«Baletti osynshalyqty qysqa merzim ishinde meńgerý – men úshin úlken jańalyq. Sondyqtan fransýzdar aıtpaqshy: shlıapamdy sheshemin, sizdershe: basymdy ıemin», – deıdi Nanett Glýshak.
Ekinshi jáne úshinshi bólimde kórermen qaýym, teatr repertýaryndaǵy Djordj Balanchınniń «Serenadasy» men Nıkolo Fonteniń «Mahabbattyń ǵaıyp bolǵan darabozdary» týyndylaryn tamashalady.
«Koncherto Barokkodaǵy» Bahtyń mýzykasy jaıly aıtsaq, bıshiniń ár qımyly týyndynyń ár notasyna sáıkes keledi. Al «Serenadadaǵy» Chaıkovskııdiń mýzykasy ámbege aıan. Kórermen qulaǵy úırengen týyndyny biz ózgeshe qyrynan tanytýǵa kúsh salamyz», – deıdi qoıýshy-dırıjer Arman Orazǵalıev.
«Koncherto Barokko» baleti «mýzykany kórip, bıdi estý» tezısine tolyq jaýap beredi. Eki solıst – Tatıana Ten men Nazerke Aımuhametova, orkestrdiń jetekshi skrıpkalaryn sıpattaǵandaı áserge bólep, olardyń áýenine segiz korıfeı elitip, Bahtyń mýzyka ıirimderin bı kombınasııalary arqyly pash etti. Balettegi jalǵyz er adam partııasyn Farhat Bórıev oryndady. Ol sahnadaǵy «skrıpkany» qolǵa alǵan ónerli mýzykanttyń beınesin somdady.
«Alǵashqy kúni ártisterge – osy baletten soń, demalasyńdar, degen edim. Olar toqtamaı bılep, aıaǵynda, sharshaǵandyqtan, edenge jantaıyp jata qalatyn. Biraq qazir osynyń arqasynda áldeneshe ese kúsh jınady. Esterińizde bolsyn, osy ǵalamatty shyǵarýǵa úsh aptadan kem ýaqyt bólingen. О́z basym, tańyrqap turmyn», – deıdi Nanett Glýshak.
Qoıýshy-horeograftyń aıtýynsha, syrt kózge qarapaıym kórinetin baletti tehnıkalyq turǵydan oryndaý óte kúrdeli. Dekorasııasy joq sahnada ártister jıyrma mınýt boıy úzdiksiz bılep, bir sát te qımylsyz qalmaıdy. Horeografııasynyń ózi qatelik jasaýǵa jol bermeıdi: qımyl, oryn aýystyrý, toptasyp bıleý syndy qımyldar minsiz úılesimdi talap etedi. Ártister osy talaptyń údesinen shyqty.
Astanalyq kórermen jańa qoıylymǵa qoshemetin bildirip jatty. Al spektakl aıaqtalǵan soń, teatr foıesinde «Astana Balettiń» jetekshi solısteri qoltańba berip, kórermenderimen júzdesti.
«Koncherto Barokko» premerasy Balanchın qorymen birlese otyryp qoıylǵan ári horeograftyń stıli men tehnıkasynyń standarttaryna saı jasalǵan.
