIII b, Menovnoe IH, Menovnoe H, Menovnoe HI qorymdary (barlyǵy О́skemen) men Shemonaıha aýdany aýmaǵyna barlaý sharalaryn qolǵa alypty. Arheolog A.Tkachev 1998 jyly jazǵan «Shyǵys Qazaqstan oblysy aýmaǵyndaǵy dalalyq arheologııalyq zertteýler» atty esebinde osy jyly Joǵary-Ertis arheologııalyq ekspedısııasynyń eki jasaǵy О́skemende jumys istegenin, Menovnoe jasaǵyna Shyǵys gýmanıtarlyq ınstıtýtynyń tarıh kafedrasynyń oqytýshysy A.Tkachev pen Shyǵys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń oqytýshysy Iý.Lysenko jetekshilik etkenin, olar Menovnoe aýylynyń mańyndaǵy eskertkishterdi, al Shyǵys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń oqytýshysy Elena Vınokýrova basqarǵan Ahmer jasaǵy Gerasımovka men Ahmer aýyldary tóńiregindegi kóshpelilerdiń qorǵandaryn zerttegenin keltiredi. «Ekspedısııa barysynda О́skemenniń mańy men Ertis jaǵasynda ártúrli kezeńniń 20-dan astam arheologııalyq eskertkishteriniń bar ekendigi anyqtaldy. Kóptegen nysandar qurylys alańynda qalǵan, buzylyp, joıylýǵa jaqyn tur. Sońǵy jyldary ekspedısııa osyndaı qurýdyń aldyndaǵy eskertkishterge apatty-qutqarý jumystaryn júrgizdi. 1994-1998 jyldary ár kezeńniń eskertkishterine júrgizilgen zertteýler bul aımaqtyń sońǵy 5-7 myńjyldyqta bos jatpaǵanyn, ıgerilgenin anyq kórsetedi. Búginde ár kezeńniń mynadaı eskertkishteri ashyldy: tas jáne qola dáýirindegi qorymdar, keıingi qola dáýiri qonystarynyń oryndary, erte jáne orta ǵasyrlardaǵy kóshpendiler qorǵandary» dep jazady arheolog. A.Tkachev Ahmer aýyly mańynan tabylǵan eskertkishter 5 kezeńdi qamtıtynyn (qola dáýiri, erte temir dáýiri, qımaq kezeńi, erte jáne orta ǵasyrlardaǵy kóshpendiler qorǵandary), Menovnoe aýyly tóńireginen anyqtalǵan eskertkishter de qola dáýirinen qımaq-qypshaq qaǵanatyna deıingi birneshe kezeńge jatatynyn atap ótedi. Arheolog Menovnoe aýyly mańynan tabylǵan eskertkishterdiń ishinen 1997 jyly ashylǵan qola dáýirine tıesili Menovnoe qonysyna aıryqsha toqtalyp, eskertkishtiń áý bastaǵy boljaldy kólemi 3-4 myń sharshy metr aýmaqty alyp jatqanyn, al saqtalǵany 300-400 sharshy metr aýmaq ekendigin tilge tıek etedi. Sóıtedi de osy qonystan astynda aryqtary bar eki jer asty qurylymy tabylǵanyn keltiredi. Sonymen qatar A.Tkachev erte saq kezeńine jatatyn (b.e.d VII-VIII) Menovnoe VIII qorymy ýaqyt jaǵynan Shilikti jazyǵyndaǵy patsha qorǵandaryna jaqyn keletinin aıtyp: «Qorǵandar sanynyń azdyǵyna qaraǵanda saqtar munda qysy-jazy turmaǵan sekildi. Biz zerttegen eskertkish jyldyń jyly mezgilinde turǵyzylǵan nemese munda adamdar jaz kezinde jerlengen. Erte temir dáýirindegi kóshpeliler Ertis jaǵasyn jazǵy-kúzgi qonys retinde paıdalanǵan sııaqty. Olardyń qystaýlary, ortalyǵy Tarbaǵataıdyń taýly aımaǵynda bolǵan» dep О́skemen mańy saqtardyń jaılaýy, jazǵy qonysy bolýy múmkin degen boljamyn da jasyrmaıdy. Oraıy kelgende aıta keteıik, Joǵary-Ertis arheologııalyq ekspedısııasy Shemonaıha aýdanyna barlaý jumystaryn júrgizgende Ýba ózeniniń sol jaǵalaýy, Ertistiń oń aǵysyndaǵy Verh ýba aýylynan Ýbınka aýylyna deıingi aýmaqtan qola dáýiriniń 8 qonysy men qola, erte jáne orta ǵasyrlardaǵy kóshpendilerdiń 7 qorymyn ashady. Bul neni kórsetedi? Bul qart Ertistiń saǵasy san ǵasyr san jurtqa salýaly orda, meıirli meken bolǵanynyń aıqyn dáleli emes pe?!

Bir ókinishtisi, О́skemen qalasy aýmaǵy men mańynan tabylǵan qonystar, qorǵandar men qorymdardyń kópshiligi, kópshiligi emes, barlyǵy derlik saqtalmaǵan. Biriniń ústine qurylys salynyp ketse, ekinshisi topyraq astynda qalǵan. Al bul qorǵandardy taýyp, zerttep, eleýli eńbek sińirgen arheologtar ózge elge nemese basqa qalaǵa qonys aýdarǵan. Sondyqtan О́skemenniń arǵy tarıhyn aıǵaqtaıtyn baǵaly dúnıeler shyqqan qorǵandardy tabý, anyqtaý, qajet bolsa qorshap, belgi qoıý sekildi jumystar úlken izdenisti qajet etetini anyq. Ýaqyty kelgende, bul jumystar da qolǵa alynar dep úmit etemiz.


Ahmer Qarasý, Menovnoe Kúsebaı sharbaǵy atalǵan


Joǵaryda qalamyzdyń myńjyldyqtarǵa ulasatyn arǵy tarıhyna az-kem toqtaldyq. Al О́skemende 1720 jyly Reseı patshasynyń ámirimen áskerı bekinis salynǵan tusta shahar aýmaǵyn kimder mekendegen? Sonaý tas, qola dáýirlerinen bastap ártúrli kezeńderde san jurtqa pana bolǵan kenen ólke, shuraıly meken HVIII ǵasyrda bos jatýy múmkin be? Árıne, bos jatpaǵan. Bul týraly derekterdi óskemendik tarıhshy, ólketanýshy Zaınolla Qaısenovtiń «Shyǵys Qazaqstan oblysynyń tarıhı ocherkteri» atty eńbeginen kórýge bolady. О́lketanýshy atalǵan kitabynda О́skemende 1720 jyly áskerı bekinis salynǵanǵa deıin Ertistiń qos qaptalynda qazaqtar kóship-qonyp, mal sharýashylyǵymen shuǵyldanǵanyn, Botpaı taýy nemese qazirgi Prıstannan Ablaketka GES-ine deıingi aýmaqta Sary Jomart eliniń О́teýli Mámbet rýlary, Aqtasty nemese Glýbokoe atalyp ketken jerlerdi Járke jáne О́temis eliniń rýlary, Úlbi ózeni boıyn Kereı rýlary meken etkenin jáne bul derekterdi óskemendik Tólegen Raıysov (1905 jyly týǵan) jáne Asqarbek Tursynbekov (1911 jyly týǵan) aqsaqaldardyń shejiresinen jazyp alǵanyn aıtady.

  Tarıhshynyń Asqarbek aqsaqaldan estigen áńgimesiniń biri mynadaı. HVIII ǵasyrdyń basynda burynǵy Laıly, qazirgi Samar aýdanynda (búgingi Kókpekti) Járke rýynyń ishinde bir ózi myqty, baýkespe ury Ertistiń ar jaq, ber jaǵynda otyrǵan qazaq aýyldarynyń jylqysyn urlap, oırat qalmaqtaryna iz-túzsiz joǵaltyp, eldiń tynyshyn ketiripti deıdi. Bir kúni bılerdiń úkimimen álgi adamdy ustap alyp, jerge dińgek qaǵyp, ash-jalańash úsh kún baılap, úsh kúnnen keıin qolyndaǵy malyn sypyryp alyp, ózin elden qýypty. Bala-shaǵasy kóp bolǵandyqtan alysqa kete almaı Ertisten ótip, Úlbiniń Ertiske quıar saǵasyndaǵy (áskerı bekinis orny turǵan jer) qalyń aǵashtan eki bólmeli úı salyp, balyq aýlap, Úlbiniń joǵary jaǵyndaǵy Kereılermen baılanys jasap, kúnin kóripti. «Sol jyldardyń birinde Ertis boıyna bekinis salýǵa kelgen ekspedısııa bastyqtary álgi adamdy kezdestiredi de, otyrǵan jerdi bosatýdy suraıdy. Oryssha biletin ury balalary kóp, ary-beri kóshe almaıtynyn túsindiredi. Ekspedısııa basshylary qazirgi Sogradan jer kesip, qolyna «pomeshık» degen dvorıandyq kýálik qaǵaz jáne jetkilikti azyq-túlik berip, kóshirip tastaıdy. Kelgen orystardyń bári onyń atyn ataı almaı «Musylman» deýdiń ornyna «Pýsyrman» dep ketipti. Keıin sol kisiden taraǵan urpaqtardyń bári «Pýsyrmanbyz» dep júrip, kóp jyldar ótip qalada orystardyń kóbeıýine baılanysty solardyń arasyna birjola sińip ketipti. Al qolyna berilgen kýálik qujatty keıingi urpaqtary joǵaltqan. Pýsyrmannyń 1885 jyldarda týǵan, azdap qazaqsha biletin bir urpaǵy 1940 jyldary qaıtys bolǵan. Basqalary hrıstıan dinine kirip, orystanyp ketken eken» dep jazady Z.Qaısenov.

О́lketanýshy osy Pýsyrman týraly Ulan aýdany Saǵyr aýylynyń 101 jasqa aıaq basqan turǵyny Júnis qarttan suraǵanda: « – E, bir qazaq Aq Ertistiń (Úlbi ózenin ertede qazaqtar osylaı ataǵan eken) boıyna úı salypty desedi. Bul jaqtan barǵan týysy ma, ne joldastary ma, ol kúnde Ertiste kópir joq, atpen ótip barsa, álgi qazaq tarsyldatyp aǵash shaýyp jatypty. Barǵandar sharýasyn bitirip, beri ótkende biri: «Álgi tarsyldatyp ne istep jatyr, sony suraı salshy?» depti. Sonda ol «dom, dom salyp jatyrmyn» dep daýystapty. Sol jyldan bastap О́skemenge baramyn deýdiń ornyna «domǵa baramyz», «domnan kelemiz» dep júripti jergilikti qazaqtar» dep jaýap beripti aqsaqal.

Búginde О́skemende turatyn, jasy seksennen asqan Zaınolla Qaısenovtyń eńbeginen Ahmer men Menovnoe aýyldaryna qatysty da qyzyqty derekterdi kezdestirdik. О́lketanýshy bala kezinen Ahmer aýylynda turǵan ustaz Qusaıyn Oryntaevtyń esteligin oqyrman nazaryna usynypty. Sol estelikten shaǵyn úzindi keltirelik. «Bir nárse osy ýaqytqa deıin kóz aldymnan ketpeıdi. Ol – asaý Ertis ózeniniń syńsyǵan ormandy tik jaǵasy, sol jaǵany qýalaı qonǵan Qarasý atty kedeı aýyl. Kónekózderdiń aıtýlarynsha, bul aýyldyń irgesin qalaǵan Ahmer degen qaıyqshy. Bul endi shamamen 1700-1710 jyldar shamasy. Ol patsha áskerine barmas úshin Qazan jaqtan qashyp kelgen tatar (noǵaı) eken. Álgi noǵaı Aq Ertis pen qara Ertistiń túıiser jerinde (keıin krepost atalǵan tus) turyp, balyq aýlap kún kórgen eken. Keıin áldengen soń Ertistiń sol jaǵasyna kóship kelip, úı salyp, otbasyn quraıdy. Ertiske qaıyq salyp, ári-beri kisi ótkizip, kásip etedi. Kele-kele osy jerge qyrdaǵy qazaq aýyldarynan jáne basqa da jerlerden kóship kelip qonystanýshylar bolǵan. Aýyl qaıyqshy noǵaı atymen atalady. Ol kezde О́skemen qorǵany salynbaǵan» dep jazady ustaz esteliginde.

   Qusaıyn Oryntaevtyń Ahmermen irgeles Menovnoe aýyly jaıyndaǵy derekteri de qundy. «О́tken ǵasyrdyń (HIH) qyrqynshy jyldarynda О́skemendegi polısııa gýbernatorǵa mynadaı málimet bergen: «О́skemenge qarama-qarsy Ertistiń sol jaǵasynda belgisiz halyqtar turady. Azıattar, olardyń tashkenttikter, ne býharalyqtar, bolmasa qyrǵyzdar ekeni belgisiz. Kásipteri saýda jasaý, bulardyń bul jerlerdi qaı ýaqyttan beri qonystanǵandary belgisiz». Sodan 1850 jyly Sibirdiń keden okrýginiń bastyǵy kelip, Ertistiń sol jaǵalaýyn aralaıdy. Artynan sol jaǵalaýda eki jataq bolǵanyn anyqtap, Batys Sibir bas basqarmasyna habarlaǵan. Sol eki jataqtyń biri jıyrma shaqty turǵyn úıler men saýda dúkeni bar Ahmer aýyly bolatyn. Al ekinshisi Kúsebaı sharbaǵy atalǵan aýyl edi. Ol keıin Menovnoe degen ataýǵa ıe bolǵan. Menovnoe saýdahana dep te atalǵan. Osy eki aýyl Ertis jaǵalaýynda orman kóp bolǵandyqtan, úılerin aǵashtan salyp, qorshaýyn tal shybyqtan toqyǵandyqtan Ahmer sharbaǵy, Kúsebaı sharbaǵy dep qyr qazaqtary atap ketken», – dep esteligin jalǵastyrǵan ustaz sol kezdegi «Ertis jaǵasyndaǵy aýyldar 15 shaqyrym árige kóshirilsin» degen buıryqqa sáıkes Menovnoe men Ahmer aýylyn mekendegen qazaqtarǵa qysym jasalǵan soń Menovnoedaǵy jurt Ahmerge qonystanǵanyn, alaıda ahmerlikter kóshpeı otyryp alǵanyn tilge tıek etedi.

   Qusaıyn Oryntaevtyń esteliginen ańǵarǵanymyz, Ahmer aýylynyń basqynshylar qolyna ótpeýine bul jerde meshittiń salynýy áser etken sekildi. «Kúsebaı sharbaǵy «Menovnoe – dver» atalyp, kelimsekter osynda ábden ornyqqan soń endigi jerde aýyzdaryn Ahmer aýylyna salady. Etekbaı degen jas jigit qarsy til qatqany úshin atamannyń qamshysyna urynyp, betinde sodan tyrtyq qalǵan desedi qarııalar. Endi ne isteý kerek? Aqyldasa kelgende Ahmer qaıyqshy О́skemendegi musylmandardyń din basshysyna shaǵym aıtýdy usynady. Sonymen aýyldyń bedeldi aqsaqaldary Iýsýf haziretke kelip, kazaktardyń Qarasýǵa qonystanbaýyna yqpal etýdi ótinedi. Ol kelgenderge mynadaı keńes beredi: «Aýyldaryńa qudaı úıi dep meshit salyńdar. Aq patsha meshitke tımeýge tıis. Osylaı etseńder ǵana senderge qaýip tónbeıdi». Bul aqyldy qup alǵan ahmerlikter kóp qarajat jumsap, kóp eńbek sińire otyryp meshit turǵyzady. Iýsýf haziret shynynda kóregen bolyp shyqty, meshit turǵyzylǵannan keıin ahmerlikter tynysh ómir súrdi» dep kópshilik jurt bilmeıtin tyń derekti alǵa tartady.


Qalanyń kóne ataýy Keńgir-Tura ma?


Sońǵy jyldary О́skemenniń ataýyna baılanysty da ártúrli pikirler aıtylyp júr. Tarıhshy Qurbanǵalı Halıd «Taýarıh Hamsa» atty kitabynda: «О́skemendi qazaqtar «Dom» (qala) deıdi. О́skemenniń oryssha maǵynasy «ýst» - quıý, sýdyń quıar jeri, «kamen» – tas, «tasty quıǵan» bolady. Asyly túrkiden aýdarylǵan, О́skemen sýy eskide «tasty ózen», «tas quıǵan» eken, sýdyń oryssha ataýy «Ýlba». О́skemen atyna «gor»-dy qosyp júr, ol taý degeni. Biraq qazaqtardyń «dom» ataýy munda orys kelmeı, qala salynbaı turǵan kúnde buryn Dom atty kisiniń qystaýy bolǵannan qalǵan. Orystar da alǵash Dom ataǵanymen, sońynan ózgertti» dep jazǵany málim.

Bizdiń aıtaıyn degenimiz bul emes. 2010 jyly 15 qazanda «Abai.kz» aqparattyq portalynda «Petropavlovsk, Pavlodar, Ýst-Kamenogorsk ata-babalarymyzdan qalǵan ataýlar emes» degen taqyryppen dintanýshy Muhan Isahannyń Qytaıda bilim alǵan, búginde Germanııada turatyn tarıhshy Nurlan Kenjeahmetpen suhbaty jarııalandy. Osy suhbatta tarıhshy buǵan deıin kóp jerde aıtylmaǵan tyń derekti alǵa tartyp, 1757 jyldarǵa deıin О́skemen Keńgir-Tura atalǵanyn jazady. «HVIII ǵasyrdaǵy qytaı derekterine taldaý jasasaq, Keńgir-Turanyń qazirgi О́skemen qalasy ekenin bilemiz. 1757 jyly Amýrsananyń izine túsken Sın generaly Shýndena óziniń málimdemesinde bylaı jazady: «Sıanlýn jylnamasynyń 22 jyly 6-aıdyń 16-kúni (1757 jyly) Esıýnchosıýete taýynan asyp, Ta-ergýn ózenine jettik. Osy aradan qaraqshylardyń (Amýrsanany meńzeıdi – N.K.) iz-deregin bildik. Kelesi kúni orys terrıtorııasyndaǵy Keńger-Tura qalasyna baryp, adam jiberip jaıymyzdy habarladyq. 18-kúni orys kapıtany Ertis boıyna kelip, bizben kezdesti». Osy aradaǵy Ta-ergýn ózeni Qalba jotasynyń soltústik bóliginde, Ulan aýdany jerindegi Tarǵyn ózeni. «Sıanlýn neıfý ıýıtý» («Sıanlýn patshanyń orda kartasy», 1769 jyly syzylǵan) kartasyndaǵy túsindirmege negizdelsek, Keńgir-Tura Ertis ózeni jaǵasynda. Qytaı ǵalymy Tan Sısıan qurastyrǵan «Qytaıdyń tarıhı atlasynyń» VIII tomynda Keńgir-Turany О́skemen qalasy dep eskertken, onyń pikirin basqa   ǵalymdar da quptaıdy. «Sııýı shýıdao szı» kitabynyń V szıýanynda Ertis ózeni týraly: «Talıgýn (Tarǵyn ózeni – N.K.) ózeni (Ertis ózenine) batystan qosylady, ... (osydan soń) Ertis ózeni soltústik shyǵysqa qaraı aǵady da, Kenge-er týlanyń shyǵysyn janaı ótedi. Keńgir Tura orystyń shaǵyn qalasy... Odan taǵy soltústik shyǵysqa qaraı aǵyp, Senbolote qalasynan (Sempalat, qazirgi Semeı – N.K.) ótedi» degen Nurlan Kenjeahmet ertede Ertis ózeni saǵasyndaǵy qala attarynyń quramynda «tura» sózi qosarlana júrgenin, bul sóz kóne túrki tilinde «qalashyq», «qamal» degen maǵyna beretinin atap ótedi.


TÚIIN

   2016 jyly Almaty jurtshylyǵy shahar tarıhy Vernyı bekinisinen bastalmaıtynyn nýmızmatıkalyq, arheologııalyq jádigerler arqyly dáleldep, qalanyń myńjyldyq tarıhy bar ekendigin resmı túrde bekitti. О́skemen men Semeıdiń tarıhyn da bir jaǵrafııalyq aýmaqtaǵy Berel mádenıeti (b.z.b. V-IV ǵǵ.), Shilikti qorǵandary (b.z.b. VII-VI ǵǵ.) syndy búginde keńinen zerttele bastaǵan kóne dáýirler qatparynyń aıasynda qarastyryp, qos shahardyń tarıhyn myńjyldyq dep resmı túrde bekitetin kez jetken sekildi.

О́SKEMEN


SÝRETTERDE: О́skemen qalasy aýmaǵynan tabylǵan arheologııalyq jádigerler


Sońǵy jańalyqtar

Elordadaǵy JEO-3 bıyl iske qosylady

Elorda • Búgin, 11:10

Almatyda epıdahýal kúrdelenip barady

Koronavırýs • Búgin, 11:00

«Omıkronnyń» bastapqy belgileri qandaı?

Koronavırýs • Búgin, 10:50

Dúısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:25

«Sary» aımaqta Túrkistan oblysy tur

Koronavırýs • Búgin, 09:10

Oıyn-saýyq ortalyqtary jumysyn toqtatty

Koronavırýs • Búgin, 09:00

Jetisýda juqpaly indettiń ekpini qatty

Koronavırýs • Búgin, 08:57

Koronavırýs qaıta kúsheıdi

Koronavırýs • Búgin, 08:54

Ońtaılysy – onlaın oqý

Aımaqtar • Búgin, 08:53

Qyzmet túrleriniń tizbesin keńeıtti

Ekonomıka • Búgin, 08:50

Sapa artpaıynsha, sýbsıdııa joq

Aımaqtar • Búgin, 08:45

Koronavırýs qaıta órshidi

Álem • Búgin, 08:42

Antıbıotıkti orynsyz qoldaný qaýipti

Medısına • Búgin, 08:35

Vırýs juqtyrý azaımaı tur

Koronavırýs • Búgin, 08:30

Asyǵys sheshim

Qazaqstan • Búgin, 08:15

Kómek kórsetiledi

Qoǵam • Búgin, 08:10

Qor strategııasy ázirlenedi

Qazaqstan • Búgin, 08:00

Uqsas jańalyqtar