Rýhanııat • 05 Naýryz, 2021

О́leńder toptamasy

49 ret kórsetildi

Týǵan jer

 

O, týǵan jer, keń peıil, qushaǵyń keń,

Saǵan kóńil bulqynar kúsh-aǵynmen.

Saǵynyshymdy qanat qyp saǵan qaraı

Balapandaı talpynyp ushamyn men.

 

Alaqany anamnyń – topyraǵyń,

Sendik mahabbatymnyń oty jalyn.

Seni qalaı súıýdiń kerektigin,

Men eshqandaı kitaptan oqymadym.

 

Sende, tas ta qasterli, aspan da alaý,

Sende jandy terbeter dastan bar-aý.

Meniń mynaý ómirge qushtarlyǵym

Seni jaqsy kórýden bastalǵan-aý.

 

Keshirme sen,

Jat qylyqpen janyńdy jaralasam,

Bar syrymdy búkpesiz saǵan asham.

Men el kezip ketermin otansyzdaı,

Úmitińdi aqtaýǵa jaramasam.

Farıza OŃǴARSYNOVA

 

*  *  *

Erkin dem ap tynys alsyn bul keýdem,

Keń dalaǵa shyǵaıyqshy júr, sáýlem.

Erkindiksiz tunshyǵa bir kúlgennen,

Erkindikpen jylaǵanym bir dáýren.

Taǵdyr-ajal jetip buıryq, oq tónse,

Sózime emes, ózime-aq kep darysyn.

Tilerim sol bu dúnıede ótkenshe,

Erkindikpen shyqsa boldy daýysym.

Jaqsylyqtan kim jalyǵyp jeriniń,

Jaqsylyqpen jazylyp boı, serpildik.

Osy erkindik saǵan, maǵan berilsin,

Berilmesin tek soǵysqa erkindik!

 

*  *  *

Jek kórem kóńilimniń tynyshtyǵyn,

Qashanda qozǵalyspen týys kúnim.

Haqym joq, jan qınalyp, terim tambaı,

Julýǵa týǵan jerdiń ýys gúlin.

Qanıpa Buǵybaeva

 

Teńdik úshin muhıtqa qaıyq aldyq

 

(úzindi)

 

Dúnıede muń ǵana muńnan da aýyr –

Muńaıǵanda jol tappaı turǵan baýyr,

Kegi ketken

                         dalama

                                         keldiń be esen,

Tarıhı ádiletti týǵan dáýir!

Eske túsip, ezilip otyr ishim,

Tarıh qoıny qan men jas – ókinishim.

Taýlar shógip, batyrlar sheıit bolǵan

Táýelsizdik tańyna jetý úshin.

Qandy jebe qadalǵan dala – júrek

Syzdap turyp, erteńge alady bet.

Jarasyna em izdep jatqan elge

Joldas bolar ma ekensiń, jan ádilet!

Uly sapar súrleýi, soqpaǵy kóp,

Belgisiz dep bezýge joq taǵy ret.

Soqtyqpaly sor meken ne kórmedi,

Ashy jasyn jel súrtsin, toqta, ádilet!

Baǵynǵanbyz basymyz noqtaly bop,

Ishimizde kómilgen kóp qabilet.

Teńdik úshin muhıtqa qaıyq saldyq,

Jantalasta jaqtas tek aqqa, ádilet!

Qaırat tappaı esimde qynjylǵanym,

Qanymmenen jazyldy bul jyrlarym.

Kim aǵytar jetetin júz jylǵa áli

Rýhanı zorlyqtyń shynjyrlaryn?!

Endi ashýǵa tıispiz búrkeme oıdy,

Izgi jolǵa qandy qol siltemeıdi.

Malyn, jerin, altynyn, basyn bergen

Aqy, kegin atamnyń kim tóleıdi?!

Quny kimde?

Moınyna kim alady?

Altyn bastar – aqsúıek, qýarady...

Unamady – sóıleseń óz tilińde,

О́z ákeńdi maqtasań – kinálady.

Qansha ýaqyt qaǵajý, qaqpaı kórdim.

Qardaı sýyq qyraýyn saqtaıdy ol kún.

Esikti ilmeı qaqpany ashyp tastap,

О́z elimde az boldym, jattaı boldym.

Kesh túsingen sııaqty muny elim de,

Qalaı júrdik óktemdik túneginde?

Bir ún jetip sanama ǵasyrlardan,

Uly Turan oıandy júregimde!

Kúlásh Ahmetova

 

*  *  *

Meken ǵoı bul tulpardyń izi qalǵan,

Kókjıekti júripti júzip arman.

Dombyradan bir mezgil kúı tolastap,

Arýlardan názik án úzip alǵan...

Meken ǵoı bul jel ǵana azynaǵan,

Jurt baýyryn tósegen jazyp oǵan.

San ǵasyrlar kóshýmen qaıran babam,

Kóbin berip, bul jerdiń azyn alǵan.

Meken ǵoı bul qaıysyp túlik jatqan,

Bir kezde júregin muń tilip jatqan,

Jel etegin bulttardyń túrip jatqan,

At ústinde arýlar, sulyq jatqan...

Qalyp qoıǵan iz be álde o ǵasyrdan,

Shyń ústine san taraý jol asylǵan.

Kólder tunyq kózindeı sulýlardyń

О́mirge qımaı qarap, kóp ashynǵan.

Meken ǵoı bul qyzyqqa bir qanbaǵan,

Bıikte bult úkisi bulǵańdaǵan.

Dala beıne tús kórip jatqan batyr,

Jaýyn jeńip,

Janynda muń qalmaǵan.

Bireýi men bolarmyn juldyzyńnyń,

Qyrynda ósken qyzǵaldaq – qyrmyzyńmyn.

Aq saǵymdar terbegen maralǵa uqsap,

Arman qýyp júgirgen bir qyzyńmyn.

Ýaqyt qaırap shyńdalyp ósemin ǵoı,

Maza bermes jatsam da tósegim de oı.

Qoınyń toly aq qaıyń, appaq arý,

Sonyń bir japyraǵy ekenmin ǵoı...

         Marfýǵa Aıtqojına

 

Boz jýsan dala

 

Boz jýsan dala, bozań qyr,

Tirlikte joq-aý, mazań bir.

Alystap ketsem ózińnen

Saǵynysh atty jazam jyr.

Sóz tappaı qalam maqtaýǵa,

Qyzǵanysh qysqan shaqtarda.

Qyranǵa qımas qyryńnan

Qarǵalar ushyp jatqanda.

Keńsiń-aý qysta, jazda da,

Jatasyń kerbez nazdana.

Jylan da jyly uıasyn

Salady-aý saǵan, boz dala.

Shyndyqpen jany óshter de,

Qýlyqpen ómir keshken de,

Mekendep seni júredi

О́geılik kórmeı esh pende.

О́zińde taý da, kólder de,

Kókmaısa japqan belder de,

Pana bop barlyq jándikti

Syıǵyzdy sendik keń keýde.

Boz jýsan dala, boz belder,

Qulandar erkin kezgen jer.

О́zińdi súıgen jandardyń

Qadirin az ǵoı sezgender...

Aqushtap Baqtygereeva

 

Saǵynar meniń elim bar

 

Shapaǵyn shashyp kún kúlip,

Nurlandyrady mańaıdy.

Kúlimkóz bulaq qymsynyp,

Urlana kólge qaraıdy.

Saǵynar meniń elim bar…

 

Juldyzdar tónip japyrlap,

Qyzyqtap qaısar dalany.

Jatyrqamaı jaı jaqyndap

Janarlarǵa kep qonady,

Saǵynar meniń elim bar…

 

Babalar keshken gúl-dala,

Túsirip eske ótkendi.

Aýyrtyp jandy Qumqala,

Es  jıdyq-aý endi-endi,

Saǵynar meniń elim bar…

 

Bolmaıdy pende muńy joq,

Kóbi júr elge jarymaı.

Otansyz jannyń quny joq,

Baǵy da onyń tarydaı,

Saǵynar meniń elim bar…

Jadyra Dáribaeva

 

Kóne turanda

 

Armysyń, kóne Turanym,

Ejelgi túrki turaǵy!

Tarıhyn tergen jadynda,

Ańyzyn órgen saǵymǵa,

Quıyndaı jelgen bókeni

Bir syryn ashty mekenim:

Basqan jerim ǵaryshtyń

Dál ortasy ekenin.

 

Osynaý sheksiz keńdikten

Qyryq besinshi eńdikten

Tóbeden kókti tóńkerip,

Kókjıekpen kómkerip,

Kózben ólshep kólemin,

Dóp-dóńgelek bólegin

Enshime meniń bergen be,

Taǵdyryma máńgi órgen be!

 

Osynsha qyrýar baılyqty

Mańdaıyna eldiń jazypty.

Shegine keńniń jete almaı,

Saǵymyn qıyp kete almaı

Jonynda turmyn Uly jazyqtyń.

Dóńgelengen sheńberde

Kógendegen bir jerge

Beıne bir Temirqazyqpyn!

 Náziken Alpamysqyzy

 

Tulymdy uldar týyn jyqpaǵan

 

(úzindi)

 

Balbaldar tókti-aý talaı shyqtaryn,

Sarbazdar ótti-aý talaı shý salǵan.

Qazaqtyń dańqy qalaı shyqqanyn,

Bir aıtsa, aıtar dala býsanǵan.

 

Aldaspan ajal shyn qyssa daǵy,

Tulymdy uldar týyn jyqpaǵan.

Qorǵaǵan olar Shyńǵys qaǵandy,

Ýyn jutqanda ýyljyp ǵalam.

 

Elsizde qalǵan qırandylary,

Til bitse aıtar han saraılary.

Bılegen olar Irandy daǵy,

Jelpildep jelmen on san aıdary.

 

Til bitse aıtar, sirá, jýsan da,

Taǵdyrdyń bastan qalaı urǵanyn.

Qyzmet etkenin Hýlagý hanǵa,

Baǵdatty alǵanyn talaı uldardyń.

 

Jaýdyrap jaýdan japyryldy shalǵyn,

Kerýlen, Onon jaǵasyndaǵy.

Táýelsizdik ańsaǵan batyr uldardyń,

Tarıh berer baǵasyn áli!

 

Arystan júrek, aıbarly uldar,

Aınaldy endi tóbe, obaǵa.

Aqsha men mansap arbaǵan quldar,

Túse almas búgin dodaǵa!

 

Saq qyzdary

 

(úzindi)

 

Saq qyzdary ur dabyldy!

Soq! Soq!

(Jaýyngerler bı bıleıdi top-top!)

Eki betti ómir demondary,

Jasyrady bilekterin toq-toq...

Eki kózim, eki kózim shoq bop,

Al júregim alaýlaıdy ot bop!

Bıle! Bıle kóshpeliler Rýhy,

Meni tastap kete almaıtyn joq bop!

Saq qyzdary, sulý jaýyngerler,

Ur dabyldy! Ur dabyldy! Soq! Soq!

Asqan asý, keshken teńiz aptap.

Qara shashym, qara shashym appaq!

Saq qyzdary, sulý jaýyngerler,

Dýlyǵamdy basyma qoı jastap.

Bıle!

Bıle kóshpeliler rýhy,

Meni eshqashan kete almaıtyn tastap!

...Ańyzdardan arshyp alǵyn, eles!

Adasqannyń bárin esker, jebes!

Qyzdarynyń rýhy bıik eldiń –

Joǵalýy máńgi múmkin emes!

...Rýh bar deıdi!

Jerimde rýh júrsin!

Iesi bar ekenin jurt bilsin!

Saq qyzdary, soq dabyldy!

Soq! Soq!

Keń dalamnyń kıeleri tursyn! 

 

Bıǵaısha Medeýova

 

*  *  *

Qanshama aǵash egildi eken sen úshin,

Qanshama dán sebildi eken sen úshin.

Qanshama aqyn qara jerge tirideı

Kómildi eken sen úshin...

Qansha qylysh sermeldi eken sen úshin,

Qansha batyr jerlendi eken sen úshin.

Qara jaýyn, qara tastyń syzynda

Tergeldi eken sen úshin...

Qanshama uldy tor aldy eken sen úshin,

Arylmaıtyn sor aldy eken sen úshin.

Qansha burym bilegine jaýyzdyń

Oraldy eken sen úshin..

Qanshama jan sógildi eken sen úshin,

Qanshama qan tógildi eken sen úshin.

Móldiregen kók aspandy tý etken

Meniń altyn jeńisim!

Seniń atyń – jazdyń jaıly jelinde,

Tynyshtyqta balqyǵan jer deminde.

Alma aǵashy sııaqtanyp gúldeısiń

Atyńdy aıtyp, kúbirlegen erinde.

О́leńdesiń qalamymnan qulaǵan,

О́zimdesiń – túsinbeıtin bir adam.

Únindesiń shyryldaǵan sábıdiń

Qol-aıaǵyn bosatýdy suraǵan.

Sen – kúnimsiń, jaryp shyqqan bultty,

Sen únimsiń buzǵan qara qulypty.

Bıiktikke qumary bir qanbaǵan –

Sen – baǵymsyń, qyran bolyp samǵaǵan.

Uly armansyń, alty Alashty terbegen,

Uly aıqaısyń, kókirekti kernegen.

Jebeýshisi – jeldi súıgen janymnyń,

Sen – shýaqsyń, óltirse de ólmegen,

Azattyq!

 

Gúlnár Salyqbaı

 

Sońǵy jańalyqtar

Qıly-qıly taǵdyrlar

Tarıh • Keshe

Tozaqtan ótse de túńilmegen

Rýhanııat • Keshe

Radıst qazaq qyzdary

Tarıh • Keshe

Qarsy barlaýshylar qaharmandyǵy

Rýhanııat • Keshe

Maıdangerdiń ónegeli joly

Rýhanııat • Keshe

Turlaýy qıyn taǵdyrlar

Tarıh • Keshe

Bar úmitimiz Almat Kebisbaevta

Sport • 08 Mamyr, 2021

Bir shańyraqtan – úsh maıdanger

Rýhanııat • 08 Mamyr, 2021

Jetpis jeti jyldan keıin kelgen marapat

Aımaqtar • 08 Mamyr, 2021

Taraz qalasynda 20 soǵys ardageri bar

Aımaqtar • 08 Mamyr, 2021

Qazaqstannyń 7 óńiri «qyzyl aımaqta» tur

Koronavırýs • 08 Mamyr, 2021

Qazaq degenimiz – Baýyrjan...

Rýhanııat • 08 Mamyr, 2021

505-shi túrmeniń tutqyndary

Tarıh • 08 Mamyr, 2021

Áskerı ınjenerler ustahanasy

Oqıǵa • 07 Mamyr, 2021

Boryshymdy abyroımen ótesem deımin

Rýhanııat • 07 Mamyr, 2021

Ardagerler azaıyp bara jatyr...

Qazaqstan • 07 Mamyr, 2021

Uqsas jańalyqtar