Qoǵam • 30 Qarasha, 2020

Shala týǵan shaqalaqtar

697 ret kórsetildi

Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń derekteri boıynsha jer júzinde árbir onynshy bala aıy-kúni jetpeı, shala týady eken. Ýaqytynan buryn dúnıege kelgen sharanalar da túrli keledi. 500 gramdyq bir ýys qyzylshaqanyń qatarǵa qosylýyna ata-ananyń da, dárigerlerdiń de kóp ter tógetini beseneden belgili bolǵanymen, solardyń bárin basynan keshkenderdiń aýyzdarynan estý bólek áser etedi.

Álem boıynsha árbir onynshy bala shala týsa, bizdiń elimizde de jyl saıyn shamamen 250 myń bala ýaqytyna jetpeı dúnıe esigin ashady eken. Qazaq qalybynda eskiden jetken dástúr boıynsha «Shalabaı» dep at qoıyp, mun­daı nárestelerdi tymaqqa salyp jetildirse, búgingi zamanda ondaı balalar arnaıy kıývezde jatyp, ýaqytyn, salmaǵyn tol­ty­ryp baryp shyǵady. Bul oraı­da elimizdegi Ana men bala ult­tyq ǵylymı ortalyǵyn osy istiń kóshbasshysy deýge bolady. Or­talyq ashylǵannan beri neonatologııa salasy ǵylymı negizde, álemdik standarttar men hat­tamalarǵa sáıkes jumys atqa­rýmen keledi. Ortalyq maman­darynyń aıtýynsha, burynǵydaı emes, shaqalaqtardyń qatarǵa qosy­lyp, adam bolyp ketýi de jyl saıyn artyp keledi. Orta­lyq­tyń ashylýymen bul kórset­kish alǵashynda 87 paıyzǵa, odan 92, 93 paıyzǵa ósip, otbasylardyń qýanyshtaryn kóbeıtýde.

Árıne, jetilmeı týǵan ár balanyń óz ereksheligi bar: biri­niń as qorytý júıesi, biriniń ty­nys alý, endi biriniń júrek-qan ta­myrlar, mı-julyn, súıek-qańqa júıelerinde aıy-kúni jetpe­gen­dikten túrli patologııa­lary bolady. Kıývezde jatyp, belgili bir dárejede qalypqa túskenimen de olardyń árqaısysy úshin je­ke baǵdarlama júıesi túzilip, tur­ǵylastarynan qalmaı, bala­lyqtyń bal dámin tatar sapaly ómirge túsýiniń uzaq ta tynymsyz joly jasalýǵa tıis.

Jetilmeı týǵan sharanany qatarǵa qosý – ata-ananyń ǵana emes, ata-ájelerdiń, otbasy men áý­lettegi ózge de músheleriniń moınyna mindet júkteıtin, ujym­dasqan, úndesken qımyldy talap etetin jumys. Sharananyń denesinde jylýdy qalypty us­taý, ylǵaldyqty nazardan tys qaldyrmaý degenniń bar­ly­ǵy jetilip týǵan baladaı emes, áldeqaıda kúrdeli, óıt­keni mundaı sharananyń kútimi de ózgeshe. Jýyndyrý, jaıaly­ǵyn aýystyrý, qandaı retpen jat­qy­zyp, ony qaı qyryna qalaı aýys­tyryp turý, bólmeniń ylǵaldyǵy men temperatýrasy syndy tolyp jatqan parametrlerdi saqtaý bir ananyń qolynan kelmeıdi.

Sol sebepten alǵashqy konsýltasııaǵa otbasy múshelerin tegis shaqyryp, máselen, aýanyń ylǵaldyǵy men temperatýrasyn saqtaýdy otbasyndaǵy eresek jannyń biriniń mindetine alýy qajettigin, endi birin ájesi, kelesisin atasy, ákesi men anasynyń qandaı máse­le­­ge jaýapty ekenin aıqyndaýdyń ózi mańyzdy. Bul bir óte kúrdeli de jaýapty sát. Elordada byltyrǵy sáýirde №2 kópbeıindi aýrýhana janynan resmı ashylǵan «Katamnez» ortalyǵynyń dári­gerleri otbasynda túsinistik pen uıym­da­sa qımyldaý bolǵan kúnde ǵana oń nátıjege qol jetkiziletinin aıtady.

17 qarasha – álem boıynsha jetilmeı týǵan balalardyń kúni bolyp sanalady. Soǵan baılanysty resmı ashylǵanyna jyldan asqan «Katamnez» ortalyǵy muryndyq bolyp osyndaı nárestelerdiń problemalaryna arnalǵan konferesııa ótkiz­gen. Pandemııany esepke alǵan­dyq­tan oǵan 100-den asa adam onlaın re­jiminde qatyssa, 25-i tikeleı dóń­gelek ústel basyna qashyqtyqty saq­taı otyra jınalǵan. Aıtylǵan áńgi­me­lerdiń, tolǵaqty máselelerdiń bar­ly­ǵy jetilmegen sharana turǵysynda bolǵandyqtan, konferensııaǵa maman­dar­­men qatar ata-analar de belsene ara­­lasty.

Qazir jetilmeı týǵan bóbekter túgil, aıy-kúni jetip týǵan nárestelerge ekpe egý máselesi qoǵamda túrli áńgi­me­ler tý­dy­ryp júrgeni shyndyq. Al jetil­me­gen sharana úshin juqpaly aýrý­lardyń aldyn alatyn ekpe alýdy tolǵaqty emes dep kim aıtar? IýNISEF ókili Qanat Sýhanberdıev mundaı bala­lar­dyń týabitti álsizdigine qarap ekpeden bas tartý olardy qosymsha qaterge ushy­­ra­týy múmkin degen. Konferensııaǵa qa­ty­sý­shylarǵa tabys tilegen Densaýlyq saq­taý mınıstrliginiń bas pedıatry Janar Sadýova men bas epıdemıolog Nurshaı Ázimbaeva vaksına qaýipsizdigi men ony alǵan balanyń ómiriniń sapasy­na toqtaldy. Al mamandar sózin bir emes, eki balasy jetilmeı týǵan ana Razııa Esenbaeva qostady.

– Eki ulym da 34-shi aptada dúnıege keldi. Tuńǵyshym ózdiginen dem ala almaǵandyqtan birden jan saqtaý bóli­mi­ne jiberildi. Perzenthanadan shyq­qanda durys eme almaıtyn, denesi sap-sary, kúnnen-kúnge salmaq qosýdyń orny­na azaıyp bara jatqanyn kórip jan­talastyq. Uıqy joq, kúni-túni jy­laı­dy. Al «Katamnez» ortalyǵyna Baljan Nurlanqyzyna kelgende ol kisi táýlik boıy keńesin berip, ǵylymı negiz­delgen ádispen bizge arnalǵan tolyq is-qımyldyń baǵdarlamasyn jasady. Salmaq qosý úshin arnaıy tamaqtandyrý mázirin de jasady. «Balanyń salmaǵy kóterilgen kezde sarylyǵy da azaıady» degen ol árbir jasaıtyn jattyǵýǵa de­ıin ekshep berdi. Baljan Nurlanqyzy tórt aıdan keıin ulyma ekpe salý kerek degende qatty tańdandym, ári nevropotolog damýynda azdap keıinge qalý bar dep ekpe alýdy shegergendikten bir jylǵa deıin ekpe salýǵa kelispedim. Al ekinshi ulym týardan buryn shetelge qo­nys aýdardyq. Barǵanda nege balada ekpe joq degen saýal aldymnan áldeneshe shyqty. Sol kezderde Baljan Nurlanqyzynyń ruqsatyn elemegenime ókindim. Ekinshi ulymdy ýaqyty jetpeı 34 aptada Sıdneıde týǵanda da perzenthanada ekpe salamyz dedi. Men jetilmeı týǵandyqtan ekpeni shegere turyńyzdar degenime: «Qaıta jetilmeı týǵan álsiz bala úshin ekpe salý óte mańyzdy, áıt­pe­gende bóbek juqpaly aýrýlarǵa tótep bere almaıdy», dedi. Shynynda da ekpe almaǵan ulym juqpaly aýrý parakoklıýshpen aýyrdy. Al kerisinshe, ekpe alǵan kishi ulymdy juqpaly aýrýlar aınalyp ótedi. Aýstralııa men Arab Ámir­likterinde júrip men Baljan Nur­lan­qyzynyń qandaı joǵary dá­re­je­degi maman ekenin túısinip, otandyq dári­ger­lerdiń biligine súısindim, ári maq­tan­dym. Qazir eki ulym da qatar­la­ryn tolyq qýyp jetti, bıyl úlkenim mektepke barady. Osynyń barlyǵy «Ka­ta­mnez» ortalyǵynyń, ondaǵy dári­ger­lerdiń tynymsyz eńbeginiń jemisi, – dedi R.Esenbaeva.

Shynynda ortalyqta óz isterine bar peıilderimen berilgen birneshe ma­man dárigerler jumys isteıdi. Kar­dı­olog, nevropatolog, ortoped, hırýrg, me­dısınalyq genetık, medısına­lyq rea­bı­lıtolog, pedıatr jumylǵan ju­dy­ryq­taı birlese eńbek etip, bala­nyń mú­ge­dek bolmaı tolyq qatarǵa qo­sy­lýyna ter tógýde.

Ádette aıy-kúni tolǵan balanyń qa­lyp­ty damyǵan kózinde tolyq qalyp­tas­qan kóz tory bolady. Kóz toryn qýatpen qamtamasyz etýshi qan tamyrlary qursaqtyq damýdyń 16 aptasynan bas­tap óse bastaıdy da jáne 39-40 aptaǵa jaqyn damýy aıaqtalady. Osylaısha bala týǵan kezden bastap kóz tory qan tamyrlarynyń qalyptasýy aıaqtalýy tıis. Al ýaqyt jetpeı týǵandyqtan shala týǵan shaqalaqta kózdiń torly qabyǵy men shyny tárizdi denesiniń jetilýine de ýaqyt jetpeı qalatyny túsinikti. Konferensııada dáriger-oftalmolog Dınara Saýkenova mundaı balalarǵa sk­rınıng jasaýdyń mańyzdylyǵyna toqtalsa, sýrdolog maman da skrınıngti júr­gizýdiń mundaı balalar úshin asa qa­jetti is ekenine mán berdi.

Bala ómiriniń sapasyn arttyrý kóp eńbekti qajet etedi. Sebebi shaqalaqtyń salmaǵynyń kemdigine qosa, onyń terisi men ishki aǵzasynda tolyp jatqan je­tilmeýshilikter bolady. Tynys alý, zár shyǵarý, qan aınalý, tirek-qımyl júıelerindegi ýaqyty jetpeı týǵannan jetilmeı qalǵan organdar jumysy balanyń qatarynan kem bolmaı, sapaly ómir súrýine kóp tosqaýyl keltiredi. Or­talyqqa kúnine keletin 7-8, keıde jaǵdaılary jeńildeý bolsa, 10-ǵa deıin shaqalaqty qabyldap, álemdik standarttar boıynsha bekitilgen hattamalarmen em jasaýmen birge, tynys alýǵa qajetti, nevrologııalyq turǵydan kerek jattyǵýlar, ózge de keshendi jumystar atqarýdyń bereri mol.

– Biz otandastarmyzdyń shetel ja­ǵa­lamaı, qymbat ýaqyty men qara­ja­­tyn joǵaltpaı balasyn qatarǵa óz elin­­de qosýyna peıildimiz. Sol jolda bir­­lese qımyldap, tabysqa jetetimizge de senimdimiz, – deıdi dáriger Baljan Tátibekova.

 

Sońǵy jańalyqtar

Jańa baǵyt

Saıasat • Keshe

О́rt: qaýip pen saqtyq

Tótenshe jaǵdaı • Keshe

Jańa kólikter tabystaldy

Aımaqtar • Keshe

Qobyz ulyqtalǵan kesh

Qoǵam • Keshe

Esirtkige esirgender

Qoǵam • Keshe

El qorǵany er Bógenbaı

Tarıh • Keshe

Ultqa qyzmet etýdiń úlgisi

Ádebıet • Keshe

Tulǵa týraly týyndy

Ádebıet • Keshe

Jolbarys jymy

Ádebıet • Keshe

Jıyrmasynda jalyn keshken

Poezııa • Keshe

El senimin jalǵaǵan joba

Ekologııa • Keshe

Jelaıaqtar Astanada jınalady

Jeńil atletıka • Keshe

Jádiger bolyp jetken alǵys

Jádiger • Keshe

Jánibekti jekpe-jekke shaqyrdy

Kásipqoı boks • Keshe

Otpan taýdaǵy salbýryn

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar