Ekonomıka • 10 Aqpan, 2021

Álem Qytaı ekonomıkasyna ınvestısııa salýǵa nege qumar?

288 ret kórsetildi

Tramptyń óz zamanynda saýda soǵysy arqyly Qytaı ekonomıkasynyń dal-dulyn shyǵaramyn degen tátti armany oryndala qoıǵan joq. Sarapshylardyń aıtýynsha, kerisinshe dál osy teketiresten AQSh-tyń ózi kóbirek zardap shekken syńaıly. Qýatty ekonomıkasyn kún sanap kúsheıtip jatqan Qytaı álemdik ınvestısııany ıelený boıynsha da kósh bastap keledi, dep habarlaıdy Egemen.kz.

BUU saýda jáne damý konferensııasynyń málimeti boıynsha, Qytaı 2020 jyly álemdik ınvestısııanyń mol aǵynyna ıe bolǵan. Máselen, Tesla Qytaı aýmaǵyndaǵy (Shanhaı) óndirisin ulǵaıtsa, áıgili PepsiCo kompanııasy byltyr qytaılyq jeńil taǵam brendin satyp alý úshin 705 mln dollar jumsaǵan. Jahandyq kóshke ilesip QHR-dy betke alǵandar qatarynda sporttyq kıim óndirýshi Adidas (Germanııa), elektrondy júıelerdi basqarý óndirýshisi Honeywell International (AQSh), iri álemdik reteıler Walmart jáne shanhaılyq «Dısneılend» salýmen aınalysyp jatqan Walt Disney bar.

Baıandama avtorlarynyń jazýynsha, batys kompanııalary jyldam ósip kele jatqan ekonomıkaǵa qarjy salýǵa erekshe qumartyp otyr.

«AQSh jáne ózge elderdiń de kompanııalary Qytaıǵa ınvestısııa salýdy jalǵastyryp jatyr. О́ıtkeni el ekonomıkasy pandemııaǵa laıyqty tótep bere aldy jáne indet kezinde de quldyrap ketken joq. Onyń ósim potensıaly basqa iri ekonomıkalarǵa qaraǵanda áldeqaıda kúshti kúıinde saqtalyp otyr» delinedi zertteý maqalasyna pikir bildirgen Rhodium Group sarapshysy Adama Lysenko.

Saýda jáne damý konferensııasy jarııalaǵan baıandamada 2020 jyly álemdegi tikeleı sheteldik ınvestısııa kólemi 42 paıyzǵa tómendegeni (1,489 trln dollardan 859 mlrd dollarǵa), al Qytaıǵa salynǵan tikeleı ınvestısııa 4 paıyzǵa kóbeıip (2019 jylmen salystyrǵanda), 163 mlrd dollardy quraǵany aıtylady. Degenmen BUU men Qytaı kommersııa mınıstrligi jarııalaǵan derekterde alshaqtyq bar ekeni baıqalady. Vedomstvo 2020 jyly elge 144,37 mlrd dollar ınvestısııa tartylǵanyn, sonyń arqasynda ósim 4,5 paıyzǵa kóbeıgenin jarııalady. Ulttyq valıýtaǵa aýystyrǵanda tikeleı sheteldik ınvestısııa 999,98 mlrd ıýan bolyp, 6,2 paıyzǵa artqan. Mınıstrlik muny «rekordty kórsetkish» dep baǵalaıdy.

Olaı dep asyra maqtanatyndaı jóni bar. Sebebi, Qytaı ınvestısııa tartý boıynsha tuńǵysh ret AQSh-ty artta qaldyryp, kósh bastap otyr. Osyǵan deıin kúlli álemniń ınvestorlaryn qushaǵyna syıdyryp, olar úshin eń jaıly mekenge aınalǵan AQSh-ta 2020 jyly sheteldik tikeleı ınvestısııa tartý kórsetkishi 49 paıyzǵa quldyrap, 134 mlrd dollarǵa bolǵan.

Sońǵy jańalyqtar

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar