Tarıh • 19 Sáýir, 2021

Atlah-Talas shaıqasy: Uly jeńiske 1270 jyl

940 ret kórsetildi

Osydan tup-týra 1270 jyl buryn, ıaǵnı 751 jyldyń shilde aıynda, Taraz (Talas) qalasyna irgeles jatqan shaǵyn ǵana Atlah bekinisi mańynda kúlli Azııa men Qazaq jeriniń taǵdyryna túbirli ózgeris ákelgen orasan zor qandy shaıqas bolǵan edi. Zertteýshi ǵalymdar ony birde «Talas shaıqasy» dep jazsa, birde «Atlah shaıqasy» dep jazyp keldi. Biz shaıqas alańynyń aýqymyn, eki jaqtan soǵysqa qatysqan áskerdiń qımyl-qozǵalysyn eskere otyryp, bul alapat aıqasty «Atlah-Talas shaıqasy» dep ataýdy jón kórdik. Al elimizdiń tarıh oqýlyqtarynda óz jerimizde bolyp ótken osynaý asa mańyzdy tarıhı oqıǵa týraly mardymdy eshnárse joǵy ókinishti.

Aldymen Atlah týraly jazba derekterimiz ne degenine nazar aýdaryp kórelik.

Atlah – VI-HII ǵ.ǵ. Talas-Shý boıyndaǵy aty shartarapqa málim bolǵan túrk qalalarynyń biri. Akademık Álkeı Marǵulan Atlahty – Otlyh dep jazypty. Arab tarıhshysy ál-Makdısı 985 jyly: «Atlah úlken qala, kólemi jaǵynan ortalyq qalaǵa jaqyn, aınalasy bıik dýalmen qorshalǵan. Baý-baqshasy kóp, júzim mol ósedi. Meshiti ortalyǵynda, bazary – rabatta (qala shetinde) bolǵan» dep jazady. Mahmud Qashqarı bolsa «Atluq-Otlyq» mundaǵy «Otlyq» degenimiz qazaq tilindegi otty, shalǵyn shópti, kógaldy jer» degen maǵynany bildiredi. Talas (Tıraz) mańyndaǵy bir qalanyń aty» dep qysqa qaıyrady. Orys tarıhshysy A.Bernshtam ózi ashqan arheologııalyq aıǵaqtarǵa súıene otyryp: «Atlah qalasynyń orny Taraz qalasyna taıaý jerdegi Jýantóbede, onyń úıindisiniń aınalasy 280/140 metr aýmaqty alyp jatyr» dep naqtylaı túsedi.

Endeshe, «Atlah-Talas shaıqasy» degenimiz qandaı shaıqas, oǵan qaı elderden, qansha ásker qatysty, soǵystyń alǵashqy tórt kúninde Tań ımperııasyna odaqtas bolǵan delingen qarluq, túrkesh qoly, besinshi kúni nelikten arabtar jaǵyna ótip ketti? Qytaı armııasynan qansha adam ólip, qanshasy tutqynǵa tústi? Túrkesh áskeri bul shaıqasqa qatysty ma, qatyssa kimder jaǵynda boldy? Soǵys aıaqtalǵannan keıingi geosaıası jaǵdaı qalaı ózgerdi? Bul shaıqastyń tarıhı mán-mańyzy qandaı boldy?» degen suraqtar tóńireginde tarıhshylar alýan túrli oı-pikir aıtyp kelgeni belgili. Bul suraqtarǵa ertedegi jáne búgingi qytaı tarıhshylary men qoǵamtanýshylarynyń zertteýlerindegi astam derjavalyq, otarshyldyq yndynǵa negizdelgen óreskel qatelikteri men asa qaterli agressııalyq ozbyrlyqtaryna toıtarys beretin taldaýlarymyzdy maqalamyzdyń sońǵy jaǵynda naqtylaı kórsetpekshimiz.

Aldymen, «Atlah-Talas shaıqasy» qarsańyndaǵy geosaıası, áskerı jaǵdaıǵa kysqasha toqtalýǵa týra keledi. VIII ǵasyrdyń ortasynda, naqtylap aıtqanda, 750 jyly Arab halıfatyndaǵy uzaqqa sozylǵan taq talasy, qyrqysy aıaqtalyp, «qara kıimdiler» atalǵan abbasshylar tolyq jeńiske jetti de, osyǵan deıin baqylaýdan tys qalǵan burynǵy ortaazııalyq ıelikterine baqylaýdy kúsheıte bastady. Buǵan deıin Tıbet pen Shyǵys túrk qaǵanatyna jáne ishki qyrqystan ábden álsiregen túrkeshterge áldeneshe jeńisti joryqtar jasap, Jetisý men Máýrenahrǵa suǵyna kirgen Tań ımperııasy armııasy halıfat ıeligine tikeleı qaýip tóndire bastaǵan bolatyn. Osy dáýir týraly jan-jaqty zertteý júrgizgen Qytaı tarıhshysy Shýe Zuńjyń myrza eki ımperııanyń múdde qaqtyǵysyn bylaısha túıindeıdi: «Bul aımaqtaǵy bılik úshin bolǵan teketires, qarýly qaqtyǵysqa taıap keldi. Bir ǵasyrǵa sozylǵan saıası yqpaldastyqtyń kúsheıip-álsirep otyrýyna oraı, aqyrǵy toqaılasar alań, burynǵydaı «táńiri qaǵannyń batys qaqpasy atanǵan Ámýdarııasy emes, Sýıabqa jýyq Talas ańǵary bolyp kalǵan edi». Bul joldarda tarıhı shyndyq bar ekenin atap aıtýymyz kerek. «Atlah-Talas shaıqasy» aldyndaǵy Orta Azııa elderiniń geosaıası jaǵdaıyn tómendegideı toptastyra aıtýǵa bolady.

  1. 737 jyly túrkeshterdiń qudiretti bıleýshisi atanǵan Suluq qaǵan qastandyqpen óltirilgennen bergi on jyl boıy qaǵanatty quraǵan bes dýlat pen bes núshbe arasyndaǵy taq talasy Túrkesh qaǵanatyn birjola turalatyp tastaǵan edi. Túrkeshterdi Tań ımperııasy taǵaıyndaǵan qýyrshaq qaǵandar bıleı bastady.
  2. 744 jyly ıaǵma, qarluq, uıǵyrlardyń tegeýrindi soqqysynan talqandalǵan sońǵy túrk qaǵanatynyń taǵy úshin bolǵan ishki soǵystar barysynda uıǵyrdan oısyraı jeńilgen qarluq, ıaǵmalar Jońǵarııaǵa, Turpanǵa, Jetisý óńirine qaraı jóńkildi. Ishki soǵystan, Tań ımperııasynyń áldeneshe retki tegeýrindi soqqysynan álsiregen túrkeshter qarsylyq kórsete almady. Tań ımperııasy endigi jerde qarluq ıabǵýyn barynsha qoldaýǵa kiristi. Qarluqtardyń qolymen túrkeshterdi yqtyryp, Arab halıfatynyń ilgeri jyljýyn toqtatýdy kózdedi. Tań ımperııasy bir mezgil ol maqsatyna jetkendeı de boldy. Qytaıdyń órkókirek generaly Gaý Shııanjy halıfattyń aıbyndy qalyń qolyna qarsy sherý tartqanda dál osy qarluq jabǵýymen, Ferǵana hanynyń qýatty áskerı qoldaýyna sengen sııaqty.
  3. General Gaý «Atlah-Talas shaıqasy» bolardan bir jyl buryn 750 jyly qalyń qolmen Tobanǵa, Shashqa shabýyl jasap handaryn tutqyndap, Tań patshalyǵy ordasyna apardy. Dál sol kezde Qytaıdyń taǵy bir generaly túrkeshter ordasy Sýıabty basyp alǵan bolatyn. Túrkesh qaǵanyn da tirileı qolǵa túsirip, Qytaı astanasyna jóneltedi.

Zertteýshilerdiń nazarynda bolar bir jaǵdaı – general Gaý Tań Ordasy taǵaıyndaǵan Shash hanyn nelikten tutqyndap áketti. Arabtar Tań ordasymen odaqtas bolǵan Ferǵana ıeliginen attap ótip, Talas boıyna qalaı shabýyl jasaıdy? Bul suraqqa bylaısha jaýap berýge bolady: Shash ıeligi ásili Túrkesh qaǵanatyna qaraýshy edi. Onyń bıleýshisi Bahadúr tutuq (Moho dýo týdýn) túrkesh qaǵany taǵaıyndaǵan ókil ákim bolatyn. Alǵashqy kezde ol Tań Ordasynyń da taǵaıyndaýyn qabyldap, tartý-taralǵy da jiberip turady. Alaıda Shash hany bir jaǵynan qytaılardan qorlyq kórip júrgen qara túrkeshtermen týystastyǵynan, taǵy bir jaǵynan arabtarǵa áldeqashan odaqtas, dindes bolyp ketken soǵdy yqshıdymen qudandalyǵynan arabtarmen de jaqsy qarym-qatynas jasap turdy. Tipti handyq ataqty halıfat ta zańdastyryp bergen bolatyn. Kóriniste qytaımen, is júzinde arabpen odaqtas bolǵan Shash hanyna general Gaýdyń óshige shabýyldaýynda ózindik syltaý bar edi. Áıtse de, general Gaý birden shabýylǵa ótpeı, «kelissóz arqyly uǵysýdy» syltaýratyp, Shash hanyn soǵyssyz-aq qolǵa túsirip áketedi de, opasyzdyqpen óltirip tastaıdy. Shash hanynyń balasy aman qalyp, arabtardan jáne kórshiles elderden kómek suraıdy.

«Kóne tańnamada» mynadaı derek bar: «Ol arabtarmen til biriktirip, tórt qalashyqqa shabýyl jasaıdy dep qoryqqan Gaý Shııanjy 20 myń áskerdi bastap jabaıylar jerine ótip ketti de, Talasta arabtarmen soǵysty».

Eki general bir mezgilde eki baǵyt boıynsha joryqqa shyqqandyǵy baıqalady.Tań áskeri «Ánshı bekinisi qalashyǵyndaǵy» qytaıdyń tańdaýly jaıaý, atty áskerin negiz etken, Ferǵana, qarluq atty áskeri tolyqtyrǵan qalyń qol edi. Biraq onyń naqtyly sany qytaı derekterinde anyq kórsetilmegen. Halıfattyń Horasandaǵy ókil ákimi Ábý Mýslın Buhara men Samarqandaǵy kóterilisterdi tez tynyshtandyrysymen ózi Samarqanda turady da, Zııad Ibn Salıh bastaǵan qalyń qoldy Atlah-Talas bekinisterinde qorǵanysta turǵan arab qolbasshysy Saıd Ibn Hýmaıd áskerine kómekke shuǵyl attandyrdy.

Talas soǵysy jóninde arnaıy zertteý júrgizgen O.Bolshakov, ál-Makdısı deregine súıene otyryp, Taraz ben Atlah bekinisinde qorǵanys júıelerin qalpyna keltirip, jańa dýaldar turǵyzýmen aınalysyp jatqan arab garnızony bolǵanyn rastaıdy.

Osynaý qundy derek kúni búginge deıin jumbaq bolyp kelgen Atlah-Talas shaıqasynyń sońǵy – besinshi, sheshýshi kúni shaıqasta qarluqtardyń Tań ımperııasynan bet buryp, arabtar jaǵyna shyǵyp ketýiniń syryn ashýǵa sáýle túsiretin sııaqty.

Orys ǵalymy A.Mandelshtam túrk halyqtary, onyń ishinde qarluq, shyǵyl, shýıe, shýmı taıpalary VII ǵasyrdyń basynda-aq Shash pen soltústik Ferǵana óńirine dendep ene bastaǵany, soǵdylarmen, sol arqyly arabtarmen de ártúrli deńgeıde qarym-qatynasta bolǵanyn atap kórsetedi. Demek, túrk halyqtary, onyń qatarynda qarluqtar arabtardy kópten beri jaqsy biledi dep aıta alamyz. Onyń ústine qytaılardan talaı teperish kórip kele jatqan túrkeshter men qarluq ıabǵýy túpki maqsattary jaǵynan jaqyn odaqtastar bolyp úlgergeni baıqalady. Shash hanymen týystyq qatynastyǵy bar qara túrkeshter arqyly arabtardyń qarluq ıabǵýymen til tabysqany, órleý, ilgerileý ústindegi Islam áskeriniń kúsh-qýatyna senim artqany tarıhı shyndyq bolatyn.

Qytaı derek kózderi arab áskeriniń quramy men kúsh-qýaty jóninde mynadaı jalpy sıpattama beredi: Arabtar jaǵynda Zııad bastaǵan horasan, parsy armııasyn negiz etken qalyń qol jáne ortaazııalyq Soǵd birlestigine jatatyn elder áskerleri boldy. Bul óńirdegi halyqtar kópten beri-aq arabtarǵa baǵynyp, Islam dinin qabyldaǵan bolatyn. Arab armııasynda atty ásker, jaıaý áskerden basqa, túıeli qosyn, naızaly qosyn, otpen shabýyldaýshy arnaıy top bar edi. Qarý-jaraq jaǵynan arabtar áldeqaıda ústem bolatyn. Al Qytaı jaǵy ózderiniń jat jerde, artqy saptan qol úze, jazalaý joryǵynda júrgenin moıyndaıdy.

Sonymen 751 jyldyń zulhıdja (shilde) aıynda, Atlah-Talas jerinde áıgili qandy shaıqas bastaldy. Qytaı derek kózderinen mynadaı habarlardy kóremiz: «Eki jaq bes kún boıy shaıqasty, qarluqtar jappaı bet buryp ketti de, arabtarǵa bolysyp, eki jaqtap Tań armııasyn qyspaqqa aldy. Shııanjyny (Gaý Shııanjyny – Á.D.) oısyrata jeńdi».

Tań áskeri birin-biri taptaı, tún jamyla qashady: «Jol tar, adam men at kólik jolǵa keptelip qaldy. Ferǵanalyq qalyń ásker aldymen qasha jóneldi, qaptaǵan at pen túıe adamdarǵa jol bermedi. Gaý Shııanjynyń bir generaly Lı syıe qolyna jýan taıaq alyp, aldyǵa shyǵyp adam men at kóliktiń óliginen tazalap, jol ashyp otyrdy. Gaý Shııanjyǵa ergen qalyń tobyrdyń ótip ketýine jaǵdaı jasady». General Gaý azdaǵan adammen Ánshı bekinisine aman-esen jetti.

Atlah-Talastaǵy masqara jeńilistiń Tań ımperııasy úshin qandaı aýyr soqqy bolǵanyn tarıhshy Shýe myrza bylaı baǵalaıdy: «Tórt qalashyqtyń tańdaýly armııasy túgeldeı derlik joq boldy. Osy soǵystan keıin Tań patshalyǵynyń abyroıy tústi, burynǵy qudiretinen aıyryldy. Sóıtip Tań patshalyǵynyń dáýreni ótip, quldyraýy bastaldy». Tań patshalyǵyna osynshama orasan zor shyǵyn ákelgen general Gaý Shııanjy 20 myń qytaı armııasymen ǵana qatysty deý aqylǵa syımaıtyn sııaqty. Arab-qytaı derek kózderine súıengen ár el tarıhshylary bul shaıqastyń qalaı bolǵany, qansha ásker qatysyp, qansha adam ólgeni týraly ártúrli boljam jasap keldi.

V.Bartold arab-qytaı derekterin negiz etip, «Gaý Shııanjy 30 myń áskermen arabtarǵa qarsy attandy. Shamamen 700 lı alańǵa jaıyla sap túzep ilgerilep, Taraz mańynda olarmen qarý túıistirdi» dep jazady. Al Ibn ál-Asyr bolsa: «Qytaı jaǵy júz myń ásker shyǵardy, soǵys Tarazda, Talas ózeni mańynda, zulhıdja aıynda, 133-hıdjyra (751 jyly 29 shildede – Á.D.) boldy. Qytaılar ólileı 50 myń, tirideı 20 myń adamynan aıyryldy» dep naqtylaıdy.

X ǵasyrdyń alǵashqy jartysynda jazylǵan ál-Baıhakıdiń «Kitab ál- Mahasın Výa L.Masaýı» degen kitabynda joryq jasaǵan qytaı armııasynyń sany 70 myń edi, biraq arabtardan kúıreı jeńilip, kóp áskeri tutqynǵa alynǵany, qytaı armııasynyń arqyshyn oljalaǵany ári qytaı qolbasy ǵajaıyp asyl júzigimen qolǵa túskeni aıtylady.

 A.Malıavkın bolsa, qytaıdan 50 myń ásker ólip, 20 myńy tutqynǵa túsken dep shamalaıdy.

Atalǵan derekterdi salystyra qaraǵanda jáne Tań ımperııasynyń jaýlaýshy armııasyn tek Jetisý men Syr, Ámýdarııa boıynan ǵana emes, kúlli Orta Azııadan birjola sheginip ketýge májbúr etken Atlah-Talas shaıqasynda shynymen-aq jetpis, seksen myń adamynan aıyrylǵanyna shúbálanýdyń orny joq sııaqty.

Ár el tarıhshylary árqalaı jazyp, túrlishe paıym jasap júrgen máseleniń biri – osy soǵysta tirideı qolǵa túsken qytaı áskeriniń keıingi taǵdyry, tutqyndardyń qolymen qytaıdyń qaǵaz jasaý óneriniń Máýrenahr men Arabııaǵa taralýy...

Eń aldymen, biz general Gaý bastaǵan qytaı armııasy sanynyń qansha bolǵanyna qaramaı, onyń Tań ımperııasynyń Qytaı qorǵanynyń syrtyndaǵy barlyq baǵynyshty elderdi qarýdyń kúshimen ustap turýǵa mindetti «tórt qalalyq bekinistegi» tańdaýly áskerleri ekendigin, olardyń arasynda qarý-jaraq, qural-saıman jasaı alatyn sheberler boldy degenniń ózinde, qaǵaz jasaý ónerin meńgergen mamandardyń bolǵany kúmándi dep qaraımyz. Onyń ústine, qytaı tarıhshylarynyń ózderi jazǵanyndaı, dál sol tustaǵy halıfat áskeriniń jaraqtanýy Tań armııasynan áldeqaıda artyq bola tura arabtar men soǵdylyqtar karý-jaraq jasaýdyń ozyq tehnologııasyn qytaılyq tutqyndardan úırenip edi deýdiń de jóni joq. Al áskerı tutqyndardy armııanyń túrli qajetterine qaraı, tipti qarý-jaraq jasaýǵa paıdalanýy ábden múmkin ǵoı.

Tarıhı derekter Orta Azııa men Máýerennahrda qaǵaz jasaýdyń tarıhy tym erteden bastalǵanyn meńzeıdi. O.Bolshakov ál-Marýzıdiń jazbalaryna súıene otyryp, qaǵaz jasaý óndirisi Samarqan men Ferǵana qalalarynda musylmandyqqa deıingi dáýirde jaqsy jolǵa qoıylǵandyǵyn jazǵan bolatyn.

Solaı bola tura, qolǵa túsken qytaı áskeriniń bári shetinen ónerpaz, shetinen áldebir jańalyq ala kelýshi retinde dáriptelýi de tarıhı shyndyqqa saı kelmeıdi dep qaraımyz.

751 jylǵy Atlah-Talas shaıqasynda qolǵa túsken Gaý Shııanjy sardarlarynyń biri – Dý Hýan Talasta biraz turǵan soń, aıdaýmen Arabııaǵa deıin barady. Tutqyndar tartar barlyq taýqymetti bastan keshe júrip, kórgen-bilgenderin qaǵazǵa túsire júredi. Aqyry, amalyn taýyp, saýda kemesine ilesip, teńiz arqyly 762 jyly Shyǵys Qytaıǵa qaıtyp oralady. Ol kózimen kórgen barlyq oqıǵalardy, el men jer jaǵdaıyn, sharýashylyǵyn, saýda joldaryn táptishteı jazyp, «Jıń Shı jı» degen joljazba esteligin qurastyrǵan. Biraq onda qytaılyq tutqyndardyń arabtarǵa qaǵaz jasap bergeni jóninde eshbir derek aıtylmaǵanymen, Jetisý men Máýrenahr jáne Kishi Azııa jóninde qundy málimetter onda barshylyq.

Atlah-Talas shaıqasynyń tarıhı mańyzy nede? Bizdiń tól tarıhymyzdan onyń alar orny qandaı bolmaq? Tarıhshylar men qoǵamtanýshylar úshin Atlah-Talas shaıqasynyń jeńisin tanyp, baǵalaı bilý úlken syn. Biz budan 1270 jyl buryn Qazaqstan men Orta Azııa jáne kúlli musylman álemi taǵdyryna sheshýshi yqpal etken Uly jeńiske qol jetkenin maqtanyshpen ári boryshtarlyqpen atap ótýge tıispiz. Endeshe, biz osy Uly jeńistiń tarıhı mańyzyn bylaı atap kórsetkimiz keledi:

  1. Sonaý eki Han dáýirinen (b.z.d.206-6.3.220) beri Qytaı qorǵanynyń syrtyna shyǵa bastaǵan Han patshalyǵy, Tań dáýirine (618-907) deıingi segiz júz jylda shamamen on myń lı (5000 km) Batysqa jyljı otyryp, 751 jyly Atlah-Talas túbine jetken qytaı ekspansııasynyń qandy joly birjola, máńgilikke kesip tastaldy, 751 jyldan bergi 1270 jyl boıy birde-bir qarý asynǵan qytaı sheriginiń osynaý qasıetti aımaqqa aıaq basa almaǵany tarıhı shyndyq edi. Mine, sol úshin de Atlah-Talas túbinde shahıt ketken qurbandar arýaǵy aldynda kúlli musylman-túrki álemi taǵzym etýi tıis.
  2. Atlah-Talas shaıqasynyń Uly jeńisine arab musylman áskeri, qarluq, túrkesh túrkteriniń qoldap qýattaýy men janqııarlyq erligi arqyly qol jetti. Kóterilis jasaǵan qarluq áskeri jaǵynda qytaılardan qorlyq kórgen túrkesh qaǵandarynyń sardarlary bastaǵan edáýir qosynnyń bolǵany belgili. Qanmen bekigen túrk-arab dostyǵynyń ǵumyry uzaq boldy, berekeli boldy. Túrk halyqtary Allanyń haq dini Islammen erterek qaýyshty. V.Bartold aıtqandaı, «Týrkı bylı odnımı ız pervyh narodov, sredı kotoryh Islam, otkazavshıs ot propagandy orýjıem, ımel ýspeh pýtem ýbejdenııa» bolǵany tarıhı shyndyq. Túrikter Islamdy 751 jyldan bylaı qaraı negizinen beıbit jolmen qabyldap, ıslam mádenıetimen erterek tanysyp, ony ıgerýge barynsha qulshyndy. Sonyń nátıjesinde túrk dúnıesi Islam álemimen rýhanı tutastyqqa qol jetkizdi. Adamzat mádenıetine Mahmud Qashqarı, Júsip Balasaǵun, Ábý Nasyr ál-Farabı, Qoja Ahmet Iаsaýı, Ahmet Iúginekı, Ibn Sına qatarly uly tulǵalardyń danyshpandyq ilimderin bere aldy.
  3. Túrk halyqtary birtutas rýhanı, mádenı birlikke qol jetkizý arqyly ult retinde uıysyp, kirigý barysynda edáýir turaqty, gúldengen memleketterge ıe boldy. Islamdy memlekettik din retinde moıyndaǵan Qarluq-Qarahan memleketi keıingi Qypshaq, Qazaq handyqtarynyń shańyraǵyn kóterisken qazaq rý-ulystaryn biriktirgen alǵashqy qýatty memleketi retinde tanylyp, moıyndalýǵa haqyly. Ol jóninde tarıhshylarymyz Álkeı Marǵulan, Musataı Aqynjanovtar sonaý 60-jyldarda-aq batyl oılar aıtqan bolatyn. «Atlah-Talas shaıqasynyń» biz biletin ári tarıhı shyndyqqa qurmetpen qaraıtyn álemdik tarıhshylar zertteýinde birshama ortaq kózqarasqa aınalǵan osynaý aqıqaty uly handyq shovınızmmen ýlanǵan keshegi jáne búgingi qytaı jazarmandarynyń ne jazǵanyn qolda bar derek kózderine súıenip, taldap kóreıik. 

Adamzat tarıhy ulttar men memleketterdiń qalyptasý tarıhy jóninde azdy-kópti saýaty bar qalam ıeleri ótken tarıhqa búginniń, onda da saıası bıliktiń emeýrinimen baǵa berýge bolmaıtynyn túsine, bile tura ádepsizdikke, tipti ozbyrlyqqa kózjuma qarap, otarshyldyq qandy joryqtaryn áldeqandaı sebep-syltaýlar arqyly aqtap alǵysy keletinine orys-qytaı ımperııalarynyń qandy tarıhyn áspetteı jazǵandarynan jaqsy bilemiz.

Osydan 1270 jyl buryn bolyp ótken Atlah-Talas shaıqasyna erekshe mán berip tom-tom kitap jazyp, túrli konferensııalar ótkizip, janyǵyp júrgen qytaılardy májbúrlegen qandaı qajettilik? Al bizder, túrki, arab álemi buǵan naqtyly baǵa berip, tarıhı shyndyqty órkenıetti álemge jarııa etýge kelgende nege salǵyrtpyz?

Kúlli túrki hám arab álemi ǵana emes, búkil adamzat qytaı saıasatynyń arbaýy men aldaýynan ǵana emes, XXI ǵasyrda álemdik qandy qyrǵyndarǵa uryndyratyn apatqa «zulymdyq ımperııacyna» aınalyp bara jatqany kóz aldymyzda. Hantıngondar shýlatqan «órkenıetter qaqtyǵysy» (hrıstıan-ıslam mádenıetter qaqtyǵysy) degenderi bul kúnderi bos sózge aınaldy. Qaqtyǵysýshy órkenıetter emes, Qytaı-Amerıka, Qytaı-Reseı, Qytaı-Eýroodaq arasyndaǵy qaqtyǵysqa aınalyp bara jatqandyǵyn túsinetin ýaqyt ótip barady. Astam derjavalyq, genosıdtik saıasatty ashyq júrgizip jatqan Qytaı kompartııasynyń resmı aqparattarynda ótken jylǵy («Qazaqstandy, Qyrǵyzstandy qashan qosyp alamyz? Qazaqstanda tórt júz elý myńdaı Lıbaıdyń urpaǵy uly Juńhýanyń qushaǵyna qashan kiremiz dep jylap-eńirep otyr») degen sııaqty sandyraqtar ashyq jarııalandy. Qazaq ókimeti osyǵan oraı Qytaı Syrtqy ister mınıstrligine narazylyq notasyn tapsyrýǵa májbúr boldy. Búgingi Qytaı bıleýshileri táýelsiz Qazaqstandy ǵana emes baýyrlas qyrǵyzdardy da basynyp, qyrǵyzdar qytaıdyń jıenderi, sonaý Han patshalyǵy (B.j.s.d 206) zamanynda Hun qaǵany áskerine tutqynǵa túsken áıgili qytaı generaly Lılınniń urpaǵy dep sandyraqtap júr. Mine, osylaısha az ǵana jyl Enesaıdaǵy qyrǵyzdar arasyna jer aýdarylǵan tutqyn generaldan qyrǵyzdar dúnıege keldi delinse, Toqmaq (Sýıab) bekinisi túgil qazaq-qyrǵyz topyraǵyna aıaǵy tımegen Lıke deıtin qytaıdyń Lıbaı deıtin urpaǵynan júz myńdaǵan dýlattar, ósip-óne beretin jupar kindiktiler bolyp shyǵady.

Biz Atlah-Talas shaıqasyna tikeleı qatysy joqtaı kóringen qytaılyq ańyz-ápsanalar týraly tekke sóz etip otyrǵanymyz joq. Budan 1270 jyl buryn qasıetti qazaq-uıǵyr jerinen birjola alastalǵan qytaıdyń Tań patshalyǵy (b.z.618-907 j.j) tusynda jasalǵan kartasynda búgingi Qazaqstannyń Jetisý ólkesi, Qyrǵyzstannan Gımalaıǵa deıingi ulan-baıtaq terrıtorııasy qamtylǵan. Sol karta kúni búginge deıingi qytaı tarıhy oqýlyqtarynda kórsetilip, qytaı jastaryn Reseı tartyp alǵan Qytaı jeri ekenin, endigi mindet, sol qoldan ketken Qytaı jerin qaıtaryp  alýǵa daıyndap jatyr. Ol ol ma, joǵaryda biz sóz etken 751 jylǵy Atlah-Talas shaıqasyndaǵy Tań patshalyǵy armııasynyń masqara jeńilisin aqtap alý úshin, búgingi tarıhshysymaq qytaılar tom-tom kitap jazyp, kópshilik qoldy basylymdarda, konferensııa materıaldarynda jarııalaýyn sońǵy jyldarda tipti údetip otyr.

Akademık jazýshymyz Ǵabıt Músirepovtiń «Tarıhty jasaý dáýiri bar da, jazý dáýiri bar. Jasaýshy qatelesse, jazýshy túzetemin dep áýrelenbeýi kerek» – deıtin ulaǵatty sózi osyndaıda eske túsedi eken.

Qytaılyq zertteýshi Veı Kaıveıdiń ótken tarıhty ózinshe túzetip, tigisin jatqyzýǵa urynǵanyna bir mysal: «Zamanymyzdyń VIII ǵasyrynyń orta sheninde, Qytaı barynsha kúsheıgen tusta, Azııa, Afrıka, Eýropany kókteı ótken Arab ımperııasy da qudirettenip turǵan bolatyn... Eki ımperııa Ortalyq Azııadaǵy Talas óńirinde toqaılasyp, aýqymy shekti bolsa da, keıingi dáýirde mádenıetter almasý jaǵyna orasan zor yqpal etken bir soǵys burq ete qaldy. Tań ımperııasynyń bul soǵysta jeńiliske ushyraǵandaǵy basty sebep – uzaq joryqtan sharshap-shaldyǵý, áskerdiń azdyǵy, ishki alaýyzdyqtar, sondaı-aq qolbasylardyń aldaǵy shaıqastyń qalaı bolaryna onsha mán bermegendiginen boldy» deıdi.

Biz bul joldardan jazarmannyń tarıh ǵylymyna, tarıhtaǵy ádiletsiz soǵystar jónindegi ádilet sózin kóre almaımyz. Kerisinshe, Tań ımperııasynyń jeńilýiniń bes túrli sebebin jáne ondaǵy basty sebepterdiń biri – qarluqtar men túrkeshterdiń, ferǵanalyqtardyń «opasyzdyǵy» týraly jalaly sózderinen anyq kórinedi. Sondaı-aq Tań armııasynyń masqara jeńilisiniń Kishi Azııa men Arab dúnıesine aparǵan tórt túrli mádenı jańalyǵy jóninde astamsı sóıleıdi. Al Ýań shýe deıtin jazarmannyń «Talas soǵysynyń sebepterine taldaý» atty maqalasynyń ańdatpasynda: «751 jylǵy Talas shaıqasy jóninde jazǵan avtorlar bul soǵystyń bastalýyna Tań ımperııasynyń shekaralyq áskerler qolbasshysy Gaý Shııanjynyń Tashkent eline (Shy go) jasaǵan ozbyrlyǵy túrtki boldy. Ol basqalar aıtqandaı, eki ımperııanyń Ortalyq Azııadaǵy irge keńeıtýge urynǵan qaqtyǵystarynyń nátıjesi emes» deıdi.

Osy arada general Gaý jáne onyń Tashkent eline jasaǵan qandy joryǵy jóninde oqyrmandarǵa azdap málimet berýdi jón kórdik.

Gaý Shııanjy tegi koreılik. 668 jyly Tań patshasy Gaýzýń Koreıany jaýlap alǵannan keıin halqyn jappaı qýdalap qytaı jerine jer aýdarady da, onyń tize búkken patsha áýletin astana Shańange kóshirip ákeledi. Bolashaq generaldyń ákesi alǵashynda ordada, keıinnen áskerı shenimen Ánshı bekinisine kelgende, Gaý Shııanjy ákesine ilesip áskerı joryqtarǵa jastaıynan aralasyp shynyǵady. Ol asa kelbetti, erjúrek shabandozdyǵymen kózge túsip, jıyrma jastan asa bere generaldyqqa qol jetkizedi. 747 jylǵa deıin jaýapty áskerı mindetterdi atqara júrip Ánshı tutyq mekemesiniń orynbasary, «tórt qala bekinisindegi» áskerlerdiń atbegi shenine kóteriledi. Sodan bylaı qaraı ol batys óńirdegi otarlanǵan elderdegi úlkendi-kishili soǵystarǵa qatysyp, erlik kórsetip, patshanyń nazaryna iligedi. Azǵantaı ýaqytta Gaý «tórt qala bekinisindegi» ókil ákimdikke qol jetkizip ózi bı, ózi qoja, dara bıleýshige aınalady. Atlah-Talas shaıqasy qarsańynda qalyń qolmen tobandarǵa, sosyn Shash (Tashkent) ıeligine shabýyl jasap, handaryn aıla-sharǵymen qolǵa túsirip, qalalaryn qanǵa bóktire talqandaǵany jóninde joǵaryda aıtqanbyz. Qytaılyq zertteýshiler bul qandy oqıǵalar jóninde bir-birine onsha uqsaı bermeıtin úsh túrli boljam aıtyp, general Gaýdyń áreketin aqtaǵysy keledi. Birinshisi, generaldyń áreketin aıyptaǵan bolyp Shash hany «bodan elderdiń baǵynyshtylyq tártibin buzǵany úshin jazalandy» dep uly derjavalyq zorlyqty aqtaǵysy keledi. Ekinshisi, osy retki soıqandy qyrǵynǵa «generaldyń órkókirektigi, dúnıeqorlyǵy, ashkózdigi sebep boldy» deı kelip, shabýyl barysynda qala halqy jas-kárisine qaramaı qyrǵynǵa ushyrap, hanyn aldap tirideı qolǵa túsirip óltirip tastady. Ordadan on puttan astam asyl tastary men 5-6 túıe altyn, asyl tuqymdy jylqylary men basqa da baǵaly zattaryn áketip ózi ıemdenip ketti», dep jazylǵan.

Qytaılyq jazǵyshtar osynsha qandy oqıǵany aıta otyryp, bul áreket tek generaldyń jeke basynyń isi emes Tań patshalyǵynyń arab shapqynshylyǵynyń aldyn alý úshin jasalǵan áskerı jospardyń oryndalýy desedi. Olar tek Shash hany balasynyń qashyp qutylyp ketip, kórshi elderden jáne arabtardan kómek suraǵany basty sebep boldy degisi keledi.

General Gaýdyń Atlah bekinisine tutqıyl shabýyl jasaýynyń basty, úshinshi sebebi hanzadanyń ótinishi boıynsha halıfattyń Atlah bekinisindegi áskerleri ózderine qarasty jerlerdegi kishi handyqtar qosyndaryn ózderine qosyp alyp, «tórt qala bekinisin» shappaqshy bolyp jatyr eken degen habardy general estıdi. Sosyn olardan buryn qımyldap tutqıyl shabýylmen Atlah bekinisin almaqshy boldy, biraq aqyry qıraı jeńildi deı kelip, oǵan qarluqtar men túrkeshterdiń, ferǵanalyqtardyń opasyzdyqtarynan ekijaqty soqqyǵa ushyrap jeńilis tapty, dep kijinedi jazarmandar.

Hýaduń pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń tarıhshysy Jý Baýmıńniń general Gaý týraly aıtqandaryn mazmundar bolsaq: «ákesi otarlanǵan Koreıanyń han áýleti, ózi Heshı dálizinde erjetip, Ánshıde kózge túsip, shekarada qanshama jyldarda ataǵy asqaqtady. Shaıqasta jeńimpaz boldy, onyń basty qarsylasy ýaqyt óte kele tobandardan arabtarǵa aýysty... Talas shaıqasy bir ǵana Gaý Shııanjynyń ómir jolyndaǵy túbegeıli burylys bolmastan, Tań dáýirindegi batys-soltústiktegi strategııalyq jaǵdaıdyń da kúrt ózgeris núktesi bolyp qalǵan edi. Bul shaıqas týraly qandaı ýáj aıtylsa da, naqty shyndyq musylman armııasynyń aıtýly jeńisimen aıaqtalǵan bolatyn...

Osynaý zor ózgeris qalaı da bir dáýirdiń aıaqtalyp, jańa bir dáýirdiń bastalǵanyn anyq kórsetip berdi» deıdi.

Qytaıdyń osy zamanǵy qyzylóńesh tarıhshysy Shýe Zuńjyń myrzanyń Beıjiń ýnıversıtetiniń álemge tanymal professory Ýań Shaýfýdyń atalǵan dáýirdegi basty geosaıasattyń mazmuny: «Bizdiń bul arada aıtpaqshymyz, Tań, Toban, Arabtar aralyq saıası qarym-qatynasy tarıhy, saıyp kelgende VII ǵasyrdyń ortasy men IX ǵasyrdyń orta shenindegi Azııadaǵy zorlyq-zombylyqty negiz etken óktemdiktiń tarıhy bolatyn» degen ádil tujyrymyn burmalap, oǵan saıası qalpaq kıgizip, «bizdiń elimizdegi ǵylym áleminde buryn-sońdy qoldanylmaǵan tosyn ataý, olaı bolǵanda «Tań dınastııasynyń Batys shekarasyn qorǵaý jolyndaǵy kúresi atalmysh «zorlyq-zombylyq saıasaty bolyp shyqpaı ma», deı kelip, Batystaǵy keıbir qoldanysta ol otarlyq irge keńeıtý nemese otarlyq bılikti ornatý degen maǵynada qoldanylady. Sóıtip professor Ýań arabtyń irge keńeıtý soǵysyn Tań patshalyǵynyń batys óńirdi qorǵaý saıasatymen shatastyryp qana qoımaı Tań patshalyǵynyń «zorlyq-zombylyq saıasatyn» aıryqsha atap kinálaıdy dep renjıdi. Shýe myrza odan ári tipti laǵyp, Qytaı shekarasynyń qalyptasý tarıhyn «Tań dınastııasynyń kartasynda batysta Pamır jáne Ámýdarııa óńiri qamtylǵan bul tarıhı ózgeristiń tabıǵı nátıjesi, ol jaı ǵana bir másele emes, bul tarıhı ádilettilikti qalpyna keltirý máselesi. Qaısy bir qytaı ǵalymy bolsyn qytaıdyń Tań dınastııasynyń «Batysty ashý», Shynjań men Arab orystyń shyǵystaǵy shekarasyn anyqtap beretin karta. Sondaı-aq ol elimizdiń tutas aýmaǵynyń qalyptasý tarıhynyń quramdas bóligi bolyp tabylady. Bunyń bári san jyldar boıy elimizdiń ǵylym dúnıesi ortaq qabyldaǵan shyndyq. Sondyqtan joǵaryda aıtylǵan sandyraq (professor Ýań demekshi. Á.D.) Tań dáýirindegi batys óńir tarıhyn zertteýdi ǵana emes, qytaıdyń shekaralyq óńirleriniń qalyptasý tarıhyn da burmalaý bolyp tabylady».

Endi ne isteýimiz kerek? Elimizdiń táýelsizdigi men aýmaqtyq tutastyǵyna qater tóndirip turǵan Qytaıdyń saıasatyn áshkereleıtin úgit-nasıhatty, ásirese salıqaly halyqaralyq ǵylymı-teorııalyq hám praktıkalyq konferensııalar, forýmdar ótkizý kerek. Atlah-Talas shaıqasynyń 1270 jyldyq ataýly kúnin eldik jáne halyqaralyq deńgeıde saltanatpen atap ótpeý eldigimizge, táýelsizdigimizge úlken syn.

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev «Táýelsizdik bárinen qymbat» ekenin dál osy kúnderi tekke aıtpaǵan bolar. Demek, sol bárinen qymbat asylymyzǵa qol suǵyp, qater tóndiretin ishki-syrtqy jaýlarymyzdyń suqtanyp turǵanyn jan júregimizben sezinip, naqty iske kiriser syn saǵaty soǵyp turǵanyn taǵy bir qaıtalap aıtýǵa týra keledi.

 

 

Álimǵazy DÁÝLETHAN,

Sh.Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýty, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty

 

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Shubaıqyzyl qyzǵaldaǵy

Tanym • Búgin, 00:16

Tán tunshyǵýly, jan shyńǵyrýly

Ádebıet • Búgin, 00:11

Tereńdik taǵylymy

Ádebıet • Búgin, 00:06

Syrdyń sáni – sekseýil

Aımaqtar • Búgin, 00:04

Qasym súıgen Saqypjamal

Rýhanııat • Keshe

Qazandaǵy atys

Álem • Keshe

Kenbaev keńistigi

О́ner • Keshe

Baıyrǵy qazaq beınesi

О́ner • Keshe

Elbasy Túrkistanǵa keldi

Elbasy • Keshe

Dollar baǵasy ósti

Ekonomıka • Keshe

Uqsas jańalyqtar