Qoǵam • 11 Aqpan, 2021

Sırııa sergeldeńine túsken azamattarymyzdy elge jetkizý jalǵasýda

2220 ret kórsetildi

Bıylǵy aqpannyń basynda Sırııadan taǵy da tórt er adam, bir áıel jáne eki jetim bala elge jetkizildi. Ulttyq zańnamaǵa jáne halyqaralyq mindettemelerge sáıkes, terrorıstik is-áreketke qatysqan adamdar qylmystyq jaýapkershilikke tartylady. Jetim balalar jaqyn týystarynyń qamqorlyǵyna beriledi jáne memleket tarapynan olarǵa barlyq qajetti kómek kórsetiledi. Áıelder men balalar ońaltý jáne qaıta áleýmettendirý baǵdarlamalarymen qamtamasyz etiledi. Bul týraly Syrtqy ister mınıstrligi habarlady.

Rýhanı sáıkestik daǵdarysy

Elimiz 2019 jyldyń qańtar aıynan bastap «Jýsan» operasııasy aıasynda Sırııa men Irak aýmaǵyndaǵy azamattarymyzdy qaıtara bastady. Barǵan jerlerinde terrorlyq toppen birge urys qımyldaryna qatysyp, elge oralǵan olar «terrorlyq topqa jáne sheteldegi qarýly qaqtyǵysqa qatysty», «terrorızmdi nasıhattady jáne qarjylandyrdy» degen aıyppen zań aldynda jaýapqa tartylyp, búginde jazalaryn ótep jatyr. Al soǵysqa qatyspaǵan, biraq kúıeýiniń sońynan balalaryn ertip shekara asqan beıbaq áıelderdiń áleýmettegi óz oryndaryn qaıta tabýy qaı turǵydan da kóp eńbekti qajet etedi. Memlekettiń adasqan, jaza basqan azamattarynan bas tartpaı, ákeniń balaǵa jasaıtyn qamqorlyǵyn kórsetýi, sol jolda úkimettik emes uıymdardy tartý arqyly san qyrly jumys atqarýy búgingi áńgimeniń ózegi bolmaq.

Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń oqytýshysy, professor Iýlııa Shapoval – Sırııadan oralǵan áıelder men balalarǵa qatysty máselelerdi zertteýmen shuǵyldanyp júrgen maman. Elge alyp kelgen soń Aqtaýdaǵy arnaıy beıimdeý ortalyǵyna ornalastyrylǵan áıelderge jáne olardyń balalaryna kóp ýaqytyn arnaǵan ǵalymdy áńgimege tarttyq. Onyń aıtýynsha, bizben kórshiles Ortalyq Azııadaǵy memleketterden Sırııaǵa barǵan áıelderge qaraǵanda, qazaqstandyqtardyń joǵary jáne arnaıy bilimderi bar eken.

Áleýmettik az qorǵalǵan toptan shyqqandar dep te tujyra almaısyń. Sondyqtan bul qadamǵa barýǵa tulǵanyń óziniń ishki álemindegi adasýy, sáıkestik taba almaı daǵdarysqa ushyraýy sebep. Olardyń biraz bóligi 25 jastan asqanda ketip, 35-ke taıap elge oraldy. Kúıeýlerine erip baryp, balalarymen úıde otyrǵan olar soǵysta eri qaza bolǵanda, odan DAISh jeńilgen tusta ash-jalańash, oq pen ottyń astynda ómir súrgen. Kópshiligi ekinshi, úshinshi ret kúıeýge shyqqan. О́ıtkeni áıel adam kúıeýge tımese, saýaptan qaǵylady degen senimdi sanada qatty uıalatqan.

Máselen, psıholog ǵalym Erık Edıkson adamnyń óz ómirinde 8 túrli daǵdarysqa ushyraıtynyn, al sonyń 5-eýi jas kezinde bolatynyn dáleldegen. О́zin ózi izdegen, ishki áleminde týyndaǵan rýhanı turǵydaǵy saýaldarǵa jaýap tappaı daǵdarǵan jastar ózge áserdiń sońynda ketip qalǵanyn baıqamaı qalǵan.

«Sosyn bizdiń qoǵamnyń bir jetispeı jatqan tusy adamdardyń dinı senimge baılanysty qajettilikterin oryndaýdaǵy olqylyǵy der edim. Bul jerde mindetti túrde Nur-Múbárakta nemese ózge de dinı JOO-da oqý emes, adamdardyń dinı turǵyda týyndaǵan qarapaıym saýaldaryna jaýap tappaýy belgili bir ról oınaıtyny anyq. Keıbir áıelder meshitke barǵanymen onda qajetti jylylyq pen kóńildiń bólinbeýin, kerisinshe jamaǵat bolyp jınalatyn ortadan sol meshitterden tappaǵanyn jolyqtyryp, elikkenderin aıtqan. Adamnyń ózin ózi izdeýi tusynda, daǵdarysqa ushyraǵan kezderinde durys jaýap tabýynyń mańyzdylyǵyna mán bergen jón», deıdi maman. 

«Emdeýdiń» biryńǵaı tásili joq

«Aqnıet» aqparattyq-nasıhattaý jáne ońaltý ortalyǵy» qoǵamdyq qory – ýlanǵan rýhanı jan dúnıeni tazartyp, azamattyń qalypty tirshilikke kelýine eńbektenip júrgen ortalyq. 2014 jyly qurylǵannan beri maqsatty túrde osymen aınalysatyn aqnıettikterge Sırııadan ákelingen jastarmen jumys isteý buıyrypty. «Aqnıet» basshysy Álim Shaýmetovtiń bul oraıda aıtary mol.

«Jańa ǵasyrmen qoǵam ómirine engen keseldiń biri – terrorızm men dinı ekstremızm. Dinniń durystyǵy men tazalyǵyn syltaý etken túrli aǵymdardyń zańsyz úgit-nasıhatynyń zalalynan jaınamazǵa jańa ǵana mańdaı tıgizgen jastar aq pen qarany ajyratýǵa shamasy kelmeı, ózge aǵymnyń jeteginde ketip jatty. О́zge dinge eliktegender – dinniń negizderimen tanys emes nemese óte ústirt bilimi bar adamdar. Al din máselesi – qyldan da názik, almas qylyshtan da ótkir, ańdap baspasań tilip túsetin shetin másele. Onyń ústine ózge aǵymnyń sózine quldaı uryp, shúbásiz sengen azamattardyń jas arasynda shek bolmaýy shynymen de ultqa, elge tóngen úlken qaýip edi. Qazaqstan Úkimeti shekara asyp ketken azamattardy elge ákelý úshin ózge memlekettermen birige otyryp, áskerı operasııalar júrgizdi. Nátıjesinde, shette júrip bosqyndaǵan azamattardy elge ákelip, qoǵamnan alystap ketken saıası jáne dinı kózqarasy bólek jandar men otbasy, balalaryn qoǵamǵa qaıta oraltý úshin túrli jumystar júrgizip jatyrmyz», deıdi Álim Fazyljanuly.

Onyń aıtýynsha, adasqan adamdardy ortaǵa oraltýdy tek teologııalyq turǵyda qarastyrý jetkiliksiz. Radıkalızmnen zardap shekken árbir adamnyń minez-qulqy men emosıonaldy jaǵdaıy ártúrli keledi. Sondyqtan bul iske psıhologter men teolog mamandardyń tize qosýy ǵana oń nátıje beredi.

 

Jeliniń áleýetin ıgilikke paıdalansaq

Barlyq qoǵam múshesi sııaqty Sırııaǵa barǵandar da – áleýmettik jeliniń qoldanýshysy. Mamandar olardy bilimsiz deı almaıtynyn, «Jýsan» operasııasy boıynsha oralǵan otandastarymyzben jumys isteý barysynda jerlesterimizdiń ishinde bilimdi jýrnalıst, myqty bıznesmen, bilikti dárigerlerdiń de baryna kýá bolǵanyn alǵa tartty. Osyndaı myqty azamattarymyz balalaryn, etjaqyn, týys-týǵan, dos-jarandaryn úgittep, artynan ertip otyrǵan.

Jastar kóbine dinı bilimdegi kem túsip jatqan jaqtaryn áleýmettik jelilerdiń kómegimen toltyrýǵa tyrysady. Ekstremıstik saıttar men beınerolıkterdiń buǵattalýyna, shekteýlerine qaramastan, ınternette halyqaralyq terrorıstik uıymdar men ortalyqtar óz jaǵyna tartý úshin maqsatty túrde daıyndaǵan, áli de daıyndaıtyn materıaldar jetkilikti. Shyndyǵynda áleýmettik jelilerdiń qýaty orasan, tek ony paıdaly arnaǵa buryp, jetkinshekter men jastardy ózderi oqıtyn jeliler arqyly jan-jaqtylyqqa tárbıeleı alýymyz aýadaı qajet. Bul rette memlekettik múdde jatqandyqtan, qarajat bóliný de soǵan sáıkes bolsa eken. Hakim Abaı da, asqan dana Ál-Farabı babamyz da bilimmen qatar tárbıeniń birge órilýine mán beredi. Tárbıesiz, adamgershilikke negizdelmegen bilimniń paıdasynan zııany mol. Sondyqtan bizdiń qoǵam úshin basty alańdaıtyn dúnıe jan-jaqty birdeı damyǵan tulǵany daıarlaý isi bolýǵa tıis. Al adasýshy bolsa, der kezinde naqty kóz ashatyn kómek kórsetý kerek. Bir ǵana jol – mamandardyń kómegine júginý. Árıne birdi-ekili uıymnyń shamasy áleýmettik jeliniń kúsh-qýatyndaı bola almaıdy. Máseleni keshendi túrde qarastyrǵan jón.

Sırııadan qaıtqan áıelder men balalardyń kórmegeni joq. Ákesi ólip, artynan anasy oqqa ushqanyn kórgen qyzdyń jasy nebári 9 jasta bolǵan. Munan asqan qasiret bolar ma?! Qarshadaıynan ómiriniń sońyna deıin kóz aldynda bolar mundaı qasiretti kórinisten qalaı qutylarsyń? Árıne mundaı balalarmen jumys isteý, olardy qalypty ómirge qaıtarý úlken eńbekti qajet etetini anyq.

«Bala qolyna qarý emes, qaryndash alyp, gúldiń sýretin salǵan kezde ishki dúnıesi ózgerip kele jatqanyn túsinemiz. Biraq bul úshin kóp ýaqyt kerek», deıdi «Pravo» qoǵamdyq qorynyń jetekshisi Olga Ryl.

Al Álim Fazyljanuly: «Balalar Sırııadan qaıtqanda tek soǵys jaıly ǵana bildi. Olardy bul tyǵyryqtan alyp shyǵý maqsatynda arnaıy qýyrshaq teatrlaryn shaqyryp, ertegiler jelisin kórsetkenimizde, balalar túgili ata-analardyń júzinen qýanysh kórdik. Kópke deıin qaratúnekten shyǵa almaı, ótken kúnderin qorqynyshpen eske alatyn olar bir-birlerimen tipti ashylyp sóılespeıtin tuıyq bolyp qalǵan. «Ol jaqqa ózimniń týǵan baýyrymdy jetelep alyp baryp, jerleýge de shamam kelmeı, aıdalada qaldyryp kettim-aý» dep zar jylaǵan nemese «Myna balanyń ákesi sol jaqta óldi, al myna sábıdiń ákesi kim ekenin de bilmeımin», dep kúńirengen anany ne dep jubatarymyzdy bilmegen sátterimiz boldy. Qansha degenmen balanyń aty – bala, óz qatarymen júgirip oınap, mektepke barýy, ortaǵa beıimdelýi eresekterge qaraǵanda áldeqaıda jeńil júredi. Degenmen, kózge shuqymaı ǵana nazarda ustap, baǵyt-baǵdaryn ańdap otyrǵan jón. Al úlken adamdar sanasynyń ýlanýy men júrekke túsken jaralarynyń orny keıin de bilinbeýine áldeqaıda kóp kúsh jumsaısyń», deıdi.

Iá, adamnyń jan dúnıesiniń qaltarysy óte mol. Teologtermen áńgime barysynda «burynǵydan bas tarttym» dep aıtqanynyń ózin qanshalyqty ras ekenin jan dúnıege úńilýshi psıholog túrli testter arqyly anyqtaı alady. Sol úshin árbir zardap shegýshige onyń senimi men dúnıetanymynyń erekshelikterine baılanysty jeke psıhologııalyq tásildemeler tańdalady. Psıhologter ózderi radıkaldarmen sóılesýden basqa, teologterdiń jumysynyń nátıjelerin muqııat zertteıdi. Osy retten psıhologter men teologterdiń birlesken jumysynda qoldaný úshin psıhologııalyq túzetý boıynsha arnaıy ádistemelik qural jasalǵan.

Ortaǵa oralýdyń joldary kóp

Úkimettiń qoldaýymen Sırııadan oralǵandar qalypty ómirge oralyp jatyr. Aralarynda qarýly qaqtyǵystarǵa qatysyp, terrorlyq árketter jasaǵandar jazasyn ótep jatqanymen, kópshilik áıelder men balalardyń barlyǵy beıimdelýdiń satylarynan ótip, áleýmettik ortadan oryndaryn tabýda. Joǵary bilimderi bolǵanymen uzaq jyl mamandyqtarynan qol úzýine baılanysty qaıtadan bilimin jetildirip, uqsas mamandyqtardy ıgerip, tipti jańadan qysqa merzimdi kýrstardan ótip, sulýlyq mektepteriniń sabaqtaryn alyp, sheberlik kásipterin ıgerip, tiginshi, kadr mamandary, dızaıner, kólik júrgizýshi jáne basqa da kóptegen kásipti urshyqsha úıirgen qyz-kelinshekter bilek sybana eńbekke kirisken.

«Qaraǵandyda sondaı birneshe kelinshek birlesip shaǵyn nan óndirisin qolǵa alyp, isterin dóńgeletip otyr. Olardyń árbir jetistigi – biz úshin úlken qýanysh. Nur-Sultan men Almatyda taksı júrgizip, ákesiz qalǵan otbasyn asyrap júrgen kelinshekter bar. Qap-qara kıinbeı, ashyq tústi elmen birdeı uzyn kóılekterin kııý, qoǵamnyń tolyqqandy múshesi ekenin seziný áıelderge kúsh beredi. Adassa da óz balalarymyz, óz azamattarymyz, al ár azamat úshin el bolyp kúresýdiń saýaby mol», deıdi Olga Ryl.

 

Sońǵy jańalyqtar

16 tamyzǵa arnalǵan valıýta baǵamy

Ekonomıka • Búgin, 09:47

16 tamyzǵa arnalǵa aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:38

1453 adam koronavırýstan jazylyp shyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:06

Jigittermen kúsh synasqan arý

Ulttyq sport • Búgin, 08:43

Qytaıdan qalyp qoıdyq

Sport • Búgin, 08:42

Tabystary – 2 117 000 dollar

Sport • Búgin, 08:40

Sınsınnatıdegi týrnır bastaldy

Sport • Búgin, 08:38

Úzdik qurylysshylar marapattaldy

Qoǵam • Búgin, 08:37

Olımpıadadan keıingi oılar

Sport • Búgin, 08:35

Jarys qyzǵan shaǵyna jetti

Sport • Búgin, 08:34

Tehnopark tegin oqytady

Qoǵam • Búgin, 08:32

Balalarǵa arnalǵan startaptar

Qoǵam • Búgin, 08:30

Julynqurt laboratorııasy áshkerelendi

Aımaqtar • Búgin, 08:27

«Talgodaǵy» talan-taraj

Qoǵam • Búgin, 08:25

Shalǵaıdaǵylar shaǵym aıtady

Bilim • Búgin, 08:22

Jańa mektepter kóbeıedi

Bilim • Búgin, 08:20

Jalbyz ben jaýynqurt ósiredi

Qoǵam • Búgin, 08:17

Moıynqumda mańyzdy máseleler aıtyldy

Aımaqtar • Búgin, 08:13

Jańa Qazaqstan – sheteldikter kózimen

Saıasat • Búgin, 08:10

Qamystan óndirilgen qumsheker

Aımaqtar • Keshe

Erlikke toly eńbek

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar