Bul týyndyny semeılik sýretshi Marjan Baqytbek bar-joǵy tórt-aq saǵattyń ishinde bir demmen jazyp shyqqan. Aıtýynsha, alashordashylar týraly derekti fılm kórip, sonyń áserimen qolyna qylqalam alǵan.
– Álıhan babamyzdyń sońǵy fotosyn kórgende kómeıime óksik tyǵyldy. Ult azattyǵy úshin basyn báıgege tikken babamyzǵa qandaı qurmet kórsetsek te, laıyq edi. Fotosyna qarańyzshy, qıyndyqty kóp kórip, ýaıymda bolǵan adam ekeni kózqarasynan, samaıyna túsken aq shashynan, tereń ájiminen kórinip tur. Ulttyq múdde jolynda ter tókken naǵyz memleketshil adam eken, – deıdi sýretshi qyz.
Álıhannyń muńdy sýreti áser etse etkendeı, áıtpese kópshiligimiz jas kezindegi kelbetti, janary ótkir jigit aǵasyn ǵana kórip júrmiz. 1937 jyly túsirilgen fotoda onyń qazaq úshin qanshama qasiretti arqalap ketip bara jatqanyn op-ońaı ańǵarýǵa bolady. Al sony baıqap, kenep betine sonaý surqaı saıasatpen jymdastyra otyryp beınelegen sýretshiniki – sheberlik, ult kósemine degen qurmet.
Aıagóz aýdany, Barshatas aýylynda dúnıege kelgen Marjan Baqytbek Shákárim atyndaǵy Semeı memlekettik ýnıversıtetiniń «Beıneleý óneri jáne dızaın» fakýltetin úzdik aıaqtaǵannan keıin shyǵarmashylyqtan bir sátke de qol úzgen joq. Únemi izdenis ústinde. Osy ýaqytqa deıin 50-60 kartına jazǵan. Ol mán-maǵynasyz sýretterden góri qazaqtyń tarıhyn beınelegendi qup kóredi.
– Salmaqty oı aıtatyn kartınalar jazýǵa tyrysamyn. Ultty jigerlendiretin, oı salatyn taqyrypty kótergim keledi. Ańyz-áńgimelerdiń jelisimen ıllıýstrasııa jasaýdy oılastyryp júrmin. Ákem marqum júırik baptap, tazy júgirtkenin kórip óskendikten shyǵar, ulttyń jan-dúnıesine tereń úńilemin, – deıdi arman-josparymen bólisken Marjan Baqytbek.
Qazaqy otbasynda ósken sýretshiniń týǵan apasy da sheber, ismer kisi bolǵan eken. Syrmaq syrýdyń, alasha basýdyń, quraq kórpe quraýdyń qyr-syryn kishkentaıynan kórip ósken. Biraq ismerlikti emes, qylqalamdy tańdaǵan Marjannyń maqsaty – ult úshin eńbek qylý.
SEMEI
