Rýhanııat • 28 Maýsym, 2019

Esim han

21520 ret kórsetildi

Qazaq handyǵynyń tarıhynda el bılegen handar kóp bolsa da esimderi otandyq tarıhta altyn árippen jazylýǵa laıyqtylary sanaýly ǵana. Tarıh olardyń esimderin halqyna sińirgen eńbekterine qaraı baǵalap, búginge deıin jetkizip otyr. Kereı men Jánibek handar, Qasym han, Haqnazar han, Táýekel han, Táýke han sekildi Esim hannyń esimi de jazba derek málimetteri men aýyz ádebıetiniń materıaldary arqyly el tarıhynda saqtalǵan. Zertteýshilerdiń mindeti olardyń el tarıhyndaǵy alar orny men atqarǵan rólin anyqtap, el jadynda máńgi qaldyrý bolyp tabylady. Osyǵan oraı, biz bul maqalamyzda 1598-1628 jyldary qazaq taǵyn ıelengen Esim hannyń tarıhı tulǵalyq bolmysy men tarıhı rólin qarastyrmaqshymyz.

Esim han – Qazaq handyǵynyń negizin qa­la­ǵan handardyń biri – Jánibek hannyń ur­paǵy. Jánibek hannyń toǵyz ulynyń biri – Já­dik sultan, odan Shyǵaı han. Al Shy­ǵaı hannyń uldarynyń biri – Esim han.

Ortaǵasyrlyq tarıhshy Qadyrǵalı Jalaıyr Shyǵaı hannyń úsh áıelinen toǵyz uly bolǵanyn jazsa, tarıhshy T.I.Sultanov Shyǵaı hannyń on eki uly bolǵanyn aıtyp, olardyń esimderin atap kórsetedi. Olar: Seıitqul sultan, Ondan sultan, Táýekel, Esim, Shahmuhammed, Álı, Sulum, Ibragım, Shahım, Kýchýk, Abýlaı jáne Býsaıd.

Shyǵaı han uldary ishinde tanymal bolyp, jazba derekterde kezdesetinderi birnesheý. Seıitqul sultan, Ondan sultan, Kýchýk sultan jáne Abýlaı sultan sekildi Shyǵaı han uldarynyń esimderi XVI ǵasyr­dyń sońy men XVII ǵasyrdyń ba­syn­daǵy qazaq tarıhyndaǵy ártúrli oqı­ǵalarda jıi bolmasa da kezdesip otyrady. Al han taǵyna kelip, qazaq eliniń saıası tizginin qoldaryna ustaǵany ekeý, olar – Táýekel han men Esim han.

 Esim han – Shyǵaı hannyń on eki ulynyń biri, Seıitqul sultannan, Ondan sultannan jáne Táýekel hannan keıingi tórtinshi uly. Anasy shaǵataılyq Iаqshym bıke(Jaqsy bıke bolýy da múmkin). Táýekel han ekeýi bir anadan týǵan. Onyń tolyq esimi – Esmuhammed (Ishmuhammed), biraq jazba derek málimetteri men aýyz ádebıetindegi materıaldarda, sondaı-aq tarıhı ádebıetterde Ishım, Ashım, Esım, Esim túrinde kezdesedi.

Esim hannyń naqty qaı jyly dúnıege kelgeni belgisiz, biraq ony shamalap aıtýǵa bolady. Qadyrǵalı Jalaıyr d­ere­gin­degi Orazmuhammedke qatysty «Segiz ja­­synda atasy Shyǵaı hannan aıy­ryldy. ...On úsh jasynda óz ákesi Ondan sultan shahıt boldy. ...On alty jasyn­da búkil hrıstıan padıshahy Borıs Fedorovıchke qyzmet isteýge daıyn boldy» degen málimetterden Esim hannyń aǵasy Ondan sultannyń 1555 jyly týyp, 1585 jyly qaza tapqanyn bilgennen keıin, inisi Esim handy shamamen 1560 jyldyń o jaǵy men bu jaǵynda dúnıege kelgen dep esepteımiz.

1598 jylǵy Orta Azııadaǵy oqıǵa­lar­dy jáne soǵan baılanysty Qazaq han­dy­ǵynyń júrgizgen saıasatyn baıandaı­tyn derekterde Esim sultannyń esimi al­ǵash ret naqty kezdese bastaıdy. Bul kezde Esim sultan aǵasy Táýekel han­nan ke­ıingi eń bedeldi, eń ataqty sultan­dar­­dyń biri bo­latyn. Ony jazba derek­ter de dálel­deı­di. Esim sultannyń osy kezeń­degi tulǵalyq beınesin ashyp kórse­tý úshin sol jyldardaǵy oqıǵalarǵa tere­ńi­rek úńilip kórelik.

1598 jyly Orta Azııada shaıbanılyq II Abdýlla, kóp uzamaı sol jyldyń jaz aılarynyń birinde onyń uly, ári murageri Abd al-Mýmın han óltirilip, bılikke úmitkerler arasynda kúres bas­talyp ketedi. II Abdýllanyń belgili ámirleriniń biri, ári onyń jaqtasy, Abd al-Mýmındi óltirýge qatysqan Abd al –Ýası bı degen ámir Táýekel hanǵa habar jibertkizip, ony qoldaıtynyn bildiredi de, Orta Azııany baǵyndyrýdy úgitteıdi. Osyǵan baılanysty Táýekel han tez arada 100 myńdyq ásker jıyp, aýmaqty jaýlaýǵa attanyp ketedi.

Táýekel han az ýaqyt ishinde Orta Azııa­­­nyń Tashkent, Ahsı, Andıjan, Samar­­­qan sııaqty iri qalalary men óńir­­lerin basyp alady. Samarqanda 20 myń­­dyq áskermen inisi Esim sultandy qal­­dy­rady da, ózi 70-80 myń áskerdi bas­qaryp shaıbanılar áýletiniń astanasy Buharaǵa bet alady. Táýekel han qala­ny qorshap alady, buharlyqtar bolsa qala bekinisin nyǵaıtyp, jan aıamaı soǵysýǵa bel býa­dy. On bir kún boıy alma-kezek urys bolyp turady da, on ekinshi kúni Buhara áskeri qaladan shyǵyp qazaqtarǵa sha­býyl jasaıdy. Tań atqannan kún batqanǵa deıin shaıqas bolyp, nátıjesinde qazaq áskerleri sheginýge májbúr bolady. Mun­daı habardy estigen Esim sultan ashýla­nyp aǵasyna mynadaı sıpatta habar ji­beredi: «Sonshama áskermen azǵantaı ǵana Buhara áskerinen jeńilip, sheginý degen uıat jáne óte qatty uıat nárse, eger han Samarqanǵa kelse, bul jaqta da Buhara jaqtaǵydaı samarqandyqtardyń bizge baǵynbaýy múmkin. Han sheginisin toq­tatyp, keri oralsyn, men oǵan óz ás­kerim­men qosylamyn». Táýekel han inisi­niń keńesin qup alady da, qaıtadan Bu­haraǵa bet alady. Kóp uzamaı oǵan Esim sultan kelip qosylady. Buharaǵa da Balhtan kómekke kúsh kelip jetedi. Eki jaq arasyndaǵy shaıqastar qaıta jalǵasyp, bir aıdaı ýaqytqa sozylady. Soǵysýshy eki jaq túpkilikti jeńiske jete almaıdy. Osyndaı bir sátte Táýekel han áskerdi ózi bastap urysqa túsedi. Qarsylastar jaǵynan kóp ásker shyǵynǵa ushyrap, buharlyqtardyń eń bedeldi jáne tanymal adamdary qaza tabady. Osy shaıqasta Táýekel hannyń ózi de aýyr jaraqat alady. Han jaralanǵannan keıin qazaq áskerleri Tashkentke oralady. Al kóp uzamaı Táýekel han qaıtys bola­dy». Mine, osy keltirilgen derek máli­metinen Esim sultan týraly bir­ne­she pikir aıtýǵa bolady. Birinshiden, ol Táýekel hannan keıingi bıleýshi áýlet ishindegi eń kórnekti tulǵanyń jáne áskerbasylardyń biregeıi bolsa kerek. Ekinshiden, kóp áskermen Buha­ra túbinen shegingen Táýekel hanǵa aıt­qan sózi jáne sózin hanǵa tyńdata bilýi onyń qaısarlyǵyn, ójettiligin, namys­shyl­dyǵyn, tabandylyǵyn bildirse kerek.

Táýekel han qaıtys bolyp, Esim han taqqa otyrǵannan keıingi eń alǵashqy júzege asyrǵan sharasy Maýerennahrǵa qatys­ty túıindi máseleni sheship, ony retke keltirý bolatyn. Iskander Mýn­shı ol jóninde bylaı dep jazady: «Birshama ýaqyt ótkennen keıin nahsh­­bendılik sheıhterdiń aralasýymen Tashkenttegi qazaq bıleýshisi men orta­azııalyq bıleýshiler arasynda beı­­bit­shilik ornatylyp, Samarqan ásker­­leri Tash­kentke qarsy eshqandaı áre­ket jasa­maıdy degen kelisimge keledi». Bul degeni­miz – Qazaq handyǵynyń aýmaǵyna Tashkent aımaǵynyń qosylýyn Maýe­ren­nahr bıleýshileriniń zańdy túrde moıyndaǵanyn bildiredi. M.Ábý­seıitovanyń pikirinshe, bul kelisimshart Túrkistandy túpkilikti túrde, Tashkentti 200 jylǵa jáne Ferǵanany ýaqytsha Qazaq handyǵynyń quramyna qosady.

Bizdiń oıymyzsha, Esim hannyń bı­likke kelýi osyndaı asa mańyzdy sharany júzege asyrýmen bastalady. Jalpy al­ǵan­da, Shyǵaı hannyń uldary Táýekel han­nyń qaıtys bolýy men Esim hannyń saıa­sı bılikti qolyna alýy – qazaq eli tarı­hynda bir dáýirdiń aıaqtalyp, kelesi dáýir­diń bastalǵandyǵyn kórsetedi.

Al ońtústiktegi jaǵdaıdy joǵaryda aıtyp óttik.

Osylaısha, XVI ǵasyrdyń sońǵy jylyn qazaq halqynyń etnıkalyq aýma­ǵynyń biriktirilý prosesi aıaqtalǵan jyl deýge bolady. Osynshama zor aýmaq­ty, on­daǵy rý-taıpalar arasyndaǵy qaty­nas­tardy kúshpen nemese jarlyqpen ustap turýdyń múmkin emestigin bilgen Esim han jáne onyń jaqtastary jańa talap­tarǵa saı jańa ádet-ǵuryp zań­dary­nyń jınaǵyn ómirge engizedi. Aýyz ádebıetiniń materıaldary arqyly bizge tek sol zańdardyń ataýy – «Esim hannyń eski joly» ǵana jetedi.

Esim hannyń bılik etýiniń alǵashqy kezeńinde eldiń syrtqy saıası jaǵdaıy neǵurlym qolaıly bolsa, ishki saıası jaǵdaı soǵurlym qolaısyz bolady. Esim hanǵa qarsy birinshi bop Túrkistan óńirindegi qaraqalpaq taıpalary bas kóteredi. 1603 jyldyń kúz aıynda olar shaıbanılyq bir sultandy han kóterip bólektene bastaıdy. Eki jaq arasyndaǵy alǵashqy urystar sátsiz bolyp, qazaq hany Tashkent, Saıram qalalarynan aıy­rylady. Tek 1605 jyly ǵana Esim han qaraqalpaq hany Jalǵan Ábdiǵappardy óltirip qana baryp, eldiń tutastyǵy men birligin saqtap qalady.

Qaraqalpaq búliginen keıingi ekin­shi búlikke qazaq sultany – Tursyn Muham­med sultannyń búligin jatqyzýǵa bola­dy. Onyń búligi Esim hanǵa óte aýyr soq­qy bop tıedi. Shamamen 1613-1614 jyl­dary Esim hannan bılikti tartyp alǵan Tursyn han 13 jyldaı Tashkentte han bolyp otyrady. Al Esim han bolsa Shyǵys Túrkistandaǵy shaǵataılyq handarǵa ketýge májbúr bolady.

Tursyn hannyń shyqqan tegi ǵylymda áli kúnge deıin anyqtalmaǵan. Bul má­se­lege arnaıy kóńil bólgen T.I.Sul­tanov onyń ákesi Jolym sultan dep sanaıdy. Jolym sultannyń esimi XVI ǵ. 60-jyldaryndaǵy oqıǵalardy baıandaıtyn derekterde Haqnazar hanmen, Shyǵaı sultanmen birge aıtylýyna qaraǵanda, ol Jánibek hannyń toǵyz ulynyń bireýinen taraǵan bolsa kerek. О́kinishke qaraı, qaı uldyń urpaǵy ekendigi áli kúnge deıin belgisiz.

T.Sultanov Tursyn hannyń qan­daı jaǵdaıda Esim hannan bılikti tartyp alǵanyn eshbir derekte aıtylmaı­tyndyǵyn aıta kele, ol bılikti alý úshin kúreste Maýerennahrdaǵy ashtar­hanılyq áýlettiń bıleýshisi Imam­qul hanǵa (1611-1642 j.j.) arqa súıegenin jazady. 1613/14 jyly Tash­kent aımaǵyn bılep otyrǵan Tursyn sultan ashtarhanılyq hanǵa aryzdanyp, onda keıbir qazaq sultandary men qyrǵyzdardyń birigip onyń ulysy aýmaǵyna tonaýshylyqtar jasap otyrǵanyn jetkizedi. Mundaı jaǵdaıdy Imanqul han qalt jibermeı, qazaq bıleýshileri arasynda iritki salý úshin jáne Tashkent sekildi geosaıası jáne ekonomıkalyq mańyzy zor aımaqta óz adamyn otyrǵyzý úshin birden mol áskermen Tashkentke attanady. T.Sultanovtyń pikirinshe, osy jyldan bastap Tursyn han Tashkenttiń jáne oǵan kórshiles aımaqtardyń bıleýshisi ári qazaqtardyń hany bolyp esepteledi. Ol óz atynan aqsha shyǵaryp, baj salyǵy men haradj salyǵyn jınaı bastaıdy. Mundaı jaǵdaıda Túrkistanda otyrǵan Esim hannyń qandaı shara qoldanatyny belgili. Biraq ta eshbir jazba derekte osy jyldary Esim han men Tursyn han arasynda shaıqastardyń bolǵandyǵy jóninde eshqandaı málimet kezdespeıdi. «Tursyn hannyń Esim hanmen qatynasy ártúrli qalyptasty, ol birde shıelenisip áskerı qaqtyǵysqa deıin bardy, keıin handar birin-biri keshirip, qaıta dostas­ty», – dep baıandaıdy T.Sultanov.

Esim han ómiriniń bir kezeńin Shyǵys Túrkistan aýmaǵynda ótkizgen jyldar qu­raı­dy. 1613/14 jyly Tursynmuham­med han bılikti ıelengennen keıin Túrki­stan­daǵy Esim hanmen aradaǵy qatynas shıelenisip ketedi. Joǵaryda aıtyp ótken qazaqtyń eki hany arasyndaǵy teketires kezeń 4-5 jyldaı ýaqytqa sozylady da, onyń aqyry Esim hannyń óz jaqtastarymen birge Shyǵys Túrkistan jaqqa ketýine alyp keledi.

Shyǵys Túrkistan aýmaǵy qazaq bıleý­shi­leri úshin beımálim aımaq emes edi. 1514 jyly shaǵataılyq Saıd han ol jaq­taǵy bılikti basyp alyp, Mogýlııa dep atalatyn jańa memlekettiń negizin qalaǵan bo­latyn. Al Saıd hannyń 1513 jyly Qasym hannyń Ordasynda kelissózder júrgizip, 20 kún boıy demalǵany, soǵan baılanys­ty «qazaqtarmen tatýlasý» degen sol kúnderdegi oqıǵalardan hronogramma­nyń qalǵany belgili. Saıd hannyń uly, ári murageri Abd ar-Rashıd hannyń bı­li­gi tusynda (1533-1559/60) qazaq-moǵol arasyndaǵy saıası qarym-qatynas­tar dostyq sıpattan jaýlyq sıpatqa aýysa­dy. Toǵym hannyń 37 sultanmen qaza tabýy osy Abd ar-Rashıd hanmen so­ǵysta bolǵan. Abd ar-Rashıd han qaı­tys bolǵannan keıin onyń toǵyz uly men olardan taraǵan urpaqtar arasynda kúrester órbıdi de, kúresýshi jaqtar óz­derine odaqtas retinde qazaq handary men sultandaryn shaqyra bastaıdy. Sondaı kúrestiń birine kezinde Táýekel han aralasyp, Shalysh pen Turpanda Abd ar-Rashıd hannyń nemeresi, Hudabanda sultannyń bılikke kelýine járdemdesken bolatyn.

XVII ǵasyrdyń basynda da bul aýmaq­taǵy kúres Abd ar-Rashıd hannyń urpaq­tary arasynda órbip, tipti odan ári kúsheıe túsedi. Negizinen alǵanda kúres Qashǵar men Iаrkendti bılegen Muhammed sultannyń (1592-1610 jj.) uly Shýdja ad-dın Ahmed han (1610-1615 jj.), onyń murageri, ári uly Apaq han (Abd al-Latıf han) (1615-1627 jj.) men Sha­lysh, Turpan óńiriniń bıleýshisi, Abd ar-Ra­shıd hannyń eń kenje uly – Abd ar-Rahım han arasynda ótedi. 1615/16 jyly Shýdja ad-dın Ahmed han qaıtys bol­ǵan­nan keıin Turpan bıleýshisi Abd ar-Rahım han Aqsý qamalyn basyp alý úshin birneshe ret joryq uıymdastyrady, biraq ol joryqtar eshqandaı nátıjege qol jetkizbeıdi. О́ıtkeni onyń kúshi az­daý bola­tyn. Sol sebepti de ol ózine odaq­tas iz­des­tire bastaıdy da, Esim handy shaqyrady.

Esim han Shyǵys Túrkistanda alty jyl­daı bolyp, ol jaqtaǵy saıası oqıǵa­larǵa belsene aralasady. Birneshe ret Abd ar-Rahım hanmen birlesip, Aqsý qa­ma­lyn ıemdenýge kúsh salady. Biraq onyń bul áreketteri oń nátıje bere qoımaıdy.

1623/24 jyly Esim han Shyǵys Túrkistannan qaıtyp oralady. Onyń keri oralýynyń sebepteri jazba derekterde aıtylmaıdy. Biz onyń birneshe sebepteri bolǵan dep topshylaımyz. Birinshi sebepke Apaq han men Abd ar-Rahım han arasyndaǵy uzaqqa sozylǵan nátıjesiz urystardyń saldarlary jatsa kerek. Al ekinshige Tursyn han ekeýiniń arasyndaǵy shıelenisterdiń báseńsip, Tashkent bıleýshisi arnaıy shaqyrǵan degen boljamdy jatqyzamyz. О́ıtkeni 1624 jyldan bastap ol Tursyn hanmen birge bolady. Qalaı bolǵanda da osy jyldan bastap Esim han týǵan jerindegi saıası oqıǵalarǵa aralasyp, jazba derekterde jıi atala bastaıdy. T.Sultanov «Bahr al-asrar» dereginiń málimetine súıenip, 1624 jyly Esim hannyń Tursyn han uıymdastyrǵan Ándijan joryǵyna qatysqandyǵyn aıtyp ótedi. Bul joryq qazaq handary úshin óte sátti aıaqtalyp, Buhara áskerleri jeńiliske ushyraıdy. Osydan keıin Esim han Túrkistan qalasyna ornyǵady. Túrkistan qalasynda oǵan jolyǵyp, ony panalaǵan, ol týraly derek qaldyrǵan adam, ol – Ábilǵazy bahadýr han.

1625 jyly bolashaq Hıýa hany, ári tarıhshy Ábilǵazy Túrkistandaǵy Esim hanǵa keledi. Bul týraly ol ózi jaz­ǵan «Túrik shejiresi» atty kitabynyń «Úr­­genish ózbeginiń buzylǵanynyń baıa­ny» degen taraýda aıtyp ótedi. Onda ol óz elindegi qyrǵynnan qashyp shy­ǵyp, qazaqtarǵa kelgenin baıandaıdy. «Túrki­standa Esim han qasynda úsh aı turdym. Ol ýaqytta qazaqtyń hany Tursyn han edi, ol Tashkentte turatyn edi, Túrkistanǵa keldi. Esim han ony kóre bardy, meni esik aldyna qaldyryp, ózi baryp Tursyn hanǵa kórinis qyldy, qaıtyp kelip, meniń qolymnan jetektep alyp bardy. Tursyn hanǵa: «Bul – Iadgar han uly Ábilǵazy, esh ýaqytta bizge bul jamaǵattan kisi kelip qonaq bol­ǵan joq edi, bizden barǵandar kóp bo­lar, bul Sizdiń qyzmetińizde bolǵany jaqsy», dedi. Tursyn han: «Jaqsy, se­niń aıtqanyń bolsyn» dep ózimen birge Tash­kentke alyp ketti. Tashkentte Tursyn han qasynda eki jyl turdym. Eki jyldan soń Esim han Tursyn handy óltirdi. Esim han­ǵa: «Siz eki hannan paıda tıe me dep ke­lip edim, Sizdiń isińiz mundaı boldy, endi ruqsat bolsa, Imamqul han qasyna keteıin», – dedim. «Jaqsy aıtasyń, solaı qyl», dedi. Kelip Imamqul handy kórdim...»

Joǵaryda atap ótkenimizdeı, Esim han men Tursyn han birde arazdasyp, birde tatýlasyp júrgen bolatyn. Ábilǵazynyń qazaq arasynda bolǵan eki jyldan astam ýaqytynyń alǵashqy kezeńinde eki han arasynda tatýlyq qatynas ornap tur­ǵan edi. Tursyn hannyń Túrkistanǵa kelýi, Esim hannyń oǵan baryp kórisýi, Ábilǵazy jóninde aıtqan áńgimeleri bizdiń osy oıymyzdy dáleldeıdi. Odan keıin eki han arasyndaǵy qarym-qatynas belgisiz sebepterge baılanysty qaıtadan buzylyp, arazdyq, alaýyzdyq qaıta ornaıdy. Bul arazdyq eki han arasyndaǵy uzaqqa sozylǵan kúrdeli ári shıelenisti qarym-qatynastyń sońǵy máresi boldy. Aqyry, ol qarym-qatynas Ábilǵazynyń jazǵanyndaı, 1627 jyly Tursyn hannyń óltirilýimen aıaqtalady.

Jazba derekterde Esim hannyń Tursyndy óltirýi týraly málimetter saqtalǵan. XVII ǵasyrdaǵy ortaazııalyq tarıhshy Mahmýd ben Ýálı ol jónin­de bylaı dep habarlaıdy: «Sol jyly (1626/27 jyl) Esim sultan qalmaqtarǵa joryq jasaýǵa sheshim qabyldaıdy. Ol «týy astyna búkil alash áskerin basqa da qolastyndaǵy ulys adamdaryn, Tursynǵa qaraıtyn qataǵannyń bir bóligin jıyp, Moǵolstannyń bir shetine attanady da, qalmaqtarǵa shabýyl jasap, olardy tonaýǵa ushyratady. Osy kezde Tursyn sultan kópten beri óziniń basty saıası qarsylasyn joıýdy kózdep júrgen bolatyn. Ol tez ásker jasaqtap, Túrkistannyń bir jerinde ornalasqan Esim hannyń Ordasyn talqandap, ondaǵy adamdardy qyrýdy kózdeıdi. Onyń adamdary Ordaǵa bas salyp, kóp adamdardy qyrady da, Esimniń áıelderi men balalaryn, barlyq qyzmetshilerimen Tashkent­ke alyp ketedi. Jeńiske masattanǵan Tursyn han Esimniń kózin birjolata joıý úshin «onyń joryqtan oralar jolyn kúzetip, tutqıyldan ustamaq bolady». Osy maqsatty júzege asyrý úshin ol óz áskerimen Esimge qarsy attanady. Eki jaq Saıram túbinde kezdesip, urys bastalyp ketedi. Tursyn jeńilis taýyp, Tashkentke qaraı sheginip ketedi. Qalǵan áskerimen Tursyn han Tashkentke kelgende Andıjan jaqtan basqa bir qarsylasynyń áskeri shyǵyp, Tashkentke úlken qaýip tóndirip tur eken. Bul jaǵdaı Esim hanǵa belgili bolady. Ol qolaıly sátti qur jibermeı, Saıramnan tez jınalyp, Tashkentke qaraı attanady. Eki qazaq hanynyń Tashkent túbinde ekinshi urysy bolady da, Tursyn han áskeri jeńilis tabady, al Tursyn hannyń ózi qaza tabady. Ony ózine jaqyn adamdarynyń biri óltiredi. Esim han Tursyn hannyń basyn kesip alyp, Buhara hany Imamqul hanǵa jiberedi. О́z kezeginde Buhara bıleýshisi Esim hanǵa Túrkistan, Tashkent jáne taǵy basqa qalalar men eldi mekenderdi basqarýǵa han jarlyǵyn shyǵarady. Tursyn hannyń óltirilýi týraly orta ǵasyrlardaǵy orta­azııa­lyq avtordyń málimeti, mine osyndaı.

Osylaısha, XVII ǵasyrdyń birinshi shıreginde Qazaq handyǵynyń ishki saıası ómirinde uzaqqa sozylǵan saıası teketires Esim hannyń jeńisimen aıaqtalady.

Al endi ne sebepti uzaq ýaqyt boıy Esim han Tursyn hannyń ozbyrlyǵyna, eki­júzdiligine shydap, tózip kelgen degen su­raqqa jaýap bere ketelik. Biz onyń bas­ty sebebin Esim hannyń jeke ba­syn­daǵy qara­paıym minezderi men óte din­dar bolýy­nan dep túsindiremiz. Ol – atasy Jádik sultan, ákesi Shyǵaı han se­kildi mu­syl­­manshylyqty berik ustaǵan­dyq­tan óz týysynyń qanyn beker shashýǵa bar­maǵan, el birligin oılaǵan jáne Tursyn han­nyń ýádesine, antyna senip otyrǵan. Al Tash­kent bıleýshisiniń sońǵy is-áreketi – eshbir zańǵa syımaıtyn, eshbir qısynǵa kelmeıtin is-áreket bolǵandyqtan, ol Tursyn handy óltirýge barǵan dep oılaımyz.

Esim han Tursyn han máselesin sheshken­nen keıin óziniń Ordasy ornalasqan Túrki­stanǵa qaıtyp oralady. Onda ol bir jyl­daı ómir súrip, kelesi 1628 jyly sha­ma­­men 70 jasqa qaraǵan shaǵynda óz aja­ly­­nan qaıtys bolady. Onyń denesi Qo­ja Ahmet Iаsaýı kesenesi janyna qoıy­lyp, qabiriniń basyna kishigirim mavzoleı salynady.

Derekterde Esim hannyń tek úsh ulynyń esimi ǵana aıtylady, qalǵandary jóninde málimetter joq. Onyń uldary: Jánibek sultan, Jáńgir han (Jahanger) jáne Syrdaq sultan. Esim hannan keıin taqty onyń uldary Jánibek, odan keıin Jáńgir handar basqarady. Ataqty Táýke han – Jáńgir hannyń uly nemese Esim hannyń nemeresi bolyp keledi.

Osylaısha, Esim hanǵa qatysty joǵaryda aıtylǵan oılarymyzdyń bárin qorytyndylaı kele, mynadaı tujy­rymdar jasaımyz.

Birinshi, Esim hannyń shyǵý tegi XIII ǵasyrdyń basynda Shyǵys Deshti Qypshaqtyń hany bolǵan Shyńǵys hannyń úlken uly Joshydan bastaý alsa, XIV ǵasyrdyń ortasynda osy aýmaqta derbes Aq Orda degen memleket qurǵan Orys hanmen jalǵasyp, XV ǵasyrdyń ortasynda Qazaq handyǵynyń negizin salýshylardyń biri – Jánibek hanǵa deıin jetedi. Odan keıin atasy – Jádik sultan, ákesi – Shyǵaı handarmen jalǵasyp, naǵyz tekti áýlettiń ókili ekendigin kóremiz. Sonymen birge atalary musylmanshylyqty berik ustanǵan, ataqty din basylarynyń múrıdi bolǵan tulǵalar ekendigine kóz jetkizemiz.

Ekinshi, Esim han 1598-1628 jyldar ara­­lyǵynda 30 jyl boıy el tizginin qoly­­na ustap, onyń birligi men tutastyǵy úshin kúresken. Onyń bıliginiń alǵashqy jyldary qazaq halqynyń etnostyq ter­rıtorııasynyń qalyptasýy aıaqtalady. Jańa zamanǵa saı jańa qatynastardy ret­teı­tin quqyqtyq negiz – «Esim hannyń eski joly» atty zań jınaǵyn ómirge engizedi.

Úshinshi, Esim hannan bastap Qazaq eliniń astanasy naqtylanyp, burynǵy Iasy qalasy – Túrkistan degen jańa ataýǵa ıe bolady. Esim han salǵan osy jol boıynsha Túrkistan qalasy qazaq memleketiniń astanasy mindetin birneshe ǵasyr boıy atqarady.

Tórtinshi, Esim hannyń aǵasy Ondan sultandy eseptemegende, Esim hannan bastap qazaqtyń barlyq resmı handary, sondaı-aq qarapaıym halyqtan shyǵyp, óz zamanynda saıası, áskerı, rýhanı, mádenı kósem bola bilgen tulǵalar Túrkistan qalasyndaǵy Qoja Ahmet Iаsaýı kesenesiniń janyna jerlenedi de, qalanyń róli men mańyzyn, qasıeti men qudiretin odan ári arttyrady.


Bereket KÁRIBAEV,

UǴA korrespondent-múshesi,

ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń professory, tarıh ǵylymdarynyń doktory

Sońǵy jańalyqtar

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar