Rýhanııat • 06 Qarasha, 2020

Út

369 ret kórsetildi

Keıde qazaq sóziniń qatpar-qatpar tereńine boılaǵan saıyn tarıhı ta­nymyńnyń tuǵyry ósip, baǵzyda salyp ketken babalar jolynyń kóne sorabyna qalaı túskenińdi ańǵarmaı da qalasyń. О́kinishke qaraı kóshpeli túrki taıpalarynyń, onyń ishinde qazaq ulysynyń qanshama kóne sózi aınalasy bir ǵasyrdyń ishinde aıaýsyz qysaspen sanadan súrildi. Ulttyń jany til ekenin jaqsy bilgen basqynshylar aldymen qazaqtyń baı sózdigine jymysqy saıasat pen astyrtyn soǵys bastaǵany belgili. Náýbet naýqan tilimizdi eginshe otady. Murnynan tizilgen muralardyń ishinde qazaqtyń tanym-túsinigine, ádet-ǵurpyna, tanym-túsinigine qatysty, jekeleı aıtqanda mezgilderge baılanysty, aı ataýlaryna qatysty qanshama sózderi jadymyzdan joǵaldy. Kóne maǵynalary kóp jaıttarǵa jeteleıtin nebir sózder kúresinge súıreldi.

Keıin kele sonyń salqyny aıyqpas dert, sozylmaly syrqatqa aınalyp, qaǵynan jerigen qulandaı jaýhardan qymbat, sary altynnan salmaqty óz sózderimizdi ózimiz qoldan arzandatyp, tipti aıtýǵa arlanatyndaı halge jettik. Aıtalyq, út degen sózdi aıtsań úrke qaraıtyndar tabyla bas­taıdy. Jalpy atasy balasyn túsinbeıtin jahandanǵan almaǵaıyp zamanda qurban bolǵan bundaı sáýleli sózderdiń qatary qısapsyz. Búgin únemi qoldanyla bermeıtin útti ádeıi aıtýymyzǵa birneshe sebep boldy. Negizi út sóziniń túbine úńilsek ultqa janashyr jaryq sáýle baryn kórý qıyn emes. Bul út jaı ǵana jabyqtan tús­ken qarapaıym kún kózi emes, ıa bolmasa aı­nalaǵa shýaq ákelgen amal aıyndaı kók­temniń tuńǵysh habarshysy da emes, bul – bizdiń ultymyzdy qarańǵy qapastan, túbi joq tereń túnekten alyp shyǵar jaryq shuǵyla sııaqty temirqazyq sóz.

Osydan on-on bes jyl buryn ánshi, ónertanýshy Erlan Tóleýtaı Qaraǵandy qalasyndaǵy oblystyq telearnadan «Út» degen avtorlyq baǵdarlama júrgizdi. Eń ókinishtisi, bul habardyń túpki muratyn uqpaq túgili onyń ataýyndaǵy tańsyqtaý sózdiń maǵynasyn sol habar jabylyp qalǵansha túsinbeı ótkender boldy. Oǵan álbette birinshi kináli – sanamyzdy sary sý qylǵan sosıalıstik júıe. Ekinshiden, aıdyń-kúnniń amanynda ózimizdiń tól tarıhymyz ben ata-dástúrimizden jerigen, túri qazaq, tili orys qalyń top. Táýelsizdikti endi alyp jatqan eleń-alańda oǵan qarsy turar qazaq zııalylarynyń qaýqary asa kúshti bolmady. Boıymyzdy ábden dendep alǵan álgi yzǵar býyn-býynymyzdy syrqyratyp, tipti otyryp-turýymyzdyń ózi muńǵa aınaldy. Yzǵar yqpaǵan saıyn el bolýǵa bekingen ynta-jiger jasydy. Eń soraqysy, sanamyzǵa út túsirmeıtin sol úskiriktiń ekpini áli de basylǵan emes.

Bylaısha aıtsaq út degenimiz – qazaqtyń zııaly qaýymy, ultqa janashyr úrkerdeı az toby. Olardyń sańylaýdan túsirgen jaryǵyn seziner seń alaıda kórinbeıdi. Út degenimiz – qazaqtyń názik tili. Adasqan ultty jaqtaýdan túsken jaryqtar tyǵyryqtan shyǵarar dep senemiz. Biraq...

Bul sózdi kóp jurttan surasań ómiri estimegen ózge sóz sııaqty ózińe qaraıdy. Jalpy aıtpaǵymyz bul sózdiń mánin ashý demesek te aıryqsha sózge az-maz aqparat qosa ketkenimiz durys. Úttiń aı ataýy ekenin, jabyqtan túsken jaryq sáýle ekenin kózi qaraqty jurt jaqsy bilýi kerek. Etnograf, jazýshy Kámel Júnistegi bir sózinde bul ataýdyń maǵynasyn jan-jaqty jaqsy túsindirip kelip: «Út kirdi – qut kirdi» deıdi qazaq. Sondaǵy úti ne? Osy aıda jabyqtan, túńlikten, terezeden túsetin kún sáýlesinde appaq tozań tárizdi ushqyn júredi. Sol sáýledegi ushqyndy halyq út deıdi. Bul tek osy aıda ǵana bolatyn qubylys. Osy aıda aspan áleminde kórinis beretin Balyqtar atty shoq juldyz da tap osyndaı tizbek, endeshe biz aıtyp otyrǵan «Út» jat jurttyq emes, tap qazaqtyń Úti. Aqty sút dese, aq tozańdy «Út» degen», deıdi.

Taǵy bir derekterde út nemese hut (aqpan) aıynda kórinetin shoqjuldyz dep jazylady.

Út sııaqty jaryq keshegi Alash zııalylary der edik. Jany qamaýda, maly talaýda jábir kórgen qazaqqa sáýle bolyp jaǵylǵan jasyl shyraq Jaqańdar men Aqańdar edi.

Alaıda sol sáýleni kólegeılegen Keńes ókimeti kóp yrysymyzdan aıyryp, kedeı­lik pen kórsoqyrlyqqa kógendedi. Útke umtylǵan úmitterdi tar buǵaý temir torlarǵa toǵytty. Útke qol sozǵan ulttyń jabyrqaý janyn qary qalyń, aıazy qaqaǵan ıt jekenderge aıdady.

Jeltoqsanda buǵaýdy sypyryp bos­tandyqqa umtylǵan qazaq jastarynyń órshil rýhy da út edi. Úkideı úlbiregen sol útke de saıasattyń soıyly silteldi.

Útke úreılene qaraıtyn toptyń pıǵyly áli qaýipti.

 

Sońǵy jańalyqtar

Bir kúnde 3907 adam koronavırýstan aıyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:45

15169 adam koronavırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:17

Uqsas jańalyqtar