Aımaqtar • 26 Maýsym, 2019

Jazýshy turǵan úı mýzeıge aınala ma?

489 ret kórsetildi

«E, Almatyda saǵan ne bar? Bar jaqsy, qasıetti dúnıe elde emes pe?! Sen Abaı týǵan jerde otyrsyń, danyshpan izdeseń, janyńda Abaı jatqan joq pa?


Qazaqtyń zańǵar jazýshysy Muhtar Áýezov 1943 jyly týǵan topyraǵy  – Shyńǵystaýǵa, Abaı aýdanyna kelip, el-jurtymen qaýyshyp, Almatyǵa oralǵannan keıin «Sosıalıstik Qazaqstan» (búgingi «Egemen Qazaqstan») gazetine jarııalaǵan «Aqyn aýylynda» atty ocherkinde: «...О́r kóńildiń ójetin, ez kóńildiń kerenaýyn, boıkúıezin aıtam dese, onda da Abaı tańba soǵyp, tap basyp aıtyp ketkendeı bolady. Sondaılyq Abaı úlgisin ósıet etip aıtyp otyratyn iri áńgimeshiler bar. Olardyń biri – Júrekadyrdaǵy qart kolhozshy Orazaly. Ol kisiden kóp sóz estip, kóp toqyǵan – balasy Kámen. Munyń ózi oqyǵan, ózi jazýshy, Otan soǵysynan jaraly bolyp qaıtqan jas jigit ákesi bilgen áńgimeniń kóbin zor yntamen aıtady» dep jazǵan edi.

Uly Muhań «Ol kisiden kóp sóz estip, kóp toqyǵan – balasy Kámen» dep baǵa berip otyrǵan Kámen Orazalın keıin qalamgerdiń týǵan jerindegi senimdi serigi, talapty shákirtine aınalyp, «Abaı joly» epopeıasynyń kedergisiz jazylýyna septesip, eldegi kónekóz qarııalardan kóptegen qundy derekter jınaýǵa járdemdeskeni belgili. El degennen shyǵady, Kámen Orazalın 1950 jyly tyrnaq aldy dúnıesi – "Jeksen" povesi jaryqqa shyǵyp, Almatyǵa barady. Sol saparynda tileýles aǵasy Muhańa: «Ákem Sizge aqyldas aǵańmen, egerde múmkin bolsa Almatyda qalasyń ba, qaıtesiń?» dep edi» deıdi. «E, Almatyda saǵan ne bar? Bar jaqsy, qasıetti dúnıe elde emes pe?! Sen Abaı týǵan jerde otyrsyń, danyshpan izdeseń, janyńda Abaı jatqan joq pa? Sen meniń tilimdi alsań, elde bol, úlkenderdi tyńda, kóp nárseni solar biledi. Seniń boıyńda azdy-kópti talantyń bar ekenin kórip turmyn. Sondyqtan sen elde otyryp jazatyn bol. Sen meniń osy tilegimdi oryndaımysyń» dep úlken salmaq salypty jazýshy. «Oryndaımyn, aǵa!» dedim. Osylaısha men Abaı aýdanynda máńgilikke qalyp qoıdym» dep eske alyp otyrady eken jaryqtyq Kámen aǵa.

Jazýshy, ustaz, Abaı eliniń abyz aqsaqaly bolǵan Kámen Orazalın jaıynda bekerge sóz qozǵap otyrǵanymyz joq. Kelesi, ıaǵnı 2020 jyly dara tulǵanyń dúnıege kelgenine 100 jyl tolady. Jaqynda Abaı aýdanyna jolymyz túsip, qalamgerdiń uly Eldar Orazalymen jolyqqanymyzda ákesiniń aldaǵy mereıtoıyn atap ótýge qatysty óz usynystaryn aıtty. «2010 jyly ákeıdiń 90 jyldyǵy óziniń týǵan elinde ótken kezde turǵan úıine eskertkish taqta ornatyldy. Endi 100 jyldyǵy qarsańynda 1950 jyly salynǵan osy úı mýzeıge aınalsa, Semeıdegi Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» memlekettik qoryq-mýzeıiniń quramyna alynsa degen tilegimiz bar. Bul shańyraqta kezinde Muhtar Áýezov, Ǵabıt Músirepov, Ǵabıden Mustafın, Sábıt Muqanov, Ábilhan Qasteev sekildi qazaqtyń júzdegen marǵasqalary qonaq bolyp, dastarhanynan dám tatqan. Úıimizde árisi Abaı dám tatqan, berisi Shákárim Qudaıberdıev otyrǵan, shamamen bir jarym, eki ǵasyrdaı ýaqyt bolǵan dóńgelek ústel de saqtaýly tur. Qajy bizdiń atamyz Orazalyǵa qonaqqa kelgende osy dóńgelek ústelde otyryp ol kezde 5-6 jastaǵy oıyn balasy ákem Kámenge óz qolymen qant kesegin usynǵan eken. Taǵy bir qundy jádiger –  300 jyldaı saqtalǵan súıek tósek. О́skemen men Semeıdiń mýzeıleri, tipti Almatydaǵy ulttyq mýzeı de talaı márte suraý saldy. Bermeı, sary maıdaı saqtap otyrmyz. Budan bólek ákeıdiń 1935 jyldan bergi jınaǵan álem, orys ádebıeti klassıkteriniń kitaptary, Muhtar Áýezovtiń ákeme jazǵan hattary, uly jazýshyny Almatyda sońǵy saparǵa shyǵaryp salǵandaǵy kezekshi shákirti retindegi sýretteri saqtaýly. Eger úı mýzeıge aınalsa, osy dúnıelerdi qoısaq deımiz. Úıdiń janyna ákemizdiń eskertkishin ornatsaq degen oıymyz da joq emes. Mamandyǵym sýretshi bolǵan soń bolashaq eskertkishtiń úlgi-sulbasyn jasap ta qoıdym» dep óz usynystaryn aıtqan Eldar Orazaly «Kámen oqýlary» bes jyl aýdandyq, úsh jyl aımaqtyq, keıingi eki jyl oblystyq deńgeıde ótkenin, bul shara tulǵanyń 100 jyldyǵynda respýblıkalyq dárejede uıymdastyrylsa degen tilegin jetkizdi.

Iá, Eldar Kámenuly aıtyp ótkendeı Muhtar Áýezov Kámen Orazalınge birneshe márte hat jazǵan. Tipti, dúnıeden óter aldyndaǵy eń sońǵy amanat hatyn óziniń shákirtine jazyp qaldyrǵan. Máskeýde aýrýhanada jatyp, ómirden ozarynan qyryq saǵat buryn: «Qymbatty Kámen! Mynaý Murat Áýezov meniń týǵan balam. Moskva ýnıversıtetinde oqýshy edi. Qazir jazǵa Semeıge, odan ary Abaı aýdanyna ákesi týǵan eldi, jerdi kórýge bara jatyr. О́zine saǵan, Baltashqa bar dedim. Osyny aýdandy aralatyp, eldi, jerdi kórsetip, tanystyrýǵa óziń bar, Baltash bar kómek etýlerińdi suraımyn. О́zin sen óz úıińe túsirseń deımin. Men aýyryp Moskvada bolnısada jatyrmyn. Jáıimdi Murat aıtar. Úıińe kóp-kóp sálem. Baltashtykine jaıdy uǵyndyryp, óziń alyp bararsyń. Eldegi bar aǵaıynǵa myń sálem. M.Áýezov. (25 maýsym 1961 jyl)» dep jazǵan eken jaryqtyq.

Muhtar Áýezovtiń amanatyna qııanat jasamaǵan adal shákirti Kámen Orazalın turǵan qara shańyraqtyń mýzeıge aınalyp, memleket qamqorlyǵyna alynýyn abaılyq zııaly qaýym ókilderi de qoldap otyr. «Ulylardyń sarqyty ǵoı bul kisi. Muhtar Áýezovtiń ómir belesteri men shyǵarmashylyq saparyn dál Kámen ustazymyzdaı jerine jetkize jazǵan eshkim joq. Qarapaıym aýylda, Shyńǵystaýdyń bókterinde jatyp «Abaıdan soń» atty úlken dúnıe týdyrý ekiniń biriniń qolynan kelmeıtini anyq. Budan bólek Rollan Seısenbaev, Ryshan Mýsın, Sultan Orazalın, Merǵalı Ibraev, Jánibek Kármenov, Tynyshtyqbek Ábdikákimov, Beken Isabaev, Moldabek Janbolatov, Meırambek Janbolatov, Beıbit Saparaly, Muratbek Ospanov, Aıgúl Kemelbaeva, Sovet Mahmetov sekildi esimderi elge tanymal azamattardy tárbıeledi. Sondyqtan uly Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıy qarsańynda Kámen Orazalın turǵan shańyraq mýzeıge aınalyp, Semeıdegi Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» memlekettik qoryq-mýzeıiniń qaramaǵyna alynsa dástúr sabaqtastyǵynyń jarqyn kórinisi bolar edi» deıdi Kámen Orazalınniń shákirti, aqyn Tólegen Janǵalıev.

Shyǵys Qazaqstan oblysy,

Abaı aýdany

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar