– Baqyt Ramazanqyzy, «Egemenge» shyqqan maqalany oqydyńyz ba?
– Naǵashy apam gazetke materıal shyqqanyn aıtyp, habarlasty. Basylymnyń saıtynan taýyp alyp, oqydym. Kókeıimizde júrgen máseleni kótergen gazet ujymyna sheksiz rızashylyǵymyzdy bildiremiz. Ákemniń atyna kóshe berý isine Egemen Qazaqstan-nyń aralasýy sónýge aınalǵan úmit otyn qaıta tutatqandaı boldy.
– Ramazan aǵa úıde qandaı áke, qandaı otaǵasy boldy?
Atamyz Aıyp pen ájemiz Jámılanyń peshenesine jeti perzent jazylǵan eken. Alaıda sonyń sońǵy ekeýi ǵana er jetip, qatarǵa qosylypty. Olar – ákem Ramazan men inisi Qaıyrgeldi. О́ńgesi kishkentaı kúnderinde-aq shetinep ketken. Ákem de áljýaz bolyp týypty. Bári odan úmitin úzip, kıizge orap, bosaǵaǵa aparyp qoıady. Biraz ýaqyt ótkende, kıiz jybyrlap, qozǵala bastaıdy. Úıde otyrǵan aǵaıyn «Myna bala júz jasaıdy» dep qýanyp, súıinshi surasady. Sonda atamyz Aıyp «Osy uldy jeti jasqa jetkizse de razymyn» depti. Ákemiz jetige tolǵanymen, atamyz ulynyń odan keıingi qyzyǵan kóre almaı ómirden ótken. Úlkenderdiń Qudaıdan tilek tilerde tarylmaý kerek deıtini sol eken ǵoı. Ákem 65 jasynda qaıtys boldy. Al sońynda qaldyrǵan ádebı murasy áli elimen birge jasasyp keledi. Demek, ákem týǵanda súıinshilegen aǵa-apalardyń «júz jasaıdy» degeni dál kelgen tárizdi. Ol atamyz Aıyptyń inisi Tóleshtiń qolynda tárbıelengen.
Qazaqtar «eki jarty – bir bútin» deıdi ǵoı. Dál osy sóz ákem men shesheme arnap aıtylǵandaı. Ekeýi birin-biri únemi tolyqtyryp otyratyn. Sheshem Gúlmáshken – Pavlodardaǵy Maıqaıyńnyń týmasy. Tórt jasynda sheshesi Gúlbáshıradan aıyrylǵan. 17 jasynda Pavlodardaǵy medýchılıshege oqýǵa túsýge keledi. Joly bolmaıdy. Sol joly ákemmen tanysady. Bir-birin unatyp, kóp uzamaı shańyraq kótergen. Úılengende ákem 22 jasta, sheshem 18 jasta bolypty. Sodan beri ákem onyń jary da, ákesi de, sheshesi de, syrlas dosy da bola bildi.
Ákem óte balajan, meıirimdi boldy. Onyń qol qýsyryp, bos otyrǵan kezin kórgen emespin. Jazǵandaryn mashınkaǵa basady, kitap oqıdy, áldenelerdi kóshirip jazady. Áıteýir tynym tappaıtyn. О́te eńbekqor edi. Bizge de kóp ýaqyt bóletin. Túrli oıyndar oınatady. Erkeliktiń jóni sol eken dep, biz de ony asa mazalaǵan emespiz. Úı sharýasyna qyrsyz bolatyn.
– Memlekettik syılyqty alǵany týraly habardy estigende qandaı kúıde boldy?
– Bul onyń qatty aýyryp júrgen kezi bolatyn. О́kinishke qaraı, súıinshi habardy estigenimen, syılyqty alyp úlgergen joq. Igiligin de kórmedi. Habardy ákeme Qalıhan aǵa Ysqaqov bastaǵan top kelip jetkizdi. Sol jerde ózimizshe atap óttik. Ákem óte kóńildi júrdi. 2003 jyldyń basynda Memlekettik syılyqty tapsyrý úshin sheshem ekeýimizdi «Dostyq úıine» shaqyrdy. Qazirgi Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev ol kezde Premer-Mınıstr bolatyn. Sol kisiniń qolynan ákemniń marapatyn aldyq.
Jalpy, mártebeli syılyqty alǵan «Abaıdyń jumbaǵy» – óte kúrdeli eńbek. Ákem bul romanǵa kóp kúsh jumsady. Negizi, «Abaıdyń jumbaǵynan» keıin Bógenbaı batyr men Estaı aqyn týraly roman jazýǵa tıis-tuǵyn. Alǵashqysyn bastaǵanymen, aıaqtalmaı qaldy. Onysy «Juldyz» jýrnalyna jarııalandy da. Al Estaı týraly roman sol jospar kúıinde qaldy. Degenmen, bul taqyrypqa tynǵylyqty daıyndalǵanyn jaqsy bilemin. Jalpy, Estaıdyń «Qorlany» onyń súıikti áni bolatyn. Úıde únemi oryndaýshy edi.
–Aǵanyń sońynda kúndelikteri qalǵanyn jaqsy bilemiz. Olar qazir qaıda?
– Kúndelikteri de, kitaptary da, qoljazbalary da, tutynǵan jeke zattary da – meniń qolymda. Kúndelik – árkimniń ishki tolǵanysy. Endeshe ony jarııalaýdyń qajeti shamaly dep oılaımyn. Dese de, onda ádebıet, ádebı orta, ult, memleket tóńireginde aıtylǵan tushymdy oılar óte kóp. Bálkim, mundaı kesek oılardy iriktep alyp, basýǵa bolatyn shyǵar. Jalpy kúndeliktegi jazbalaryn kezinde ózi iriktep, «Juldyz» jýrnalyna bastyra bastady da. Keıin úzilip qaldy. Ákemniń qolda bar murasynyń barlyǵyn bir mekemege ótkizgim keledi. Biraq arhıvke emes. Ol jerge tapsyrsam, ákemniń murasyn bylaıǵy kópshilik kórmeıdi, bilmeıdi. Sondyqtan óziniń týǵan jeri Pavlodardaǵy S.Toraıǵyrov atyndaǵy oblystyq kitaphanadan Ramazan Toqtarov atyndaǵy oqyrman zalyn ashqan durys shyǵar. Al biz kúndelikterin, jeke kitaphanasyn, qoljazbalaryn, qysqasy qolda bar murasynyń bárin sol jerge tapsyrýǵa daıynbyz. Kitaphana adamdar kóp jınalatyn oryn. Ákemniń murasy kópshiliktiń kóz aldynda tursa deımiz.
– Jazýshynyń jeke muraǵatynda jaryqqa shyqpaǵan qandaı shyǵarmalar bar?
– Ákem romannan bólek, pesa da jazǵan. Úıdegi muraǵatta onyń «Aqsaq Qulan» jáne «Qusnı-Qorlan» degen eki pesasy jatyr. Bulardyń baspa betin kórgenin ıa kórmegenin bilmeımin, biraq teatrda sahnalanbaǵany anyq. Sońǵysyn pavlodarlyq azamattar kórermenge usynbaq bolǵan. Biraq sodan nátıje shyqpady. Ápkem Gúlnar Almatydaǵy ortalyq arhıvte jumys istedi. Ákemizdiń biraz murasyn jeke qor ashyp, sol jerge tapsyrǵanbyz. Menińshe, joǵarydaǵy eki pesadan bólek, «Abaıdyń jumbaǵyn» da teatr sahnasyna alyp shyǵýǵa bolatyn sııaqty.
– Jazýshynyń kóptomdyq shyǵarmalar jınaǵy shyqty ma?
– Joq. Ákem kózi tirisinde daıyndap júretin. Ol kúnge jete almady. Qarap otyrsam, onyń kitaby sońǵy ret osydan 17 jyl buryn basylyp shyqqan eken. Sodan beri birde-bir kitaby baspa betin kórmegen. Al oqyrmandar tarapynan onyń kitaptaryna suranys baryn jaqsy bilemin. Sondyqtan Ramazan Toqtarovtyń kóptomdyq shyǵarmalar jınaǵy nemese jekelegen kitaptary qaıta basylyp shyqsa degen tilek bar. Buǵan otandyq baspalar ún qatsa deımiz.
– Kópshilik jazýshynyń sońynda qalǵan urpaǵy týraly bilgisi keledi...
– Úlkenimiz – Gúlnar. 1958 jyly Pavlodar qalasynda týǵan. Bir jasqa tolǵanda áke-sheshemiz Almatyǵa qonys aýdardy. Aǵam Asqar ekeýimiz osynda týdyq. Aǵam 1960 jyldyń, men 1963 jyldyń tólimin. Gúlnar Almaty qalasynda turady, zeınetker. Aǵamnyń alystaǵy Amerıkada turyp jatqanyna jıyrma jyldan asty. Eki uly, úsh nemeresi bar. Jylyna bir márte kelip ketedi. Aqyn, ssenarıst. Avtorlyq kıno túsiredi. О́zim osy Almatyda turamyn. Mamandyǵym – jýrnalıst. Birqatar respýblıkalyq gazetterde ekonomıkalyq sholýshy bolyp jumys istedim. Qazir anamdy kútip úıde otyrmyn. Sheshem sońǵy jyldary qatty aýyryp qaldy, erekshe kútimdi qajet etedi. Ákemniń inisi Qaıyrgeldi osydan úsh-tórt jyl buryn dúnıe saldy.
Jýrnalıst bolǵandyqtan, ózim de jazǵandy, oqyǵandy jaqsy kóremin. Tek, qazir bos ýaqytym múldem joq. Negizi ákem týraly aıaýly bir dúnıe jazýdy josparlap júrgenime biraz jyl boldy. Buıyrtsa, munyń da sáti túser. Bir ókinishim bar – fransýz ádebıetimen «aýyrǵan» ákeme Parıjdi kórsete almadym. Jalpy, ákem qarapaıym bolyp kóringenimen, taǵdyrly, kúrdeli tulǵa. «Abaıdyń jumbaǵyn» jazǵan Ramzaıdyń da óz «jumbaǵy» bar...
– Ákeńiz ómirden ótkeli 20 jyldan asty. Pavlodardan kóshe surap, bastama kóterdińizder me?
– Osy sharýamen jıyrma jyldaı júgirdim. Sheshem aýyryp qaldy da, sońǵy jyldary jumysty sál saıabyrsytyp aldyq. Pavlodar oblysyn basqarǵan ákimderdiń bárine hat jazdym. Qazaqstan Jazýshylar odaǵy tarapynan qanshama hat uıymdastyryldy. О́kinishke qaraı, sonyń bárinen nátıje bolmady. Ramazan Toqtarov aýdan, aýyl emes dál sol Pavlodardyń óz basynda týǵan ǵoı. Endeshe nege oǵan bir kósheniń aty buıyrmaıdy?! Tań qalamyn. Keıde jylaǵym keledi. Osydan on bes jyl buryn Almaty qalasynda ákemniń atyna kóshe berildi. Al óziniń týǵan qalasynda áli joq. Soǵan qaraǵanda óńirdiń ıdeologııasyna, mádenıetine jaýapty adamdar durys jumys istemeıtin sekildi. Áıtpese, Ramazan Toqtarovqa Pavlodar oblysynyń kez kelgen aýdan-qalasynan kóshe berse de artyq etpeıdi. Jaqsy adam eńbegimen uzaq jasaıdy. Erteńgi urpaq bir kósheni bermeı otyrǵan búgingi sheneýnikterdiń emes, ákem sekildi jaqsy adamdardyń esimin jattap óserine senemin.
Ákem kóp jazdy. Sonyń bárinde óziniń ómiri, ósken ortasy, aınalasy tegis qamtyldy dep oılaımyn. Romandary arqyly onyń ómirimen tanysyp shyǵýǵa bolady. Ol Ertis ózenin erekshe jaqsy kóretin. Qaıtys bolarynan birneshe aı buryn «Ertiske aparyńdar, bir shomylaıyn» degen tilegin bildirdi. Eki etken joqpyz. Shomylýǵa jaǵdaıy bolmady, árıne. Aıaǵyn Ertistiń sýyna malyp, uzaq otyrdy. Jalpy, Kerekýge jıi baratyn. Saǵynyshyn solaı basatyn. О́zi Almatyda júrgenmen, jany Pavlodarda edi. Ony shyǵarmalarynan-aq ańǵarýǵa bolady. Onyń ústine ákem bizge ózi týyp-ósken Kerekýden topyraq buıyrsa eken degen tilegin de bildirdi. Biraq bul tilegin oryndaı almadyq. Basyna jıi baryp turamyz degen oımen Keńsaıǵa jerledik. Ádette, týǵan jerine jerleýdi tapsyratyndar urpaǵynyń sol ólkeden tamyry ajyramasyn degen nıetti ustanady ǵoı. Ákemniń túpki oıyn endi uǵynyp jatyrmyz.
Áńgimelesken
Farhat QAIRATULY,
«Egemen Qazaqstan»
