Rýhanııat • 01 Mamyr, 2020

Birliktiń baıraǵy bıikter kún

81 ret kórsetildi

Uly dala tósindegi ulan-ǵaıyr atyrapty alyp jatqan qazaq saharasy ejelden birlik pen berekeniń, yrys pen yntymaqtyń, tatýlyq pen tutastyqtyń myzǵymas myqty oshaǵy retinde kıeli. Tórtkúl baıtaqqa baıraq tikken uly taıpalardy tutastyrǵan sol birlik salty bizdi búgingi jarqyn zamanǵa jeteledi.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı Shejimbaı, EQ

Qaıyrly atamekenimiz Alash jurtyna almaǵaıyp ár dáýirde turaqtaǵan basqa atanyń balalary da eń aldymen osy yntymaq qasıetin qasterleý keregin tanydy. Ártúrli halyqtyń bir shańyraq astyna jınalýy olardyń bir-birine degen iltıpaty men izgiligin oıatty. Bir-birin baýyryna tartý arqyly olar ortaq múddege jumyldy, birlesip eldiktiń eńseli týyn kóterdi.

Adam balasynyń arasyndaǵy ta­nys­tyqtyń týystyqqa aınalýy Alash ishin­de buljymas dástúr sanalady.

Búginde egemen elimizdiń en baıtaq shekarasynda bas quraǵan birneshe ult­tyń bir shańyraq astyna jınalýynyń má­ni de osynaý dástúr sabaqtastyǵyn es­ke túsiredi. Bolashaq máńgi eldi maqsat tut­qan bul murat bizge sonaý baǵzydan ún qatqan bitik tastardyń betindegi kıeli jazýlarmen jetti.

Keshe bizdi kók túrik týynyń astyna tutastyryp, berekeli birliktiń baıraǵyn kótertken de osynaý yrysty yntymaq bolatyn.

Tarlan tarıhqa kóz júgirtip, sonaý kóshpeli taıpalardyń kóne jazbalarynan jetken jádigerlerge úńilsek, tabǵashtar aıdap salǵan toǵyz oǵyzdy Toǵyla jazyǵynda tas talqan etken Tonykók qaǵannyń: «Kimde-kim birlik baıraǵyn kóteremin, ata jaýǵa qarsy bir­lesip kúresemin dese, О́túkenge kel­sin. Biz sonda birer kún erý bolamyz», degen sózi jadymyzda jańǵyryp sala beredi.

Bizdiń bul beıbit kúndegi birlikti baǵ­dar etken ıgi qadamymyzdyń túp-tamyry osynaý kóne tarıhtyń kómbesine baryp tireledi.

Úsh júzdiń basyn qosqan ataqty Aby­laı hannyń oń tizesin basqan Buqar abyzdyń «Bul, bul úırek, bul úırek, Bul úırekteı bolyńyz» dep toptanyp ushqan adal qustyń ózinen tatýlyq belgi­sin kóretinin oılańyz. Tozǵan qazdy toptanǵan qarǵa alatynyn meńzep, tám­silin «Aınala almaı at ólsin, Aıyra al­maı jat ólsin, Jat boıynan túńilsin, Bárińiz bir eneden týǵandaı bolyńyz», dep túıedi.

Qazaqtyń qutty qonysynda tatýlyq besigin terbetken júzdegen ult pen ulys­tyń aýyzbirshiligine osynaý tálimger tarıhtyń altyn betteri kýá.

Bizdi biriktirgen – jekelegen taǵ­dyrlardyń toǵysy. Qazaqtyń keńpeıil qushaǵy men yrysy ortaımaǵan kópshil nesibesi bizdi bir shańyraq astyna jınady. Bizdi basqa ulttarmen biriktirgen – aýyr qasiretter men saltanatty oqı­ǵalar shejiresi.

Elbasynyń Qazaqstan halqy Assam­bleıasyn qurý ıdeıasy – Alashty pana tutqan basqa ult ókilderin ǵana emes, adamzatty áldılegen beıbit­shilik besigin kóz aldyńyzǵa ákeledi.

Búginde álemdi ábigerge salǵan daýasyz derttiń qyspaǵyna túsken kezde de elimizdiń osy berik yntymaǵy óz nátıjesin kórsetti.

Memleket basshysynyń minberden aıtylǵan «Biz birgemiz!» degen sózi qalyń buqarany qaterli apattan arashalap tur.

Uly kemeńger, hakim Abaıdyń «Birlik – aqylǵa birlik, malǵa birlik emes», degen sózi adamzatqa ortaq qundylyqtyń qaınaryn kórsetedi.

Iá, biz ejelden birgemiz!

Bizdiń aqyl-parasatymyz, peıil-nıetimiz birge!

 

Sońǵy jańalyqtar

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar