Ekonomıka • 30 Qazan, 2020

Pandemııadaǵy pikirtalas platformasy ımporttyq azyq-túlikke táýeldi ekenimizdi kórsetti

25 ret kórsetildi

Jýyrda iri bıznes pen úkimettik emes uıymdardy qatystyra otyryp, elimizdegi turaqty damý máselelerin talqylaıtyn «Ornyqty damý maqsattary jáne bıznes pikirtalas platformasy» óz jumysyn bastady.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, EQ

 

Onlaın-alańnyń alǵashqy jıynynda qala men aýyldyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy arasynda 2,7 ese alshaqtyq bar ekeni baıandalyp, COVID-19 saldarynan aılarǵa sozylǵan karantın eldegi azyq-túlik naryǵyna qanshalyqty áser etkeni týraly saýalǵa sarapshylar jaýap berdi. О́ıtkeni, jahandyq pandemııa kezinde azyq-túlikpen qamtamasyz etý máselesi de densaýlyqty saq­taý isimen jaǵalasyp, aldyńǵy kezekke shyqty. Qysqasy, BAQ-ta, bıznes qaýymdastyq pen ÚEU sektorynda ornyqty damý máse­lelerin kóterýdi kózdeıtin bul ıdeıa BUU Ornyqty damý maq­sat­taryn tanymal etýge, son­daı-aq memleket pen qoǵam nazaryn eko­lo­gııaǵa aýdarýǵa, adam quqyq­tary, jergilikti kásip­kerlikti qol­daý, bıznestiń áleý­mettik jaýap­kershiligi, halyq­ara­lyq áriptes­tikti damytý máse­lelerine jumys isteıdi.

Aıtqandaı, jobaǵa «Expo&Women» halyqaralyq uıymy, «Jasyl ekonomıka jáne G-Global-dy damytý koalısııa­sy», «Qazaqstan áıelderiniń agrarlyq odaǵy» jáne «Qazaqstan eriktileri alıansy» qoǵamdyq birlestikteri toby qurǵan «Qazaq­stan­daǵy ODM-2030» qoǵamdyq ıns­tıtýty muryndyq bolyp otyr. Alǵash­qy onlaın-jıyn jo­ǵa­ryda atap ót­kendeı, «Azyq-tú­lik qaýipsiz­digine qol jetkizýge bız­­nes-qaýym­dastyqty tartý» ta­qy­­ryby­na arnaldy. Aldymen sóz al­ǵan «Qazaqstandaǵy ODM-2030» qoǵamdyq ınstıtýtynyń bas­­shysy Lázzat Asqarova sońǵy derekterge sáıkes, álemde 821 mln adamnyń toıyp tamaqtana al­­maı­­tynyn, bul ashtyqty joıý maq­­sa­tyna qol jetkizýge qaýip tón­di­retinin alǵa tartty. Máse­len, Qazaq­standa koronavırýs epı­de­mııasy kezinde azyq-túlik qaýip­siz­digin qam­tamasyz etý úshin 32 mlrd teń­geden astam qarajat bólingen.

Aýyl sharýashylyǵy mınıstr­liginiń sońǵy málimetterine sáıkes, Qazaqstan ózin jemis-jı­dek­termen orta eseppen 80%-ǵa qam­tamasyz etedi. Qazaqstan qus etiniń 21%-yn, almanyń 42%-yn, qanttyń 55%-yn, súttiń 500 myń tonnasyn syrttan tasıdy.

Respýblıka ózin 62% balyq­pen, 58% irimshik jáne súzbe, 61% shu­jyqpen qamtamasyz etedi. 2019 jyly 18,7 mln adamǵa shaqqan­daǵy negizgi azyq-túlik óndirisi 38,9 mln tonnany qurady, onyń ishinde dándi daqyldar – 16,8 mln tonna, kókónister, baqsha jáne tamyr jemistiler – 11,2 mln tonna; sút – 5,9 mln tonna, et – 1,1 mln tonna, burshaq daqyldary – 196 myń tonna, balyq – 45,4 myń tonna, jańǵaqtar – 3,8 myń tonna. Bir adamdy qamtamasyz etý kór­setkishi jylyna 1,9 tonnany quraıdy. Bul kórsetkish álemdik kór­setkishten 2,2 ese joǵary. Alaıda osy kórsetkishterge qara­mastan, COVID-19 saldary­nan oryn alǵan uzaq karantın Qazaqstannyń azyq-túlik nary­ǵy­nyń ımporttyq ónimge qansha­lyqty táýeldi ekenin kórsetti. Yq­tımal táýekelderdi eskere oty­ryp, Qazaqstanǵa ımport jet­kizilýi úzilgen jaǵdaıda eldiń bar­lyq aımaǵynda azyq-túlik qaýip­sizdigin qamtamasyz etý úshin otandyq óndiristi ulǵaıtý jáne damytý qajettigi aıqyn kórindi.

Pikirtalas platformasynda BUU Qazaqstandaǵy baılanys jáne seriktestik jónindegi azyq-túliktik jáne aýyl sharýashylyǵy uıymdary keńsesiniń basshysy Qaırat Nájmıdenov elimizde BUU júzege asyryp jatqan joba­­lar týraly baıandady. Onyń aı­týyn­sha, negizgi mindet – or­­nyq­ty damý maqsattary ar­qy­ly aýyl sharýashylyǵy men agro­­óner­kásiptik keshen­niń turaq­tyly­ǵyna qol jet­kizý. BUU azyq-túlik­tik jáne aýyl­ sharýashylyǵy uıym­darynyń baǵalaýynsha, aldaǵy ýaqytta álemde azyq-túliktiń 30%-ǵa deıingi bóligi joǵalady.

Aýyl sharýashylyǵy mınıstr­liginiń Strategııalyq josparlaý basqarmasynyń basshysy Aıhan Sultan qazirgi ýaqyta azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etýge járdemdesetin agroónerkásiptik keshendi damytýdyń 2021 jylǵa arnalǵan jańa baǵdarlamasyn ázirleý júrip jatqanyn atady. Mınıstrlik aýylsharýashylyq sýbektileri arasyndaǵy kooperasııa qaǵıdaty arqyly aýyl sharýashylyǵynyń damýyn yntalandyrýdy josparlap otyr.

Strategııalyq ázirlemeler jáne turaqty damý ortalyǵynyń dırektory Baqytgúl Hambar Qazaq­standa ornyqty damý maq­sat­taryn iske asyrý tásil­derine toqtaldy. Ol túrli mı­nıstr­lik­terdiń janynda quryla­tyn jáne belgili bir ornyq­ty damý maqsatynyń júzege asýyn ret­teıtin jumys toptary týraly sóz qozǵady. Qazaqstan­da qala men aýyldyń áleýmettik-eko­no­mı­kalyq damýy arasynda 2,7 ese al­shaqtyq bar ekenin atap ótti.

Pikirtalas platformasynda áleýetti kompanııalardyń ókil­derine de sóz berildi. Mysaly, Qazaq­stan men Qyrǵyzstandaǵy «Coca-Cola» halyqaralyq kompanııasynyń úkimettik jáne qoǵamdyq baılanystar jónindegi menedjeri Aleksandra Akkırman «Coca-Cola belesteri» jobasyna toqtaldy. Osy joba arqyly áıelder jyl saıyn, ásirese aýyl sharýashylyǵy sektorynda shaǵyn bıznes ashýǵa granttar alady. Joba jumys istegen 8 jyl ishinde 30 myńnan astam qazaqstandyq kásip­ker áıel kásipkerliktiń baza­­lyq daǵdylary boıynsha oqyp, óz kásipterin qurýǵa qabi­le­tin arttyrǵan kórinedi. Joba sheńberinde 100-den astam jumys ornyn ashqan 60-tan astam shaǵyn bızneske mıkro-granttar arqyly qoldaý kórsetildi jáne osy jyly taǵy 20 bastamashy kásipker grant­qa ıe bolyp, óz isin bastaı­dy. Áıelder ashqan shaǵyn kásip­oryn­dardyń 60%-dan astamy aýyl sharýashylyǵynyń túrli salasynda – qus sharýashylyǵy men sút ónimderin óndirýden bastap omarta sharýashylyǵy men shaı shyǵarýǵa deıin jumys isteıdi.

Batys Qazaqstan oblysyndaǵy Bórli aýdanynyń «Nur» sharýa qojalyǵynyń basshysy, «Kedeılikti joıý» 1 ODM kósh­bas­shysy Svetlana Maýteevanyń baıandamasy irimshik, sút jáne et óndirisin qosa alǵanda, jeke aýyl sharýashylyǵy ónimin óndi­rý tájirıbesine arnaldy. S.Maý­teeva 200 jumys orny bar sharýa qojalyǵyn ashty.

Kezegimen sóz alǵan «Fılıp Morrıs Qazaqstan» JShS syrt­qy baılanystar jónindegi bas­qarý­shysy Ásel Ahmetova Almaty oblysy Eńbekshiqazaq aýda­nyn­daǵy fermerlik jobanyń táji­rı­besimen tanystyrdy. Kom­panııa atalǵan jobany 2011 jyldan beri qarjylandyryp keledi. Joba sheńberinde kókónis sharýa­shy­ly­ǵynda ǵylymı jáne ın­nova­sııa­lyq tásilder engizilýde, onyń ara­synda zııankester sany­nyń ta­bıǵı rettegishi retinde paı­da­ly jándikterdi paıdalaný, son­daı-aq jylyjaılarda tek orga­nı­kalyq tyńaıtqyshtardy qol­daný tásilderi bar. Joba ar­qyly 150-ge jýyq adam maý­sym­­dyq kezeńde egistikte ju­mys isteıdi, jylyna 180 sharýa keńes alady, al jylyjaılar­da ón­diriletin daqyl kólemi 25 ese ulǵaıdy. Sońǵy 5 jylda 4 365 aýyl turǵyny oqyp shyq­qan. Shelek sharýalarynyń mode­lin Qazaqstannyń aýyl sharýashy­ly­ǵyn damytýda paıdalaný josparlanyp otyr.

Endigi jerde «ODM jáne bıznes» onlaın-alańy aı saıyn ju­mys isteıdi jáne Zoom-konfe­ren­sııa­lar formatynda ótedi. Tal­qy­laýǵa arnalǵan taqyryptar jýr­n­a­lıstermen birge tańdalady. Ár­bir kezdesýde BAQ ókilderi su­raq qo­ıyp qana qoımaı, spı­ker retin­de sóz sóıleýge, talqy­lana­­tyn má­selelerdiń qandaı da bir qyr­lary týraly aıtýǵa, son­­daı-aq ke­le­si kezdesý úshin taqyryp­tardy tań­daýǵa qatysýǵa múmkindik almaq.

 

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Aısberg aqıqaty

Ádebıet • Keshe

Joq kitapty izdeý

Ádebıet • Keshe

Krest-kedergi...

Ádebıet • Keshe

Zaısanda mal qyrylyp jatyr

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar