Tamıla

Tamılanyń tańǵajaıyp óne­rine tańyrqap otyryp osy bir oqıǵany qaıta esimizge túsirdik. Sanamyzdyń sahnasy tarlyǵynan shyǵar, músin óneri dese múlgigen qalpy Eýropaǵa qarap esineı salatyn ádetimiz emes pe! Áıt­pese túbi bir túrki jurtynyń tereńdegi tarıhyn tasqa qashap, bıik-bıik bitikterge joryq jyrlarymyzdy dápterlegen, batyr babalarymyzdyń balbal músinderin baıtaq saharaǵa osydan myńdaǵan jyldar buryn ornatyp ketken ózimizdiń ór babalarymyz emes pe edi!..

Tamıla sol órshil rýh pen azat sanadan týǵan dara daryn der edik. Tamılasy kim dep taǵatsyzdana bastaǵan bolarsyzdar, bárin ret-retimen baıandaıyq.

Tamıla Mamatova – Alataýdyń arǵy betindegi qyrǵyz aǵaıynnyń qarshadaı ǵana bádizshi begimi. Uly tulǵalardyń asqaq músinderin qumnan quıyp, tuǵyrǵa kóterip júrgen tańǵajaıyp talant.

Bul jańa esimmen oıda-joqta ushy­rastyq. Áleýmettik jeliniń betin júgirtip jatyp belgili pýblısıst Baýyr­jan Omarulynyń paraqshasynda jarq ete qalǵan erekshe týyndyǵa eleń ete qaldyq. «Ala-Toodoı Aıtmatov» dep bastalǵan jazbany ashyp oqymaý múmkin emes edi. «Bul – qazaqtar kóp aıta­tyn Adamzattyń Aıtmatovy – shoń Shyńǵystyń alyp músini. Avto­ry – jas shamasy bizdiń balamyz qaraılas qyrǵyzdyń bir tutam ǵana kishkene qyzy Tamıla Mamatova. Saz balshyqty ılep, qumda oınap ósken kədimgi aıyldyń perzenti. Qalamgerdiń quryshtaı quımasyn bir jyl boıy ter tógip, erinbeı-jalyqpaı jasap shyqqan kórinedi. Talanty telegeı teńiz, tabıǵaty bólek Tamılanyń osy dúnıesi týraly málimetter búginde áleý­mettiń jeliniń kemerinen asyp-tógilip jatyr... Minsiz músin, tereń talǵam, eren eńbek... Taý tulǵaly týyndynyń kishkene qyzdyń qolynan shyqqanyna tań- ǵalasyń. Qazaqsha aıtqanda, bolaıyn dep turǵan bala!».

Bul jazbanyń erekshe aıtar tu­sy, Aıtmatov kókemizdiń álgi alyp eskertkishi I.Repın atyndaǵy Sankt-Peterbýrg beıneleý óneri, músin jáne arhıtektýra ınstıtýtyn 2018 jyly bitirgen músinshi qyzdyń dıplom jumysy ǵana eken. Sóziniń sońyn aǵamyz «Al biz qazir qandaı dıplomdardy qorǵatyp júrmiz?» dep túıipti! Ras-aý!

Tamılanyń yjdahatty eńbegi men yqylasty tilegi ony osyndaı bıik dáre­jege kótergeni qýantady. Ne kerek, qumnan qubylys týdyryp qaıtalanbas tarıhı tulǵalardy sazdan somdap jatqan birtýǵan aǵaıyndarymyzdyń aıbyny asyp-aq tur.

Endi eskertkishtiń qalaı dú­nıe­ge kelgenin qysqasha baıandap ótkimiz keledi. Tamıla jas kúninen klassık jazýshynyń shynaıy bolmysyn eskertkishte erekshe kórsetýdi armandaıdy eken. «Ekinshi mamandyq alýym úshin dıplom qorǵap, jazýshynyń jas kúnindegi kelbetin somdaýǵa tyrystym. Basynda kemeńger tulǵanyń egde tartqan tulǵasyn músindegim kelgen, oǵan ustaz­darym jazýshynyń jalyn atqan jastyq shaǵyn somdaýdy tapsyrdy. Aýylyma kele salyp, kitaphanaǵa tarttym. Qalamger zerthanasyna úńile júrip alǵashqy keskinderdi oılastyrdym, túrli eskızder syzdym, portretterge úńildim, qaıtken kúnde qolymdy júrgizýge talpyndym. Neshe kún ótkende táýekelge bel baılap, qańqanyń alǵashqy armatýralaryn dánekerleı bastadym», deıdi skýlptor sulý.

Kompozısııalyq qurylymy, jetkizer oıdyń sheshimi sheber shyqqan týyndyny avtor áli de damyta túsetin sııaqty. Mamandardyń aıtýynsha, saz balshyqtan jasalǵan bul jumys áli model ǵana deýge bolady. Budan soń osy músinniń qalyby jasalyp, basqa metalǵa nemese tasqa kóshirilýi kerek eken. Músinshi Mamatova budan bólek, bolashaqta jazýshy músinin qoladan da quıýdy armandaıtynyn aıtady. Alaıda qolaǵa ketetin qomaqty qarajatqa demeýshiler tabylmaı jatqan syńaıly. Talantty tusaıtyn osyndaı tıyn-teben ǵoı, desek te onyń qııal qanaty qaıyrylmasa eken deımiz. Aıtmatov fenomenin erekshe baǵalaıtyn Sankt-Peter­býrg jurty álgi dıplomdy qorǵaý kezinde atalǵan músinniń bıiktigi men kólemine qatty tańǵalǵanyn aıta ketkenimiz jón. Aıadaı ǵana sheberhanadan alyp músindi alyp shyqqan arýǵa shyn ónerde shekara bolmaıtynyn moıyndaı biletin reseılikter zor yqylas tanytypty.

«Eı, qara tas! Meniń seni qalaı súıeti­nimdi sezseń ǵoı! Senen qııalymdaǵy kez kelgen músindi qashap alar edim! Seni qaıyrymsyz deıtinderdiń ózderi qatty!» dep tebirenipti Tamıla talant. Onyń óresi bıik óneri men tańǵajaıyp talantyna biz de álbette bas ıemiz. Baǵanaǵy áńgimemizdiń basynda aıtqan «Sýretshige aqyl, músinshige bulshyq et kerek» degen sóz de Tamılanyń tas músin­deriniń aldynda alasaryp bara jatqandaı.

 * * *

Áıteýir áńgimemizdi klassık jazýshy Shyńǵys Tóreqululynan bastadyq qoı, sol qarymdy qalamger atamyz bir suhbatynda únemi ózimen birge alyp júretin eki jádigeri baryn aıtypty. Onyń biri áıgili «Manas» jyry bolsa, ekinshisi ózine ustaz tutqan uly jazýshy Muhtar Áýezovtiń «Abaı joly» roman-epopeıasy eken.

Bizdiń Tamıla qaryndasymyz da sol jazýshy atasy janynan tastamaı ketken uly hakim, kemeńger tulǵa Abaı bolmysyn óz shyǵarmashylyǵyna ózek etse qandaı jarasymdy bolar edi. Árıne bul iske el bı­li­gin­degi qyzmetshiler qyryn qaramaıdy dep oılaımyz. Bizdegi bir-birinen aınymaı múlgigen músinderdi kórgende «Tamılanyń Shyńǵysyndaı eskertkish Abaıy­myzda da bolsa» dep armandap qalǵanymyz jasyryn emes. Ha­kimniń asqaq tulǵasyn shablonnan shyǵaryp, erkin somdaıtyn Tamılaǵa tapsyrys bersek talaıdyń kókeıindegi Abaı Alataýdyń arǵy qaqpasynan alshańdaı kiretinine kúmánimiz joq. Bıyl adamzattyń alyp oıshylynyń 175 jyldyq mereıtoıyna Tamıla talant tamasha tartý jasasa, oǵan úkimetimiz úrke qaramasa, nur ústine nur emes pe!..