Aımaqtar • 02 Naýryz, 2021

Syrdarııa bıyl da sarqylyp tur

376 ret kórsetildi

Kóktem jaqyndaǵannan-aq Syrdaǵy eginshi qaýymnyń qarbalasy kóbeıedi. Onyń ústine sońǵy ýaqytta ózen arnasynyń tómendep kele jatqany dıqannyń kóńiline dúdámál túsirip tur. Ásirese, jer betine qyltıyp shyqqannan sýda turatyn kúrish egistiginiń erteńi bulyńǵyrlaý.

Jalpy, sýdyń tapshylyǵy 2018 jyldan biline bastaǵan. Odan keıingi jyly da jaǵdaı jaqsaryp kete qoıǵan joq. Eginshiler byltyrǵy maýsymnan da áýpirimdep shyqty. Mamandar boljamynsha, bıylǵy maýsym da ońaı bolaıyn dep turǵan joq.

Shardaradan joǵary tur­ǵan Toqtoǵul, Ándijan, Bahrı Tochık jáne Sharbaq sý qoı­malaryndaǵy jınalǵan kólem byl­tyrǵydan kóp tómen. О́t­ken jyly osy ýaqytta Shar­daraǵa joǵarydan sekýndyna 780 tekshe metr sý túsip tur­sa, qazirgi deńgeı odan eki esege jýyq az – 400 tekshe metr. Byl­tyr qarashada ótken mem­le­ketaralyq komıssııa otyry­synda jeltoqsan men osy jyl­ǵy qańtar aıynyń sońyna deıin ózge memleketterdegi sý qoı­malary arqyly bizge 7,3 mlrd tekshe metr sý keletini boljanǵan edi. Bul qazir 77 paıyz ǵana oryndalyp tur. Mundaı kezde kókten túsken yl­ǵaldyń da kómegi kóp bolatyn. Biraq О́zbekstan men Qyr­ǵyzstandaǵy gıdromet qyz­metiniń málimetinshe, bıyl jaýyn-shashyn byltyrǵydan 30-40 paıyzǵa az bolady.

Jergilikti ákimdik te tap­shylyqtyń aldyn alýdyń qa­myn jasap-aq jatyr. Bıyl kúrish egistiginiń kólemi edáýir azaıǵan. Syrdaǵy basty daqyl 84,4 myń gektarǵa ǵana egiledi. Esesine dándi, maıly, mal azyq­ty, kartop, kókónis, baqsha da­qyldarynyń kólemi ulǵaıady.

 Jýyrda Qyzylordaǵa osy máselege oraı arnaıy kel­­gen Ekologııa, geologııa jáne ta­bıǵı resýrstar vıse-mı­nıs­­tri Serik Qojanııazov ob­lys­tyń vegetasııalyq kezeń­ge ar­nalǵan daıyndyq jumys­taryn talqylaǵan májiliske qatysty. Jıynda agrarlyq sala, Aral-Syrdarııa basseın­dik ınspeksııasy, «Qazsý­shar» RMK Qyzylorda fılıa­lynyń basshylyǵy habarlama jasap, aýdandardaǵy jaǵdaı selektorlyq baılanys arqyly baıandaldy. Egin sha­rýashylyǵymen aınalysatyn iri qurylymdar ókilderi usynys-pikirler aıtty.

«Qazsýshar» RMK Qyzylorda fılıalynyń dırektory Hamıt Beıimbetovtiń aıtýynsha, sý berý naýqanyna deıin 21,9 shaqyrym kanalǵa mehanıkalyq tazalaý jumystary júrgizilip jatyr. Odan bólek, oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasy men aýdan ákimdikterine egiletin egis kólemin ındıkatıvtik jospardan asyrmaý qajettigi jóninde eskertý hattar jiberildi. Fılıal basshysy bıyl artyq egilgen egistik úshin sý jetkizip berý qyzmetine shart jasalmaıtynyn kesip aıtty.

Aýdandarda da máseleler áli kóp. Mysaly, byltyrǵy egis maýsymynan amaldap shyq­qan Jańaqorǵanda tospa joq. Darııa arnasy tómendegen jyldary aımaqty sýlandyryp otyrǵan Kelintóbe kanalyna sý kóterilmeı qalady. Aýdan ákimi Rýslan Rústemov Kelintóbemen qatar 3-4 arnanyń tazalanýy qajettigin aıtty. Jańaqorǵandyq eginshilerde «Tıisti oryndar tospa salýdy nazardan tys qaldyrmasa» degen tilek bar.

«Áıtek» sý torabynda kúr­deli jóndeý jumystary júrip jatqandyqtan byltyr Qazaly aýdanyna darııanyń eski arnasy arqyly sý jetkizildi. Uzaq jyldardan beri tolyp aq­paǵan Qaraózek boıyndaǵy kólder júıesine sý bardy. Biraq aýdandaǵy kúrishtik alqapqa sý 15-20 kún kesh jetti. Kóktemde ke­shikken ár kúnniń kúzgi nesibeni ortaıtyp tastaıtyny belgili ǵoı.

Aral-Syrdarııa basseındik ınspeksııasy Sý kodeksiniń 82 babyna sáıkes lımıt belgileıdi. Lımıt demekshi, eger Shardaraǵa joǵarydan túsetin sý kólemi artpasa sý qoımasynan alatyn úlesimiz kemip ketýi múmkin. Inspeksııa jetekshisi Seıilbek Nurymbetovtiń aıtýynsha, Ká­sipkerlik kodeksiniń 138 baby boıynsha bularǵa baqylaý fýnksııasy júktelgen. Inspeksııa mamandary baqylaýmen qatar qadaǵalaý da qatar júrýi kerek dep esepteıdi. Sonda tapshy sýdy talan-tarajǵa salyp otyrǵandar qatary azaıar edi.

Oblystyq tabıǵı resýrstar jáne tabıǵat paıdalanýdy retteý basqarmasynyń basshysy Baýyrjan Shámenov sońǵy 3 jyl­da sý tapshylyǵynan ta­bıǵı kólder júıesine qajetti mólsherdi tolyq alý múmkin bolmaı otyrǵanyn aıtyp ótti. Osynyń saldarynan Araldan keıingi iri sý aıdyny Qambash kóli tartylyp, jaǵalaýynan 250 metrge deıin sheginip ketken. Jyl saıyn myńdaǵan týrısten bosamaıtyn kól jaǵalaýy qazir qulazyp jatsa, jaqyn aýyldar kepken kóldiń ultanynan ushqan qumǵa kómilip otyr. Jaǵdaı bulaı jalǵasa berse dalanyń kúmis alqasyndaı aýqymdy aı­dynnyń az jylda kózden bul-bul ushýy da ǵajap emes.

Sarqylyp turǵan Syrd­a­rııanyń ahýaly talqylanǵan jıynda bar másele ashyq aıtyldy. Usynys-pikirlerdiń bári jınaqtalyp Ekologııa, geo­logııa jáne tabıǵı resýrs­tar mınıstrligine usynylady. Soǵan oraı jumys jospary jasalady.

Bul nápaqasyn jerden ter­gen eginshi jurt erteń sý tap­shylyǵynan qınalyp qal­maýy úshin qolǵa alynǵan amal. Al transshekaralyq ózenge qatysty túıtkil jaǵalaýyndaǵy memleketter arasyndaǵy sý bólinisi qatań saqtalǵanda ǵana tarqamaq.

 

Qyzylorda oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Almaty qalasynda jer silkindi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar