Teatr • 01 Qyrkúıek, 2020

Baletke baryp júrsiz be?

31 ret kórsetildi

Baletti bekzat óner deıtinimiz de sol shyǵar, onyń kórermenderi kóp emes. Alaıda bul aqsúıek mamandyqtyń bási basqalardan tómen degendi bildirmeıdi. Mádenıeti myńjyldyqtarmen tamyrlas batys elderinde baletke barý úlken rýhanı demalysqa balanady. Naryqtyq ekonomıkadan rýhanı jańǵyrýǵa jańa bet alǵan bizde balet teatryna bılet alý endi-endi qalyptasyp kele jatyr.

Sýretti túsirgen Erlan Omar, EQ

 

Aqsúıek ónerge aıryqsha qoldaý qajet

Biraq bul kórsetkish tym tómen deńgeıde deı almas edik. Ony elordalyq ujym «Astana Balet» teatrynyń tamasha jetistikterinen de baıqaýǵa bolady. Osy rette biz sizge «Baletke baryp júrsiz be?» dep suraq qoıǵymyz keledi. Osy saýal arqyly atalǵan óner keńistigine sizben birge úńilip kórmekpiz. Álbette, jetistiktermen qosa tolǵaqty máseleler de qozǵalýy kerek.

Osy jyldyń basynda Mádenıet jáne sport mınıstrligi kóp jyldan beri otandyq baletke qatysty túıini sheshilmeı kele jatqan birqatar máselege oń qabaq tanytqanyn estip, atalǵan óner ókilderimen birge biz de qýanyp qaldyq. Mınıstrdiń keńesshisi Erlan Jurynbaev Halyq ártisi Bolat Aıýhanovtyń suhbatynan «45 jasymda sońǵy ret Gamletti alqynyp, áreń bılep shyqqanmyn. Al 45 jastaǵy áıel qandaı kásibı bıshi bolsyn, jas kezindegideı bıleı ala ma, ónersúıer qaýymǵa estetıkalyq lázzat syılaı ala ma? Osyny oılamaıtyn Úkimette uıat bar degenge senbeımin», degen sózin aıta kele: «Mınıstrlik Mádenıet týraly zańyn jańa bappen tolyqtyrý týraly usynys engizdi. Bul bastama qoldaý taýyp, Prezıdent qol qoıdy», dep málimdedi.

Shynymen de bıshiler baletke erte jastan den qoıady. Muny olardyń óner jolyndaǵy tynymsyz eńbekteri men úzdiksiz daıyndyqtarynan da kórýge bolady. Sáıkesinshe, erte bastalǵan bul óner mansabyn da erte toqtaýyń kerek. Jat­tyǵý kezindegi kóp jaraqat mamannyń densaýlyǵyna kádimgideı zııanyn tıgizedi. Osy­ny eskergen vedomstvo endi balet bı­shileri 20 jyldyq eńbek ótilimen jumys­tan shyqsa, zeınet jasyna deıin jal­aqysynyń 60% kóleminde aı saıyn memleketten tólemaqy alyp otyrady dep uıǵarypty.

Sondaı-aq mınıstrlik málimdegendeı, bul qarjyny sońǵy jumys ornynyń 3 jyldaǵy jalaqysynyń mólsherine qaraı esepteıdi. Biraq sol jylǵy 109 AEK-ten aspaýy tıis. Al zeınet jasyna tolǵan balet ártisine bul áleýmettik qoldaý toqtatylyp, jalpyǵa birdeı zeınetaqy tóleý tártibine kóshedi.

Shynymen de bir qaraǵanǵa ońaı sııaq­ty bolyp kóringenmen, balettegi aýyr­ ma­shaqatty kóbimiz sezine bermeıdi eken­biz. Aıtalyq, ótken ǵasyrdyń orta­synda horeo­graf Djordj Balanchın ózi­niń balerınalaryn tamaqtan shekte­ge­ni sonshalyq: «Men senderdiń qur­ saýdyraǵan súıekterińdi kórgim kele­di!»­ dep aıqaılapty. Bir ja­ǵynan ol ho­reografty túsinýge de bolatyn sııaq­ty. Sebebi balerınanyń salmaǵy kór­kem­dikten bólek, ony birneshe metr bıik­tik­ke kótere laqtyratyn seriktesine de qıyndyq keltiretin bolsa kerek. Ba­lettanýshylar kórsetkendeı, sahna­daǵy bir qoıylymda akter úsh kıloǵa deıin salmaq joǵaltady eken. Onyń syrtyndaǵy qalyń ýaıym, otbasy­ men ónerdi úılestirýdegi qıyndyqtar sııaq­ty­ nebir názik máseleler óner ıesiniń den­saýlyǵyna áser etpeı qoımaıdy. Ýaıym dep aıtyp qaldyq qoı, sol Bolat Aıýha­nov ózi qoıǵan «Anna Pavlova» qoıy­lymyna 57 jylyn jumsaǵanyn aı­tady. Osyndaı qıyndyqtardy eskere kele, mınıstrlik «Mádenıet týraly» zań­da­ǵy kásipteriniń aıryqsha ereksheligi bar ártisterge aı saıynǵy aqshalaı tó­lem­der túrinde memlekettik-áleýmettik qol­daý kórsetý qarastyrylatyn jańa 15-1-baptyń tıimdiligi zor ekenin aıtyp joǵarydaǵy jeńildikterdi qarastyrǵan. «Má­selen, balet ártisteriniń sahnadaǵy 20 jyldyq eńbegi esh ketpeı, tólemaqy alýy – bir jaǵynan eńbektiń baǵalanýy bolsa, ekinshiden, bolashaǵyna alańdamaýyna septigin tıgizedi. Ári teatrǵa árdaıym jas ár­tisterdiń kelip, sahnadaǵy jańa býyn­nyń ýaqytyly almasyp otyrýyna jaǵ­daı jasalady. Bul mamandardyń eńbe­gi qoldaýǵa tolyǵymen laıyq», deıdi E.Jurynbaev.

Bir joq bir joqty tabady degendeı, osy qarqynmen shetelderdegideı balet ýchılıshesiniń túlekterine, ustazdaryna, jumyskerlerine jeńildikpen baspana alý­ǵa múmkindik týǵyzý jaǵyn da qarastyrǵan durys. Sebebi tekti ónerge taban tirep, táýekel etip baratyndar kóp bolmaıdy. Olardy osyndaı qoldaýlar arqyly baletke beıimdegen durys dep oılaımyz.

 

Bir ǵana «Bravo» úshin

Bul sóz úshin talant ıesi sahnaǵa óziniń tutas ǵumyryn tárk etedi. Myń buralǵan minsiz qımyl, ǵajaıyp mýzykamen úndes saýatty qozǵalys, bári-bári kishkentaı qateliktiń ózin keshire almaıdy. Balettiń bir ereksheligi onyń qoıylymy sahnada ǵana emes, zalda da ómir súrip jatýynda shyǵar. Tipti óner jolyna endi aıaq basqan ártisterdi klakerler (arnaıy jasaqtalǵan top) qoldaıtynyn kóbimiz bile bermeımiz. Keıde qoıylym horeografy óz qaraja­tyna arnaıy adamdar shaqyrtyp, olar­ǵa qol shapalaqtatyp, «bravo» dep aıqaı­latady eken. Qaıtalap aıtqanymyz jón, bul jas ártisterdi qanattandyrý úshin qoldanylatyn dástúrli ádis. Eń qyzyǵy, klakerler otyratyn arnaıy oryndar bolady. Ol oryndarda dybys qatty rezonansqa túsip, bir adam emes, birneshe adam qol shapalaqtaǵandaı áser qaldyrady eken. Klakerler akt sońynda bıshige gúl laqtyrýdy da umytpaýy tıis.

Balettegi biz bilmeıtin taǵy bir másele, maman tapshylyǵy deýge bolady. «Astana Opera» teatry balet trýppasynyń kór­kemdik jetekshisi, Qazaq ulttyq horeo­grafııa akademııasynyń rektory Alty­naı Asylmuratova gazetimizge bergen suh­batynda «Bizdiń akademııa – Ortalyq Azııa­daǵy balet kadrlaryn daıarlaıtyn jalǵyz joǵary oqý orny», degen bolatyn. Bul degenińiz, ult mádenıetiniń bet-beınesindeı bıik ónerge kez kelgen adam qabyldana sal­maıtyndyǵyn kórsetse kerek. Mamanǵa degen tapshylyqty bir ártis úshin birneshe dýbler qajet ekendiginen-aq baıqaýǵa bolady. Eger qoıylym ústinde ártis ja­raqat alsa nemese basqa sebeptermen óner kórsete almasa, olar kez kelgen ýaqytta bıshini aýystyrýǵa daıyn bolýy kerek. Úlken teatrlarda mundaı «komandalardyń» sany jıyrmaǵa deıin jetedi eken. Sonda oılaı berińiz, bir qoıylym úshin 20 top daıyn turýy kerek.

 

Sahnadaǵy sátter

Balet sahnasyndaǵy bıshi­lerdiń sulýlyǵyna tamsanbaý múmkin emes. Baqaıynyń ushy­men shyr kóbelek aınalǵan ta­lantqa shynaıy tańdanbasqa sharań qal­maıdy. Kúrdeli pırýetter men fýetter sizdi tylsym álemge qaraı ur­shyq­sha ıireri anyq. Eger drama teatryn­da akter, aıtalyq, mátindi esine túsirý úshin qysqa kidiris jasaı alsa, ba­let­tegi «mátindi» umytyp qalý – bul qoıylymnyń sátsizdikke ushyraýy deýge bolady. Árbir mýzykalyq soqqylar josparlanǵan, toqtap, tynys alýdyń múmkindigi joq sahnadan saý shyǵýyń kerek. Bıik óner deýimiz de sondyqtan shyǵar.

Alaıda osynshama qıynshylyqtar óz jemisin álbette beredi. Mýzyka, yr­ǵaq, ómirdiń sazyn sahnada sezinetin qaı­talanbas sátterdi bylaı qoıǵanda, tu­raqty durys fızıkalyq jattyǵýlar bı­shilerge ǵajaıyp symbat syılady. Bu­ǵan bir ǵana aty ańyzǵa aınalǵan Maııa Plı­seskaıanyń 80 jasqa tolǵan mereıtoıynda Úlken teatr sahnasyna bı nómirimen shyq­qanyn aıtsaq ta jetkilikti sııaqty.

Bul oıymyzdy osy ónerge attaı jıyr­­ma jyldan astam ýaqytyn arnaǵan Qazaq­stannyń Eńbek sińirgen qaıratkeri Gaýhar Ýsına da qýattaıdy. «Sahnada shamamen 2-3 mınýttaı óner kórsetip, odan óner­súıer kórermen shabyt alýy úshin tań­nan qara keshke deıin jattyǵý zalynan shyq­paımyz. Balet óneri – búgin bolyp, erteń kete salatyn nárse emes», deıdi ol.

 

Bizdiń balet

Ejelgi Italııanyń saýyq-saıran­darynan bastaý alatyn bul óner keıin Shyǵys elderinde de erekshe suranysqa ıe boldy. Kez kelgen qoıylymdy horeo­grafııalyq obrazdar, qımyl-qozǵalystar arqyly ashatyn kásibı balet óneri elimizde XX ǵasyrdyń 20-jyldary qalyptasa bas­tapty. Aıta bersek, árıne taqyryp aıasy óte aýqymdy. Sózimizdiń sońynda otandyq balettegi birqatar jetistikter men aldaǵy úlken josparlar týraly qysqasha aıta ketsek artyq etpes.

Bıyl «Astana Balet» teatry eń qysqa, jetinshi teatr maýsymyn aıaqtapty. Ujym ótken maýsymyn Tashkent qalasyndaǵy О́zbekstan Úlken teatrynyń sahnasynda ótken gastrolden bastaǵanyn bilemiz. Iýrıı Grıgorovıchtiń «Mahabbat týraly ańyz» úsh aktili baleti, sonymen birge teatrdyń dástúrli «Uly Dala mu­­rasy» baǵdarlamasy men «A Fuego Lento» bir aktili baletin ózbek kórer­me­ni erekshe yqylaspen qabyldaǵan. Teatr qoıylymdaryn kórermen qaýym ǵana emes, sheteldik áriptester de joǵary ba­ǵalaǵan. Oǵan Reseıdiń halyq ártisi Andrıs Lıepanyń «Astana Balet» – qabyldaýǵa turarlyq tájirıbe», de­gen sózin mysal etýimizge bolady.

Budan keıin teatr Ulybrıtanııaǵa alǵashqy saparyna daıyndala kele, táýelsiz Qazaqstan tarıhynda ańyzǵa aınalǵan Kovent-Garden teatrynyń sahnasynda óner kórsetken alǵashqy ujym retinde zor tabysqa jetip otyr. Úsh kúndik kórsetilimge bıletter gastrol bastalardan birneshe aı buryn satylyp, brıtan baspasózi men jergilikti synshylar qazaqstandyq trýppanyń ónerin joǵary baǵalaǵan. Aıtalyq, brıtandyq «Taıms» ártisterdiń kelbeti men ójet symbatyn, sonymen birge «Uly Dala murasy» ulttyq baǵdarlamasynyń ásemdigin erekshe atap ótken. «Broadway World» basylymy «Solomeıa» bir aktili baletiniń baıandaý tásilin kólemdi operamen salystyryp, horeograf Mýkaram Avahrıdiń plastıkalyq tiline tánti bolǵanyn maqtanyshpen aı­týymyz kerek.

Sondaı-aq maýsymnyń alǵashqy premerasy – horeograf Djordj Balanchın­niń «Koncherto Barokko» qoıylymyn maestronyń shákirti – Nanett Glýshak sah­nalady. Sol kezde Halyqaralyq balet kúnine oraı «Ashyq esik kúnderi» uıymdastyrylyp, kez kelgen adam teatrǵa tegin kirip, sahna shymyldyǵynyń syrtyndaǵy syrǵa qanyǵyp, «Eýrazııanyń jeti shymyldyǵy» kórmesimen tanysyp, sonymen birge balet pen onyń tarıhy jaıly qyzyqty dáristerdi tyńdaı alǵany da bolashaq kórermenderdiń qaperinde bolǵany durys.

Bul ujym, sondaı-aq AQSh-tyń San-Fransısko, Los-Andjeles, San-Dıego jáne Eskandıdo sııaqty tórt qalasyna gastroldik saparyn ótkizipti. Munymen qosa, teatr ártisteri Dımash Qudaıbergenniń Nıý-Iorktegi (AQSh) «BarclaysCenter» arenasy men Kremldegi jeke konserti men Máskeýdegi Qazaqstan mádenıetiniń kúnderi aıasyndaǵy festıvalge qatysty. Bıyldyń ózinde «Astana Balet» teatrynyń sheteldik konsertterin uzyn-sany 30000 adam tamashalapty.

Jalpy ańǵarǵanymyzdaı, búginde qa­zaqstandyq balettiń qadamyna kóz qýa­nyp, kóńil marqaıady. Osy rette biz aıtyp ótken birer másele azdaǵan qıyndyqtarǵa qaramaı sheshilgeni jón. Bizdiń halyq áýelden ásem ónerdi áspetteýde tanymy keń, talǵamy bıik jurt. Baletke de­gen betburys – bizdiń rýhanı kemel kel­betimizdi keskindeıdi.

 

Sońǵy jańalyqtar

Qıly-qıly taǵdyrlar

Tarıh • Keshe

Tozaqtan ótse de túńilmegen

Rýhanııat • Keshe

Radıst qazaq qyzdary

Tarıh • Keshe

Qarsy barlaýshylar qaharmandyǵy

Rýhanııat • Keshe

Maıdangerdiń ónegeli joly

Rýhanııat • Keshe

Turlaýy qıyn taǵdyrlar

Tarıh • Keshe

Bar úmitimiz Almat Kebisbaevta

Sport • 08 Mamyr, 2021

Bir shańyraqtan – úsh maıdanger

Rýhanııat • 08 Mamyr, 2021

Jetpis jeti jyldan keıin kelgen marapat

Aımaqtar • 08 Mamyr, 2021

Taraz qalasynda 20 soǵys ardageri bar

Aımaqtar • 08 Mamyr, 2021

Qazaqstannyń 7 óńiri «qyzyl aımaqta» tur

Koronavırýs • 08 Mamyr, 2021

Qazaq degenimiz – Baýyrjan...

Rýhanııat • 08 Mamyr, 2021

505-shi túrmeniń tutqyndary

Tarıh • 08 Mamyr, 2021

Áskerı ınjenerler ustahanasy

Oqıǵa • 07 Mamyr, 2021

Boryshymdy abyroımen ótesem deımin

Rýhanııat • 07 Mamyr, 2021

Ardagerler azaıyp bara jatyr...

Qazaqstan • 07 Mamyr, 2021

Elbasy jáne Qazaqstan armııasy

Elbasy • 07 Mamyr, 2021

Uqsas jańalyqtar