Rýhanııat • 11 Qarasha, 2020

«Bóten sózben bylǵansa...»

124 ret kórsetildi

Mádenıetimizdiń máıegi – sóz. Ony olpy-solpy qoldaný kez kelgen ultqa uıat sanalady. Onyń ishinde uly dala tósin myńdaǵan jyldar boıy meken etken keshegi kóshpeli dala halyqtary sóz mádenıetine erekshe mán berip qaraǵan edi. Tipti, ómir súrý fılosofııasyn sózben tikeleı baılanysty baǵamdaǵan qarǵa tamyrly túrki jurty ústińdegi bózińe emes, aldymen  aýzyńdaǵy sózińniń salmaǵyna syn artatyn bolǵan.

Alaıda ishki-syrtqy mádenıetiń men tárbıeńdi jalǵyz aýyz sózińmen tarazylaıtyn túrki balasynyń bir butaǵy bizder, qazaq halqy sol sapadan syrǵı qulaǵaly qashan? Qazirde qara tilden shyǵyp jatqan qyzyl sózdiń qaı qyrmanyna qaraýyl qoıyp úlgergendeımiz? Qaıta osy kúni oıymyzǵa kelgendi ońdy-soldy siltep, aýzymyzǵa kelgendi arlanbaı aıtý erlik esebine júre bastady. Bul – óte qaýipti úrdis. Bunymen biz tek tilimizdi ǵana shubarlap qoımaı, dilimizdiń de dińin túbimen qoparyp jatqanymyzdy sezbeımiz.

Qazirde otandyq telearnalarda bolsyn, radıo deısiz be, sary jaǵal saıttar bar, áleýmettik jelińiz ekibastan, ana tilimizdi bóten sózben ábden bylǵap boldy. Bóten sóz dep sypaıylap otyrmyz ǵoı, bara-bara boqtyq sózdiń ózin betimiz shylp etpeı ekrandardan emin-erkin oqı beretin beıshara halge tústik. Osy kúni ádepsiz sózderdi ádeıi alǵa shyǵaryp sóılesek qana aıtar oıymyzdyń adymy alymdy bolatyndaı, tipti elirip alǵanbyz. Jalpy, bul júgensizdikke jeńil qaramaǵanymyz jón. Bir qumalaq bir qaryn maıdy shiritetinin eshqashan esten shyǵarmaýymyz kerek.

Buny aıtyp otyrǵan sebebimiz, shyndyqty shyryldatyp, aqıqatty ashyq aıtady deıtin arnalarymyzdyń biri buryp aıtsań boǵaýyz sóz shyǵatyn heshtegpen habardyń atyn qoıyp, tok-shoý ótkizip jatqanyna jaǵamyzdy ustadyq. Boıaýshy boıaýshy degenge saqalyn boıapty demekshi, elimizdegi basty arnalardyń biri deıtin arnamyz osy mátindi badyraıtyp buqaranyń aldyna qalaı shyǵara salǵanyna shynymyzdy aıtsaq, tańǵaldyq. Árıne, kó­gildir ekrandaǵy kóterilip otyrǵan más­ele men aıtylyp jatqan ashy shyndyq teris dep otyrǵanymyz joq. Tek, áp-ádemi ándi pushyq kelip búldirgendeı birtúrli bolyp qal­ǵany­myz ras. Bala daýy máselesinen bastap, otbasynda oryn alǵan kelin men ene qarym-qatynasyn egjeı-tegjeıli talqylaǵan tok shoýdyń barlyq jumysyn joqqa shyǵarýdan aýlaqpyz, árıne. Tek, boǵaýyz sóz qospaı-aq boıymyzdaǵy keselden qutylýdyń basqa joly joq pa degen oıǵa qalasyń...

Bul máselede sondaı-aq jalǵyz telearnany tómpeshteýge bolmaıtyn sııaqty. Ony jasap otyrǵan jalǵyz bir adam emes, habardyń jaryqqa shyǵýyna kemi júzdiń ústinde ártúrli maman atsalysady. Onyń ber jaǵynda sol tok-shoýǵa qatysyp, pikir aıtqan saýatty sarapshylar men stýdııada otyratyn kózi qaraqty kórermender taǵy bar. Bizdi eń áýeli álgi yńǵaısyz jazýǵa osynaý toptyń ishinde eshkimniń syn aıtpaǵany tańǵaldyrdy. Bálkim biz qatelesetin shyǵarmyz, bul sózderdiń syrtynan eshqandaı uıatsyz uǵymnyń ıisi shyqpaıtyn shyǵar. Bálkim osy sózsiz ondaǵy máseleniń mánisi ońynan tarqatylmaıtyn bolar. Bálkim, bálkim...

Degenmen durys sózdi daýǵa ıtere burmalap alýdyń ar jaǵynda basqa bir baqaı eseptiń turǵanyn eshkim joqqa shyǵara qoımas. Qara pıardyń qanat jaıǵan tusynda qazynany basqasha qarmap qalýǵa eshkim qarsy emes. Alaıda ataly sózdi attap, boqtyqtan bomba jasaý eshkimge opa bermese kerek. Buralqy sóz kúlýge jaqsy dep, bul sózderdiń bárin urpaqqa ulaǵattaı bersek erteńgi kúnimiz ne bolatynyn elestetýdiń ózi qıyn.

Jalpy, boǵaýyz sózden bólek, mán-maǵy­nasy solǵyn, túrme jargondarynan juq­qan jalań, jutań, jyltyr sózder de áńgime­mizdiń tuzdyǵyna aınalǵaly qashan? Olardy tipti ózimiz ǵana aıtyp qoımaı, tarıhı drama­lardaǵy bıler men batyrlardyń aýyzyna da aıamaı salyp álekpiz. «Qalaısyń?» dep qaýqyldasqan batyrlarymyz babadan balaǵa mıras bolǵan tildi sonshalyq súmireıtetindeı basymyzǵa ne kún týýy múmkin? Aıta bersek, arzan sóz jaılaǵan aınalamyzǵa ıt súrinip, shoshqa batpaqtaıdy.

Bulardan bólek án mátinderindegi áýmeser­likti aıta-aıta jaǵymyz taldy deýge bolady. Aıtýǵa adamnyń aýzy barmaıtyn bylǵanysh sózderdi betińe bylsh-bylsh urǵanda bul qoǵam qaıda barady dep qamyǵasyń... Qastaryn qyrǵyzyp, shashtaryn julǵyzyp juldyz bolǵan qyz-jigitterdiń ánderi qazir túgelimen álgindeı sózsiz áýelemeıtin bolǵan. Bul – apat, bul – qasiret. Aldaǵy ýaqytta bundaı bylǵanysh, bylapyt sózderi bar habarlardy da, beınebaıandardy da taratqyzbaýǵa mı­nıstrlik myqtap kirispese, erteń barlyǵy kesh bolady.

Aıtpasa sózdiń atasy óledi.

Aıtý bizge paryz, qate qadamnan qaıtý osy iste olqylyq tanytqandardyń enshisine tıesili.

Sońǵy jańalyqtar

Atyraýda birqatar sheneýnik jazalandy

Aımaqtar • Búgin, 19:55

Dıllıan Ýaıt qaharyna mindi

Kásipqoı boks • Búgin, 19:10

Alvaresti Andrademen kezdespegeni úshin aıyptady

Kásipqoı boks • Búgin, 18:05

Sıngapýrdyń sońǵy aýyly

Álem • Búgin, 17:55

Ahmet Baıtursynulyna eskertkish ornatylady

Rýhanııat • Búgin, 17:20

Petr Iаn úzdikter qataryna endi

Jekpe-jek • Búgin, 16:05

Uqsas jańalyqtar