Qoǵam • 08 Sáýir, 2021

Jubannyń jyryn jattaǵan

24 ret kórsetildi

Tyńnyń epısentri atanǵan óńirde tilińdi qurmettep, rýhanı qazynańdy tirnektep jınap júrgen jandy kórgende júregiń jylyp qalady eken. Aıtýyna qaraǵanda, tildi úırený úshin asa úgitteýdiń qajeti shamaly. Sanasy jetip salmaqtap, sýyn ishken, ósip-óngen óńirin ardaqtap, baǵalap, baıybyna barsa bolǵany.

Áýeli jarqyldatyp Juban aqyn­nyń jyryn oqyǵan. Alashtyń bar bol­mysy, muńy men zary, ótkenniń óki­nishti sátteri, boıyndaǵy bulyqsyǵan bula kúshi, adal nıeti men arly isi almas qylyshtaı jarqyldaǵan. Ashyq, boıaýy qalyń ún jyr nárin kestelegende, Abaı hakim aıtpaqshy, «qulaqtan kirip, boıdy alady» eken. «Myń ólip, myń tirilgen qazaqtyń» muń tilimen jór­geginde tanysqan sáti kóz aldyńda qy­lań berip, kún tutylyp, tún túrilip, ala­qa­nyńdaǵydaı anyq kórinetini sonsha, tarıhtyń qatpar-qatpar qyrtysy áp-sát­te baýyryna bókken syrdy aı­ǵaq­tap, qyrtysy jazylyp júre bergendeı.

О́z aıtýyna qaraǵanda, júgirtip kitap oqýǵa qaýmeti jetkennen bastap ádebıetke qumar bolǵan. Árıne, sábı sana kórkem ádebıettiń keremetin birden uǵyp aldy demesek te, óse kele kez kelgen ulttyń jan-dúnıesin, tarıhy men ónegesin etene jaqyn bilýi úshin aldymen kórkem sózin oqý kerektigin túısingen. Qazaq poezııasynyń muztaýy Muqaǵalı jyrlaryn da jylap jatyp oqýshy edim dep qoıady.

Ádebıetke degen sol qumarlyq oblys ortalyǵyndaǵy Sh.Ýálıhanov atyn­daǵy Kókshetaý ýnıversıtetiniń kitap­hanashy fakýltetine jetektep ákelgen. Joǵary oqý ornyn oıdaǵydaı aıaqtaǵannan beri tabany kúrekteı 16 jyl boıy aýyldyq kitaphanada oqyrmandarǵa qyzmet etip keledi.

– Qazir tamasha, kóńilim qalaǵan qanshama ádebıettiń ortasyndamyn, – deıdi Iýlııa Tajenova. – Qazaq tili – ǵajap til. Maǵan ózge tilde oı-pikirdi týra aıtpasam, túsinbeıtin bolyp kórinedi. Al qazaq astarlap, ádemi sóıleıdi. Aıtar oıy sózdiń ózinde emes, astarynda jatady. Máselen, «qyzym saǵan aıtamyn, kelinim sen tyńda» demekshi, bul da úlken syılastyq máni bar dúnıe. О́zim de qazaqtyń kelinimin ǵoı, kelinniń tarapyna aıtylar syn-eskertpeni qyzǵa qulaqqaǵys etse, ol pikirdiń maǵan da qatysy bar dep shamalaı berýime ábden bolady.

Áıtse de, Iýlııa Vıktorovna qaıyn eneden eskertpe alatyn kelin emes eken. As-sýǵa maıly qasyqtaı. Kádimgi aýyldaǵy aldynan jumys úrkip otyratyn kelinshekter tárizdi tańmen talasa turyp, sıyr saýady. Kóp jurt umytqan qurttyń neshe túrin daıyndaıdy. Irimshiginiń dámi baldaı. Kóp kisiniń qolynan kele bermeıtin qospa jasaýdy da qapysyz meńgerip alypty. Aıtýyna qaraǵanda, ulttyq taǵamdardyń qyr-syryn ájelerinen úırengen. Bastapqy qalpynda. Qospasyz. Burynǵynyń asqa bap adamdary ǵasyrlar boıy jalǵastyryp kele jatqan, qupııa bolmasa da kólegeılep ustaǵan tájirıbesin damytýda.

– Bári eńbek etýińe, istiń kózin tabýyńa baılanysty, – deıdi Iýlııa Vıktorovna. – Qazaqtyń kelini bolǵan soń talapqa saı bolýyń kerek qoı. Syrt kóz – synshy. Syrtyńnan baǵyp turmasa da, el ishinde otyrǵan soń eseptegi adamnyń sanatyndasyń. Aýylda mal súmesimen kún kóretin otbasylar úshin bir sıyrdyń súti shaı qatyq, aıran-shalapqa ǵana jetse, eki sıyr – bulaq. Onyń sútinen qurttyń neshe túrin – syqpa qurt, ashy qurt, tushy qurt, irimshik, súzbe taǵy basqa tolyp jatqan ulttyq taǵamdar daıarlaýǵa bolady. Erterekte qurt qaınatý úshin maıyn bólip alyp, irkitin sýsynǵa ishý úshin kúbige jınap qoıýshy edi. Ústine shıki sút quıyp jınaı beretin. Keıin odan qurt qaınatady. Sapyryp sýsyn ornyna da ishedi. Áli esimde, sútten isteletin taǵamnyń ishinde byrshyma deıtin de túri bolatyn. Ol – kóp turyp ashyp ketken aıran nemese irkit túrleri. Byrshymadan da qurt qaınatatyn. Kilegeı qaımaqtan sary maı alynatyn. Bal qosyp qoıýlandyrǵan balqaımaq syrqat adamdarǵa shıpalyq dárýi bar as retinde paıdalanylatyn. Pisirilgen súttiń qazanǵa jabysqan tunbasyn qaspaq deýshi edi ǵoı. Qaspaqty, ásirese, kishkentaı balalar súısinip jeıtin.

Jergilikti ult tilinde jatyq sóı­leı­tin, tilin ǵana emes, salt-dástúrin, ádet-ǵurpyn jaqsy biletin Iýlııa Vıktorovnanyń qazaq tilin dál osylaı jaqsy bilgeni  úshin ustazy Márııam Búrkitbaevaǵa aıtar alǵysy sheksiz.

– Qazir qazaq tili meniń ana tilim dep aıtsam da bolar, – deıdi ol. – Qazaq­standa týyp-ósken soń memlekettik tilde sóıleý – ár adamnyń mindeti ǵoı. Paryzymyz ben qaryzymyzdy ótep jatyrmyz.

О́tep jatqany ras. 2008 jyly astananyń 10 jyldyǵyna arnalǵan «Mem­lekettik til – meniń tilim»  aýdan­dyq baıqaýynda top jarypty. 2011 jyly oblystyq «Maqsatym – til us­tartyp, óner shashpaq» oblys­tyq Abaı oqýlarynda Alǵys hatpen marapattalǵan, 2016 jyly el Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵy aıasynda ótkizilgen «Jyl kitaphanashysy» ob­l­ystyq kásibı sheberlik baıqaýy­nyń «Úmit» atalymy boıynsha dıplomant atanǵan. Nur Otan partııasynyń baǵdarlamalyq maqsat-mindetterin nası­hattaýǵa úles qosqany úshin partııa Tóraǵasy Nursultan Nazarbaevtyń Al­ǵys hatyn alǵan. О́tken jyly Qazaq­stan halqy tilderi kúni merekesine oraı Mádenıet jáne sport mınıstriniń Qurmet gramotasymen marapattalǵan.

Jubaıy Darhan – aýyldaǵy orta mektep dırektorynyń oqý isi jónindegi orynbasary. Qyzy Kamıla Nur-Sultan qalasyndaǵy kolledjderdiń birinde qazaq tobynda oqyp júr. Uly Álıjan da qazaq tiliniń tunyǵynan nár alyp, jelkildep ósip keledi.

Qazir óńirdegi til janashyrynyń biri Iýlııa Vıktorovna ózi týyp-ósken Qyna aýylynyń tarıhyn zerttep júr. Qynadan shyqqan jaqsy men jaısańnyń elge, táýelsizdikti baıandy etýge qosqan úlesin de jas urpaqqa ónege etpek. Soǵys ardagerleriniń erlik joldary óz aldyna bir tóbe. Keıin aýyly jaıly bir kitap shyǵarsam deıdi. Kádimgi óz kóńili qulaı súıetin qazaqtyń kórkem tilinde.

 

Aqmola oblysy,

Aqkól aýdany

Sońǵy jańalyqtar

Nar tulǵa

Rýhanııat • Keshe

Ekpe saldyrý ózekti

Medısına • Keshe

Sheteldik basylymnan

Álem • Keshe

Aq úıdiń alǵashqy meımany

Álem • 17 Sáýir, 2021

Poıyz avtokólikti soqty

Oqıǵa • 17 Sáýir, 2021

Petropavlda tilsiz jaý der kezinde quryqtaldy

Aımaqtar • 17 Sáýir, 2021

ShQO-da mal urylary ustaldy

Aımaqtar • 17 Sáýir, 2021

Bir táýlikte 2822 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • 17 Sáýir, 2021

Uqsas jańalyqtar