Ádebı tús kórý

Únemi tús kóremin. Ana joly Mars ǵalamsharynda júr ekenbiz. Men ǵana emes, jerden kóship barǵan biraz qazaq bar. Qyrtysty, jarqabaǵy bıik, oıly-qyr­ly tusyn qazaqtarǵa kesip beripti deımin. Aınala tasty, topyraqty atyrap túgel uqsas, bir-birinen aıyrǵysyz. «E, jer alyp, úı salyp bizdiń qazaqtar osy mańaıǵa qonystanady eken ǵoı», dep kóńilim ornyǵyp jatyr. Oıanǵan soń nege joryrymdy bilmedim. Bálkim, adamzattyq sana tutastyǵyndaǵy álde­bir ortaq seziný aıasyna kirip kettim be eken, kim bilgen?!

Jalpy, halyq tanymyndaǵy tús kórý­diń adam sanasynan bas­­taý alyp, rýhanı ishki jan-dúnıesimen tyǵyz baılanysyp ketken psıhologııalyq úderis­terdi tap basýdaǵy mańyzy orasan. Ha­lyq­tyq, adam­zattyq tús kórý saryny kór­kemdik tásil retinde qazaqtyń sóz óne­rinde o bastan-aq berik ornyqqan. Sondyq­tan kórkemdik sanadaǵy rýhanı izdenister sabaqtastyǵy kim kimdi de qyzyqtyrary anyq.

Túster men shyndyq ara­syn­­daǵy baılanystar aýyz áde­bıe­tinen bas­tap, búgingi kórkem ádebıetimizde kórkemdik kategorııa­lar turǵysynan qarastyrylyp keledi. Máselen, Abylaı hannyń kórgen túsi jeke adamnyń talap-tileginen týyn­daǵan qubylystan góri, qıly kezeńdi basynan keshken halyqtyń ishki bekinisinen, qaýiptenýinen týǵan tustas kartına syndy. «Túsimde shatyrymnyń aldynda bir jolbarys kelip shógip jatyp aldy, bul ne qylǵan jolbarys dep tańǵalyp qarap edim, álgi jolbarysym aıý bolyp ketti. Jańa jolbarys edi ǵoı, qalaısha aıý bolyp ketti dep, ekinshi qaraǵanymda qas­qyr bolyp, onan soń túlki, aqyrynda qoıan bolyp ketti. Osy kórgenderime tań-ǵalyp jatqanymda oıanyp kettim», dep baıan­dalatyn han túsi nebir ǵajaıyp qısynmen búginge jetken eken. Qazaq epostaryndaǵy tús kórý máseleleri jaıynda Ǵalym Pirálıevanyń; «Belgili bir qaýip-qaterden habar beretin arýaqty babalardyń aıan berý tústeri men odan keıingi keıipker kóńilin nildeı buzatyn psıhologııalyq jaǵdaıy, bolashaqtaǵy qalyńdyǵyna qoly jeter-jetpesi týraly habar beredi» degen pikiri tús kórý motıvin bas keıipkerlerdiń is-áreketine qu­rylatynyn ańǵartady. Ǵa­shyq­tyq jyrlardyń turaqty kompo­zısııalyq tásili retinde «Júsip-Zylı­hada», «Seıfúlmálikte» de atalǵan jaǵ­daı qylań beretin. Sol sııaqty «Qoby­landy», «Alpamys», «Qyz Jibek», «Qozy Kórpesh-Baıan Sulý» jáne ózge de jyr­lardaǵy tús kórý sarynynyń orny aıryqsha. Al keıingi dáýir jazýshylary tús sıpattamalaryn kórneki estetıkamen astastyrady. J.Aımaýytovtyń «Aqbilek», M.Áýezovtiń «Abaı joly», B.Maılınniń áńgimeleri, M.Maǵaýınniń «Qypshaq arýy», Á.Kekilbaevtyń «Ańyzdyń aqyry» syndy dúnıelerde  tús kórý shyǵar­manyń kór­kemdik jaratylysymen qabysyp jatady.

Bul rette Týrgenev keıipkerleri de bizge tańsyq emes, jazýshy shy­ǵarmashy­ly­ǵyndaǵy túster ashyq tústi beınelermen jıi erek­shelenedi. «Chertophanovtyń aqyry» áńgimesinde «qardaı appaq túlki» «aldynan júgirip ótip, ti­lin shyǵaryp mazaqtaıdy» dep, «jaman tús­ke» oryn beretin. Sol tárizdi tús kó­rý tásiliniń kórkemdik erkindigin kóp qoldanǵan jazýshy F.M.Dostoevskıı aýyr psı­hologııalyq jaǵdaıdy dál jáne nanymdy berýinen shyǵarma boıa­ýy odan saıyn qoıýlana túsedi. Áıgili «Qyl­mys pen jaza» romanynda «úlken, dóńgelek, qyzyl aı terezeden týra qarady» dep, Raskolnıkovtyń tús palıtrasy keleshek qadamyn aıqyndap otyratyn edi ǵoı. Al halyq nanymynda aıyp­ty adam­ǵa qan qyzyl aıdy kórý jaqsylyqtyń nysha­ny emes ekenin jazýshy jaqsy bilgen sııaqty.

Jýyrda fılolog jáne ádebıet synshysy Vera Savelevanyń ádebıettegi túster jaıly maqalasy jaryq kórdi. «Baqytymyzǵa oraı nemese ókinishimizge qaraı, tús – bul mı kórsetetin, biraq bir ǵana kórermenge arnalǵan fılm ekenin moıyndaýymyz kerek», deıdi avtor. Stý­dent kezinen bas­tap jurttyń kórgen túsin jınap, taldap júrgen ǵalymnyń atal­ǵan eńbegi bizdiń de az-kem kórgen túsimizdi eske túsirip jiberdi.

Ejelgi Egıpette tabylǵan papırýs­ta «Qudaı kózdi qarań­ǵy­lyqta uıyqtap jatqan adamǵa jol kórsetý úshin tústi jaratty» dep jazylypty. Uıqyny zertteý jónindegi Eýropa jáne Amerıka qoǵamy múshesi, bıologııa ǵylymdarynyń doktory Vladımır Kovalzon: «Tús – bul belgili bir polıgrafııalyq sýretterdiń sıkl­der, fazalar men kezeńder túrinde tabıǵı dáıekti ózgerýimen sıpatta­latyn adam aǵzasynyń jáne óz­­ge de janýarlardyń (ıaǵnı sút­qo­­rek­tiler men qustardyń) erek­she genetıkalyq kúıi» degen ǵy­lymı anyqtama beredi. Iá, tús­terdi týǵyzatyn bir adamnyń ishki kózqarasy men kórneki jady. Kózben kórýimiz qanshalyqty shekteýli bolsa, ishki kórýimizdiń kókjıegi sonshalyqty sheksiz. Aqyn Vadım Shefnerdiń «Biz qa­laǵan tústi kórem demeńiz, Tús qala­ǵan jaıdy ǵana kóremiz» dep jazǵanyndaı, tús jeke adamnyń sanasyndaǵy sáýleli qory­tyn­dy, aldaǵy kúnderge baǵyt alǵan sáýe­geılik. Báz bireýler tús kóre berý­den dińkesi qurysa, túk kórmeı tympıyp­ júretinder de bar. Tańerteńgisin ǵana esińde anyq bolǵan tús birazdan keıin bulyń­ǵyr sýretke ulasyp baryp joǵa­lady. Bul – umytshaqtyq. Ǵalymdar tús­ti umytyp qalýdy ýaqytsha este saqtaýǵa jaýap beretin mıdyń qyz­metine balaıdy.