Til alaýyzdyǵy

Osy teńsizdiktiń, ıaǵnı alaýyzdyqtyń qoǵamda kórinis tabý saldary árqıly. Bul qubylys eń aldymen ýnıtarlyq ortanyń til birliginiń buzylýyna ákeledi. Bul úrdis ulǵaıa kele etnostyq tutastyqqa syzat túsiredi. Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev 1999 jyly jaryq kórgen «Tarıh tolqynynda» atty kitabynda, «etnıkalyq tutastyqtyń túp negizi til, ondaı tilsiz ulttyq tutastyqtyń da bolýy múmkin emes» dep taıǵa tańba basqandaı anyq aıtqan. Demek til tutastyǵy – táýelsizdik kepili. Osy túıinge qarsy uǵym: til alaýyzdyǵy – memleket sory.

Aıtalyq, IýNESKO-nyń bedeldi sarap­shy­larynyń biri bolǵan, kórnekti ǵalym Debıprasanna Pattanaıaktyń tujy­ry­my­na qaraǵanda, tildik alaýyzdyq otarlanǵan etnostarǵa tán qubylys. Eń qıyny, otarlaý­shylar tilinde bilim alǵan, sol tilde kózin ashyp, rýhyn ushtaǵan qaýym óziniń ejelgi teginen jerıdi de, olardyń rýhanı murasyna qulyqsyzdyq tanytýmen qatar, bılik pen baılyqty óz qandasymen bóliskisi kelmeıtin áleýmettik ishtarlyq dertine shaldyǵady. Sóıtip, ejelgi buqara men óz tamyrynan aıyrylǵan jańa órkenıetke baýyr basýshy jandaıshap elıtanyń arasy ajyraıdy. Nátıjesinde, ýaqyt ótken saıyn birin-biri jatyrqaýshy qoǵamdyq jik qalyptasady.

Joǵarydaǵy sarapshy paıymyna mysaldy alystan izdep te qajeti joq. Birneshe jyldyń aldynda qazaqstandyq jýrnalıst Langa Chereshkaıte óziniń maqalasynda: «...kim ne aıtsa, sony aıtsyn, orys tilinsiz – kúnderiń qarań. Ol – ǵylym tili» dese («Ekspress K» gazeti №224, 2.12.2011), «Svoboda slova» gazetiniń bas redaktory Evgenıı Rahymjanov óziniń «Odaq jáne til» atty maqalasynda: «Meniń jeke pikirim – Qazaqstanda orys tili memlekettik til bolý kerek. О́ıtkeni, orys tili – meniń ana tilim. Tek turmystyq deńgeıge ǵana qoldanýǵa jaraıtyn qazaq tiline ótý degenimiz, bárimizdi ekinshi sorttyq azamatqa aınaldyrýmen teń» depti. Al buǵan ne aıtasyz?!

Búgingi tańda elimizdegi tildik birlik, ıaǵnı qazaq tiliniń mártebesi laıyqty tuǵyrda dep aıta almaımyz. Tórt-bes jyl buryn elordada ótken resmı jıynda burynǵy Májilis depýtaty Aldan Smaıyl, mınıstrlikterdiń 80-90 paıyzy qaǵaz júzinde ǵana is-qaǵazdaryn qazaq tiline kóshirgenin, máselen, Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi – 23 paıyz, Indýstrııa jáne saýda mınıstrligi – 26 pa­ıyz, Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi – 14,10 paıyz, Ekonomıkalyq qylmys jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres agenttigi – 18 paıyz, Aqparattandyrý jáne baılanys agenttigi – 2 paıyz is-qaǵazdaryn qazaq tilinde júrgizedi degen derekti aıtty. Qazir de atqarýshy bılik osy shamadan kemimese, artqan joq degen oıdamyz.

Mine, bıyl «Til týraly» zańnyń qabyldanǵanyna da otyz jyldyń júzi bolypty. «Sorly halyq qashan óz tilin birjolata umytqansha el bolýdan úmitin úzbeı júre beredi» dep erte dáýir oıshyly Sharl Lýı Monteske aıtqandaı, tilim túbi bir tiriler degen úmitpen súıegimizdi súıretip áli kelemiz. Basqany qaıdam, óz qazaǵymyz kezinde KSRO basshysy N.S.Hrýshevtiń: «Biz bárimiz neǵurlym oryssha sóılesek, soǵurlym kommýnızmdi tezirek ornatamyz» degen sandyraǵyna áli de ılanatyn sııaqty.

«Sózi joǵalǵan jurttyń ózi joǵalady» dep uly Ahań aıtqandaı, qazaq tili qazaq úshin – rýhanı kompendıýmy men aýyzeki ensıklopedııasy, mádenı, ǵylymı jáne aǵartý oshaǵy emes pe?! О́ıtkeni ana tilimizge halqymyzdyń kózqarasy, kisiligi men parasaty, saıası murattary men qoǵamdyq kókeıkesti arman-tilegi, áleýmettik jáne tarıhı jadysy sińgen. Osyny túsiný, túısiný úshin bizge zor aqyldyń qajeti shamaly.

Álemdegi postkolonıalızm teoretıgi Ngýgı va Sıang usynǵandaı, biz shynaıy táýelsiz bolǵymyz kelse, otarlaýshy el­diń tili­nen bas tartýymyz kerek eken. Áıt­pese, batyr Baýyrjan Momyshuly «Er­jet­kender sóıleıdi orysshalap, Kim otyr, sóz qurylysyn qynap-synap, «Mamasy» men «papasy» shúrshit bolyp, Kúıdirdi-aý, shúrshitshilep bala jylap», dep kúıingenindeı, bárimiz de kúńirenip ómirden ótemiz.