Arys eńsesin tiktedi

Atqarylar jumys áli de az emes, degenmen apattan keıingi úreımen bastalyp úmitke ulasqan, erteńge degen senimdi nyǵaıtqan aradaǵy aı umytyla qoımasy anyq. Búkil el nazary aýǵan oqys oqıǵa kezinde elimizdiń barlyq azamattary, memlekettik organdar, úkimettik emes uıymdar, óńirler, otandyq bıznes jáne birqatar sheteldik ınvestorlar zardap shekkenderge materıaldyq jáne moraldyq qoldaý kórsetti. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev bul halqymyzdyń bereke-birliginiń arqasy jáne tutastyǵymyzdyń kórinisi ekenin atap, ıgi iske atsalysqan barsha jurtqa rızashylyǵyn bildirdi.

Apat neni ańǵartty?

Iá, ókinishke qaraı 24 maýsym kúni tańerteń Arystaǵy áskerı bólimshedegi oq-dári qoımasyndaǵy oqıǵa saldarynan úsh adam qaza tapty, 170-ke jýyq adam zardap shekti. 20-ǵa jýyq úı, 9 qora-qopsy janyp, dalaly aýmaqta 14 oshaq tutandy. Úı-jaılar men ǵımarattardyń 80-90 paıyzyna ártúrli deńgeıde zaqym keldi. Túrkistan oblysyna arnaıy kelgen Prezıdent Qa­sym-Jomart Toqaev jarylystan zardap shekken turǵyndarmen kez­desip, qalanyń qalpyna keltiri­letinine ýáde etti. Sondaı-aq Elbasy Nursultan Nazarbaev Arys­taǵy jaǵdaıǵa alańdaýshylyq bildirip, Qaýipsizdik keńesiniń oty­ry­synda Arys qalasyndaǵy ahýal talqylandy. Úkimet otyrysynda Premer-Mınıstr Asqar Mamın jarylys saldarynan kóz jumǵandardyń týǵan-týystaryna kóńil aıtyp, turǵyndarǵa barlyq kómek kórsetiletinin málimdedi. Keltirilgen zalaldyń kólemi eseptelip, Úkimet rezervinen qarjy bólindi. Prezıdent jýyrda ótken Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda komıssııa jumysynyń qorytyndysy negizinde Pre­zıdent Ákimshiligine, Qaýipsizdik Keńesine barlyq kinálilerdi qatań jazalaý boıynsha usynys engizýdi tapsyrdy, qaýiptiligi joǵary nysandarǵa tym jaqyn jerge qurylys júr­gi­zýge ruqsat bergen, ıaǵnı jaýap­syz­dyq tanytqan azamattyq memle­kettik qyzmetshiler de jazalanýy tıis ekendigin málimdedi. Jurt búginde Qorǵanys mınıs­trine qatań sógis jarııalanýy sol kinálilerdi jaýapqa tartýdyń bastamasy retinde baǵalaýda.

Jalpy alǵanda jergilikti bılik pen zııaly qaýym, din ókilderi sol kúnderi kópshilikti sabyrǵa shaqyra aldy. Prezıdentten bas­tap sala mınıstrleri, oblys, qala ákimderine deıin qıyn sátte halyqtyń qasynan tabylyp, qoldan kelgen múmkindikterdi jasady. Halyqqa jaqyndyǵyn bildirdi. Shuǵyl sheshimder qabyldanyp, barlyq  másele ortaǵa salyndy, zardap shekkender dalada qalmady.

Bılik pen buqara birlese jumys istedi. Keńsedegilerdi el ishine shyǵarǵan oblys ákimi О́mirzaq Shókeev jumys kabı­netin ýaqytsha Arysqa aýystyrdy. Tur­ǵyn­dardyń qıyn sáttegi qubylmaly kóńil kúıin teris baǵytta paıdalanyp qalǵysy keletinderdiń bar ekeni de ań­ǵaryldy. Sózge erip, narazylyq sherýine shyqqandardyń basym bóligi derlik ózderiniń oryndalýy múmkin emes ári qısynsyz talap qoıǵandaryn kesh te bolsa túsinip, ókingeni anyq. Eldi arandatý, jalǵan aqparat taratý, zańsyz she­rýge shyǵý derekteri boıynsha 10 adam ustalyp, túsindirý jáne tergeý ju­mys­tary júrgizildi, 4 qylmystyq is qoz­ǵaldy. О́kinishke qaraı bireýdiń qaı­ǵy­synan paıda tapqysy keletinder de bar bolyp shyqty. Úıine qaıtqan turǵyn­dar múlki joǵalǵany týraly 85 aryz túsirgen. Alaıda onnan astam aryzdy ıeleri qaıtaryp alǵan. Asa iri kólemde azyq-túlik urlaý faktisi tirkelgen, bir adam kóligi urlanǵanyn habarlaǵan.

Kóptiń kómegi – birliktiń kórinisi

Arys turǵyndaryna elimizdiń bar­lyq oblystary qoldaý kórsetti. Bar­lyq óńirden gýmanıtarlyq kómek tıelgen kólikter Arysqa qaraı aǵyldy. Arnaıy ashylǵan qorǵa qarapaıym turǵyndardan, kásipkerler men uıym­dardan, memlekettik mekemelerden tús­ken qarjy qanshama! Bir ǵana mysal, Bolat О́temuratov qory Arys qala­syn­daǵy turǵyn úı qurylysyna 760 mln teńge (2 mln AQSh dollary) bóldi. Bul qarajatqa árqaısysy eki otbasy­na arnalǵan «dýpleks» tıpti 50 úı tur­ǵyzyl­maq. Merdigerler anyqtalǵan. Qurylys bıyl qyrkúıek aıynyń ortasynda aıaqtalady. Turǵyndarǵa úıler árlengen ári sanıtarlyq toraptary daıyn kúıinde tabys etilmek. Oǵan qosa jańa úıler turmystyq tehnıkamen, as úı jıhazymen de qamtylady. Árbir úı úshin 10 sotyq jer telimi bólingen, ıaǵnı ár otbasynyń óz baqshasy bolady.

Sondaı-aq oblystar men qalalar gýmanıtarlyq kómekterden bólek jón­deý jumystaryn da atqarýda. My­sa­ly, Jambyl oblysyna tıesili 50 jeke turǵyn úıdiń jóndeý jumys­tary tolyq aıaqtalǵan. Qazirgi tańda 3-sek­tor aýmaǵyndaǵy qalpyna keltirý sharalaryna jambyldyq 4 qury­lys kompanııasynyń 450-den asa qury­lysshysy men 21 texnıkasy jumyl­dyrylǵan. Olar 242 jeke turǵyn úı boıynsha jóndeý jumystaryn júrgizýde. Arystyń 300-den astam oqýshysy Jambyl oblysyndaǵy demalys oryndarynda demalyp jatyr. Qaraǵandy oblysy 11 kópqabatty úı (519 páter) men 72 jeke úıdiń jóndeý jumystaryn júrgizýde. Al 12-sektorda zardap shekken úılerdiń qurylys jumystaryn júrgizý úshin Aqtóbe oblysy jáne Keles aýdany bekitilgen. Bul aýmaqta 789 turǵyn úı bar. Onyń ishinde 472 úıge aqaý aktisi jasalyp, qurylys jumystaryn júrgizýdi talap etedi. Qazirgi ýaqytta 50 paıyz qurylys jumystary aıaqtalǵan. Osylaısha qalany qalpyna keltirýge elimizdiń barlyq óńirleri atsalysýda. Zardap shekken turǵyn úı ǵımarattary oblystar arasynda bólinip, qurylys brıgadalary jumys isteýde.

Keshendi 10 sharanyń sharapaty

Úkimettik komısııa qurylyp, Premer-Mınıstr Asqar Mamın Arys qa­lasyn shuǵyl qalpyna keltirý boıyn­sha barlyq kúsh jumyldyrylatynyn málim­dedi. «Biz Arys qalasyndaǵy bar­lyq zaqym kórgen jáne buzylǵan nysandardy 2019 jyldyń 1 tamyzyna deıin jón­dep bitýimiz kerek. Barlyq mindetter ońtaı­ly, sapaly ári ýaqtyly oryndalýy kerek», dedi Premer-Mınıstr komıssııa otyrysynda. Memlekettik materıaldyq qordan barlyq qajetti qurylys materıaldary bólindi. Úkimet basshysy qala­nyń tirshiligin qalypqa keltirý jáne onyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyn qamtamasyz etý úshin  bir aı ishinde qaladaǵy barlyq turǵyn úılerdi jóndep bitirý, qosymsha áleýmettik qoldaý sharalary retinde qalanyń árbir turǵynyna birrettik 100 myń teńge kóleminde ótemaqy tóleý, Arys qalasynan 4 myń balany saýyq­tyrý lagerlerine jiberý syndy 10 keshen­di sharany atady. Onyń ishinde, son­daı-aq qala kásipkerlerine bıyldyń 1 shil­desinen bastap 5 mln teńgege deıin jeńil­dikpen nesıeler berý, jyl sońyna deıin salyqtyq kanıkýldar usyný syndy kómekter de bar.  Oblystyq qarjy jáne memlekettik aktıvter basqarmasynyń basshysy A.Tasybaevtyń málimetinshe, qazirgi tańda 100 myń teńge ótemaqyǵa 61 myńǵa jýyq qujat tapsyrylǵan, 49393 turǵynnyń mekenjaıy Ishki ister mınıstrliginiń bazasymen rastalǵan. Bul kúnde Arys qalasyndaǵy 44994 tur­ǵynǵa, Aqdala aýyldyq okrýginen – 4324, Qojatoǵaı aýyldyq okrýginiń  – 4232, Der­mene aýyldyq okrýginiń 2052 turǵynyna ótem­aqy tóleý úshin qujattar jınaý ju­mysy aıaqtalyp ta keledi. О́temaqy úshin qaralǵan 5,6 mlrd teńgeniń 3 mlrd teńgesi Úkimet rezervinen, 1 mlrd. teńgesi oblystyq bıýdjetten, 1,6 mlrd teńgesi «Túrkistan» áleýmettik qoryna túsken qarjydan bólinbek.

Qazirgi tańda Arys qalasynda 1870 úıdiń jóndeý jumysy aıaqtaldy. Jeke úılerdiń 7 myńnan astamy, kópqabatty úılerdiń 100-ge jýyǵy zaqymdalǵan, osy nysandarda jumystar júrgizilip jatyr. Búginde 17 sektor boıynsha 7445 úıge aqaý aktisi jasalyp, 4827 úıde qurylys jumysy qolǵa alynǵan. Zertteýler nátıjesinde jaramsyz úıler sany 293-ke jetti. Onyń ishinde 4-eýi – kópqabatty úıler. Bul úıler tolyq jańadan salynady. Birqatarynyń irgetasy qalanyp ta úlgergen. Qurylys jumystaryna elimizdiń túkpir-túk­pirinen 215 kompanııa jáne 7 myńnan astam adam tartylǵan. Qaladaǵy 66 áleýmettik nysan boıynsha da jóndeý jumystary atqarylyp jatyr. Onyń ishinde 4-eýi jańadan salynady. Bul jumystarǵa 1788 jumysshy, 29 kompanııa jumyldyrylǵan. Arysta apta saıyn jármeńke uıymdastyrylýda, 200-den astam ardager demalysqa jiberilgen. Sonymen birge 2 myńnan astam bala da elimizdiń demalys lagerlerinde tyny­ǵyp júr. Qoımalarǵa jınalǵan 789,2 tonna azyq-túliktiń 689,5 tonnasy turǵyn­dar­ǵa taratylǵan. Búginde 1545 az qamtyl­ǵan jáne kóp balaly otbasylarǵa kómek kór­setilýde. Densaýlyǵy nashar 31 tur­ǵynǵa qolarba berilgen.

Qoımadaǵy oq-dári qashan joıylady?

Qorǵanys mınıstrligi tarapynan jiberil­gen qatelikter anyqtalyp, kiná­li­ler tıisti jaýapqa tartylar. Degen­men, Arys aýmaǵynda ornalasqan qoı­manyń qupııasy 2006 jyly alǵash ret buqaralyq aqparat quraldary arqyly ashylǵanyn aıta ketelik. Tarıhy sonaý 1930 jyldan bastalatyn qoımadaǵy saqtaýda jatqan oq-dári eger temir jol vagonyna tıeletin bolsa, shamamen 230 shaqyrym qashyqtyqqa sozylatyndaı kólemde ekeni aıtylǵan-dy. Qoıma qupııasynyń ashylýyna sol 2006 jyly Balqash jaǵalaýynda jarylǵan snarıadtar sebep bolǵan edi. Sol joly Qorǵanys mınıstrliginiń oq-dárilerdi retteý bo­ıynsha jumysy 3 kezeńnen turatyny, birinshisi 1997-2004 jyldar aralyǵyn­da júrgizilip, barlyq oq-dárilerdi tizimdeý-júıelendirý jumys­tary aıaqtalǵany, 2004-2007 jyldary saqtaý júıesi jetildiriletini de málim etildi. 1997 jyl­ǵa deıin saqtaý boıynsha júıeli jumystar júrgizilmegeni, 90-jyl­dary Qazaqstan aýmaǵyna Eýropadan, Aýǵanstannan jáne jer silkinisinen keıin Armenııadan oq-dáriler jappaı retsiz ákeline bastaǵany da jasyrylmady. Qoıma qaýipsizdigin saqtaýǵa qajetti tehnıkalar men jabdyqtar alý úshin 2006 jyly 143 mln teńge bólingen. Alaıda qarjy bólinip, qaýipsizdik talaptary kúsheıgenimen 2009, 2014, 2015 jyldary qoımada snarıad jaryl­ǵan qaıǵyly oqıǵalar tirkeldi. Qazir­gi tańda Qorǵanys mınıstri Nurlan Ermekbaevtyń málimdeýinshe, Elbasy tapsyrmasymen qalǵan oq-dáriler qoımadan shyǵarylady jáne qaýipsiz jerlerge taratylady. Jarylystan keıin Arys pen mańaıyndaǵy aýyldardan tabylǵan 30 myń 700-deı oq-dári qaladan 60 shaqyrym jerdegi arnaıy qoımaǵa jetkizilip, zalalsyzdandyryldy.  «Tekserý jumystary aıaqtalǵan soń, qansha tonna oq-dáriniń jarylyp ketkeni jáne qansha shyǵyn kelgeni anyqtalady. Oq-dárilerdiń jartysynan astamy jarylyp ketti. О́rt sóndirýshiler ekinshi jáne úshinshi bazadaǵy órtti sóndirý arqyly ınjenerlik oq-dárilerdi saqtap qaldy. Arsenalda avıasııalyq snarıad­tar men teńiz oq-dárileri eshqashan saq­­tal­maǵan», dep túsindirdi mınıstr. Son­daı-aq mınıstr quqyq qor­ǵaý organd­ary tergeý júrgizip jatqa­nyn, jarylys­qa adam faktory bolýy, órt qaýipsiz­digi talaptarynyń buzylýy nemese elektr symynyń qysqa tuıyq­talýy, hımııalyq reaksııa syndy tehnıka­lyq sebepter, tipti qasaqana órt qo­ıyl­ǵan bolýy múmkin ekenin málim­degen bolatyn Ortalyq kommýnıkasııalar qyzmetinde ótken baspasóz máslıhatynda.

Al kúni keshe Arys qalasynda ótken apparat otyrysynda óńir basshysy О́.Shókeev oblystyq shtab árbir sek­torǵa jaýapty oblys pen aýdan ákim­dik­terimen birlesip, turǵyndardyń aryz-shaǵymy boıynsha júıeli ári mu­qııat jumys atqarýy tıis ekenin aıtty. Árbir máselege ýaqtyly ári der kezin­de toqtalyp, qurylys qarqynyn báseń­det­peýdi tapsyrdy.

Túrkistan oblysy