Bap pen baq

«Qudaısyz qýraı da synbaıdy». Mu­syl­man balasy bul nanym-túsiniktiń durystyǵyna shák keltirmeıdi. Sondyqtan sáttiliktiń serik bolýy ne bolmaýy baǵymyzdyń shabýy ne shappaýyna qatysty ekenin aıtamyz. Desek te, máseleniń mánisi ózińniń jasaǵan amalyńa tikeleı qatysty ekenin esten shyǵarmaǵanymyz jón. О́ıtkeni amal etpegenge baq jýymaıdy ári onyń baby da kelmeıdi. Sondyqtan Alladan tosyn syı – baq kútý úshin tıisti amalyńnyń bolýy shart. Kóp nárse amalyńnyń deńgeıine de baılanysty.

Birde, bozbala shaǵymda sharýaǵa minip júrgen qyzylkók atymdy aýyl-aımaq deńgeıindegi bir báıgege qosyp kórgenim bar. Bulaı etýime sol kezde maǵan senimdi alǵy­shart bolyp kóringen jaǵdaıattar ıtermelep edi. Ol qandaı jaǵdaılar? Álgi atym men úshin óte júırik sanalatyn. О́ıtkeni jaıshylyqta tizgindi bir jiberip alǵanda, áldebir jaqqa birge shyqqan serigińdi jarysqa shaqyryp, shaba jónelgende, atymnyń ushqyrlyǵyna razy bolatynmyn. Ústinde áp-sátte daýyl turyp, ekpini kózińniń sýyn aǵyzady. Keıde uzaq shapqanda tizginge erik bermeı, údeı túsetini bar. Mine, osyndaı jaǵdaılar, dáliregi «jýsanmen jarysyp ozyp júrgen» atymnyń ózimdi ǵana razy etetin shabysy maǵan «qoı, munyń baǵyn baılamaıyn, jurt sekildi báıgege qosyp kóreıin, bálkim bul búginginiń Qulageri shyǵar» degen oı týdyrdy. Sodan árkimnen surap, bilgenim boıynsha atymnyń qamaý terin alyp, tań asyryp, basqa da kútimine kóńil bólip,  báıgege daıyndadym...

Arada birshama ýaqyt óte men kútken báıge bastaldy. Aýyldyń 30-40 qylquıryǵy qatysqan báıgeden júlde alamyn degen úmit basym. Báıgeniń ár aınalymy 4 shaqyrym. Sonda belgilengen sheńberdi 5 ret aınalyp shyǵý kerek. Meniń úkilep qosqan úmitim alǵashqy aınalymnyń sońyna jaqyndaı bergende kútpegen jerden shabandoz balaǵa erik bermeı, jaǵalaı turǵan kórermenniń tobyna qaraı jalt burylǵany bar emes pe. Attyń shalt qımylynan bala janýardyń ústinen syrǵyp túsip qaldy. Ábden mal qaıyryp úırenip qalǵan, buryn-sońdy topqa túsip kórmegen jylqy balasyn báıgege qossań, alamanda shaýyp bara jatyp sál sharshasa, qaraıǵanǵa jalt burylyp, sonyń qasyna baryp toqtaıtyn ádeti bolady. Muny qazaq «qarakesh at», «qarakeshtik» deıdi. Osylaısha, qyzylkók qarakeshtik tanytty. Oǵan qaraıtyn men be, atqa eresekteý bir balany mingizip, jarys jolyna qaıta saldym. О́ıtpesem, aılap etken eńbegim esh bolmaı ma? Hosh, sonymen qyzylkók úshinshi aınalymnan keıin barlyǵyp, báıgeden shyǵyp qaldy. Janymdaǵy janashyrlarym beınebir buryn baǵy janyp júrgendeı «búgin attyń baǵy shappady» dep jubatqansyp qoıady. Sol kezde jýsanmen «jarysyp» ozyp júrgen atymdy júırikke balaǵanymnan, jylqy tuqymynyń synyn bilmeıtinimnen, babyn keltire almaǵanymnan isim joq meniń «ıá» dep qasymdaǵylardyń aıtqandaryna kelisip qoıatynymdy qaıtersiń. Qyzylkóktiń, bálkim, tegi júırik shyǵar, kim bilsin? Onda ne kiná bar? Bar másele atbegisymaqta ǵoı. О́tken shaqtaǵy osy bir kórinister eske túskende Abaıdyń:

«Qyran búrkit ne almaıdy, salsa baptap,

Jurt júr ǵoı kúıkentaı men

qarǵa saqtap.

Qyran shyqsa qııaǵa, jiberedi

Olar da eki qusyn eki jaqtap.

Qarqyldap qarǵa qalmas art jaǵynan,

Kúıkentaıy ústinde shyqylyqtap.

О́zi almaıdy, qyranǵa aldyrmaıdy,

Kúni boıy shabady bos salaqtap...», degen óleńi oıǵa orala ketedi.

Abaıdyń bul aıtqanyn durys paıymdaı bilsek, túrli oı qorytýǵa bolady. Ásirese «ulttyń básekege qabilettiligi», «tulǵalyq báseke», «partııalyq nemese baǵdarlamalyq básekelestik» uǵymdary jónindegi oılarǵa jeteleıdi... Elge adal qyzmet etý múmkindigin alý nemese kásip júrgizý, mansapqa umtylý jolyndaǵy taza básekelestiktiń adymyn ákimshiliktik kúshteý, kóke-jákeniń yq­paly ashtyrmaıtyn qoǵamda «О́zi almaıdy, qyranǵa aldyrmaıdy, Kúni boıy shabady bos salaqtaptyń» naǵyz ózi jıi kórinis beredi. Bul jaǵdaı elimizdiń kóginde baǵyńmen de, babyńmen de sharýasy joq, kózdegenine belden basyp jetetin «qarǵalar» men «kúı­kentaılardyń» qaptap júrgenin kórse­tetin­deı. Naǵyz básekelestikte «qar­ǵalar» men «kúıkentaılardyń» shyn myqty­nyń, shyn jaraýdyń tóbesinen shuqyp shyr­qyn alyp, joldan taıdyra berse, is ońǵa baspaıtyny anyq. Sondyqtan jasyqty jarnamalap, ony kúshtep ozdyrýdy doǵarýymyz kerek-aq. Sonda ǵana ultymyzdyń baby men baǵy qatar shabady.