Suhbat • 19 Sáýir, 2021

Ramzaıdyń «jumbaǵy»

522 ret kórsetildi

Osy jyldyń 6 sáýirinde gazetimizde Memlekettik syılyqtyń laýreaty Ramazan Toqtarov týraly «Joqtaýshysy joq jazýshy» atty maqala jarııa­landy. Atalǵan materıal jıyrma jyl boıy siresip jatqan seńdi buzbasa da, qoǵamnyń nazaryn biz kóter­gen máselege aýdarta aldy. Nátıjesinde, eskerýsiz qalǵan Ertis­tiń ­eren perzentin ulyqtaý isi jańasha baǵyt alǵandaı bolyp otyr. Bul rette qalam­gerdiń Almatyda turatyn jubaıy Gúlmáshken Muqan­qyzy men qyzy Baqytty izdep taýyp, arnaıy dıdarlasyp qaıttyq.

 

– Baqyt Ramazanqyzy, «Ege­me­n­ge» shyqqan maqalany oqy­dy­ńyz ba?

– Naǵashy apam gazetke materıal shyqqanyn aıtyp, habarlasty. Basy­lym­nyń saıty­nan taýyp alyp, oqydym. Kóke­­ıi­mizde júrgen máseleni kóter­gen gazet ujymyna sheksiz rıza­shy­ly­ǵy­myz­dy bildiremiz. Ákem­niń atyna kóshe berý isine Egemen Qazaqstan-nyń aralasýy sóný­ge aınalǵan úmit otyn qaıta tutatqandaı boldy. 

– Ramazan aǵa úıde qandaı áke, qan­daı otaǵasy boldy?

 Atamyz Aıyp pen ájemiz Jámı­la­nyń peshenesine jeti perzent jazylǵan eken. Alaıda sonyń sońǵy ekeýi ǵana er jetip, qatarǵa qosylypty. Olar – ákem Ramazan men inisi Qaıyrgeldi. О́ńgesi kishkentaı kúnderinde-aq shetinep ketken. Ákem de áljýaz bolyp týypty. Bári odan úmitin úzip, kıizge orap, bosaǵaǵa apa­ryp qoıady. Biraz ýaqyt ótkende, kıiz jybyrlap, qozǵala bastaıdy. Úıde otyrǵan aǵaıyn «Myna bala júz jasaıdy» dep qýanyp, súıinshi surasady. Sonda atamyz Aıyp «Osy uldy jeti jas­qa jetkizse de razymyn» depti. Áke­­miz jetige tolǵanymen, atamyz uly­nyń odan keıingi qyzyǵan kóre almaı ómir­den ótken. Úlkenderdiń Qudaıdan tilek tilerde tarylmaý kerek deıtini sol eken ǵoı. Ákem 65 jasynda qaıtys boldy. Al sońynda qaldyrǵan ádebı murasy áli elimen birge jasasyp keledi. Demek, ákem týǵanda súıinshilegen aǵa-apalardyń «júz jasaıdy» degeni dál kelgen tárizdi. Ol ata­myz Aıyptyń inisi Tóleshtiń qolynda tárbıelengen.

Qazaqtar «eki jarty – bir bútin» deıdi ǵoı. Dál osy sóz ákem men shesheme arnap aıtylǵandaı. Ekeýi birin-biri únemi tolyqtyryp otyratyn. Sheshem Gúlmáshken – Pavlodardaǵy Maıqaıyńnyń týmasy. Tórt jasynda sheshesi Gúlbáshıradan aıyrylǵan. 17 jasynda Pavlodardaǵy medýchılıshege oqýǵa túsýge keledi. Joly bol­maıdy. Sol joly ákemmen ta­ny­sady. Bir-birin una­typ, kóp uza­maı shańyraq kótergen. Úı­­len­gende ákem 22 jasta, sheshem 18 jas­ta bolypty. Sodan beri ákem onyń jary da, ákesi de, sheshesi de, syrlas dosy da bola bildi.

Ákem óte balajan, meıirimdi boldy. Onyń qol qýsyryp, bos otyrǵan kezin kór­­gen emespin. Jazǵandaryn mashın­ka­ǵa basady, kitap oqıdy, áldenelerdi kóshirip jazady. Áıteýir tynym tappaıtyn. О́te eńbekqor edi. Bizge de kóp ýaqyt bóletin. Túrli oıyndar oınatady. Erkeliktiń jóni sol eken dep, biz de ony asa mazalaǵan emespiz. Úı sharýasyna qyrsyz bolatyn.

– Memlekettik syılyqty al­ǵany týra­ly ha­bar­­­dy esti­gen­de qandaı kúı­de boldy?

– Bul onyń qatty aýyryp júr­gen kezi bolatyn. О́ki­nish­ke qaraı, súıinshi habardy esti­geni­men, syılyqty alyp úlgergen joq. Igiligin de kórmedi. Habardy ákeme Qalıhan aǵa Ysqaqov bas­ta­ǵan top kelip jetkizdi. Sol jerde ózimizshe atap óttik. Ákem óte kóńildi júrdi. 2003 jy­l­dyń basynda Memlekettik syı­lyq­ty tap­syrý úshin sheshem ekeýimizdi «Dos­tyq úıine» shaqyrdy. Qazirgi Pre­zı­de­nt Qasym-Jomart Toqaev ol kezde Premer-Mınıstr bolatyn. Sol kisiniń qolynan ákemniń marapatyn aldyq.

Jalpy, mártebeli syılyqty alǵan «Abaıdyń jumbaǵy» – óte kúrdeli eńbek. Ákem bul roman­ǵa kóp kúsh jumsady. Negizi, «Abaı­dyń jumbaǵynan» keıin Bógen­baı batyr men Estaı aqyn týraly roman jazýǵa tıis-tuǵyn. Al­ǵashqysyn bastaǵanymen, aıaq­tal­­maı qaldy. Onysy «Jul­dyz» jýrnalyna jarııalandy da. Al Estaı týraly roman sol jospar kúıinde qaldy. Degenmen, bul taqyrypqa tynǵylyqty daıyn­dalǵanyn jaqsy bilemin. Jal­py, Estaıdyń «Qorlany» onyń súıikti áni bolatyn. Úıde únemi oryndaýshy edi.

–Aǵanyń sońynda kúnde­lik­te­ri qalǵanyn jaqsy bilemiz. Olar qazir qaıda?

– Kúndelikteri de, kitaptary da, qoljazbalary da, tutynǵan jeke zattary da – meniń qolym­da. Kúndelik – árkimniń ishki tol­ǵanysy. Endeshe ony jarııa­laý­dyń qajeti shamaly dep oılaımyn. Dese de, onda ádebıet, ádebı orta, ult, memleket tóńi­re­ginde aıtylǵan tushymdy oılar óte kóp. Bálkim, mundaı kese­k oılardy iriktep alyp, basý­ǵa bolatyn shyǵar. Jalpy kún­de­lik­tegi jazbalaryn kezinde ózi iriktep, «Juldyz» jýrnalyna bastyra bastady da. Keıin úzilip qaldy. Ákemniń qolda bar murasynyń barlyǵyn bir meke­mege ótkizgim keledi. Biraq arhıvke emes. Ol jerge tapsyrsam, ákemniń murasyn bylaıǵy kópshilik kórmeıdi, bilmeıdi. Sondyqtan óziniń týǵan jeri Pavlodardaǵy S.Toraıǵyrov atyndaǵy oblystyq kitaphanadan Ramazan Toqtarov atyndaǵy oqyrman za­lyn ashqan durys shyǵar. Al biz kúnde­lik­terin, jeke kitaphanasyn, qoljaz­balaryn, qysqasy qolda bar murasynyń bárin sol jerge tapsyrýǵa daıynbyz. Kitaphana adamdar kóp jınalatyn oryn. Ákemniń murasy kópshiliktiń kóz aldynda tursa deımiz.

– Jazýshynyń jeke mura­ǵa­tynda ja­ryqqa shyqpa­ǵan qan­daı shyǵar­ma­lar bar?

– Ákem romannan bólek, pesa da jaz­ǵan. Úıdegi muraǵatta onyń «Aqsaq Qulan» jáne «Qusnı-Qorlan» degen eki pesasy jatyr. Bulardyń baspa betin kórgenin ıa kórmegenin bilmeımin, biraq teatrda sahnalanbaǵany anyq. Sońǵysyn pavlodarlyq azamattar kó­rer­­menge usynbaq bolǵan. Biraq sodan nátıje shyqpady. Ápkem Gúlnar Alma­tydaǵy ortalyq arhıvte jumys istedi. Ákemizdiń biraz murasyn jeke qor ashyp, sol jerge tapsyrǵanbyz. Me­niń­she, joǵarydaǵy eki pesadan bólek, «Abaıdyń jumbaǵyn» da teatr sahnasyna alyp shyǵýǵa bolatyn sııaqty.

– Jazýshynyń kóptomdyq shy­ǵarmalar jınaǵy shyqty ma?

– Joq. Ákem kózi tirisinde daıyndap júretin. Ol kúnge jete almady. Qarap otyrsam, onyń kitaby sońǵy ret osydan 17 jyl buryn basylyp shyqqan eken. Sodan beri birde-bir kitaby baspa betin kórmegen. Al oqyrmandar tarapynan onyń kitaptaryna suranys baryn jaqsy bilemin. Sondyqtan Ramazan Toqtarovtyń kóptomdyq shyǵarmalar jınaǵy nemese jekelegen kitaptary qaıta basylyp shyqsa degen tilek bar. Buǵan otandyq baspalar ún qatsa deımiz.

– Kópshilik jazýshynyń sońynda qalǵan urpaǵy týra­ly bilgisi keledi...

– Úlkenimiz – Gúlnar. 1958 jyly Pavlodar qalasynda týǵan. Bir jasqa tolǵanda áke-sheshemiz Almatyǵa qonys aýdardy. Aǵam Asqar ekeýimiz osynda týdyq. Aǵam 1960 jyldyń, men 1963 jyldyń tólimin. Gúlnar Almaty qalasynda turady, zeınetker. Aǵamnyń alystaǵy Amerıkada turyp jatqanyna jıyrma jyldan asty. Eki uly, úsh nemeresi bar. Jylyna bir márte kelip ketedi. Aqyn, ssenarıst. Avtorlyq kıno túsiredi. О́zim osy Almatyda turamyn. Mamandyǵym – jýrnalıst. Birqatar respýblıkalyq gazetterde ekonomıkalyq sholýshy bolyp jumys istedim. Qazir anamdy kútip úıde otyrmyn. Sheshem sońǵy jyldary qatty aýyryp qaldy, erekshe kútimdi qajet etedi. Ákemniń inisi Qaıyrgeldi osydan úsh-tórt jyl buryn dúnıe saldy. 

Jýrnalıst bolǵandyqtan, ózim de jazǵandy, oqyǵandy jaq­sy kóremin. Tek, qazir bos ýaqy­tym múldem joq. Negizi ákem týraly aıaýly bir dúnıe jazýdy josparlap júrgenime biraz jyl boldy. Buıyrtsa, munyń da sáti túser. Bir ókinishim bar – fran­sýz ádebıetimen «aýyrǵan» ákeme Parıjdi kórsete almadym. Jalpy, ákem qarapaıym bolyp kóringenimen, taǵdyrly, kúr­deli tulǵa. «Abaıdyń jum­ba­ǵyn» jazǵan Ramzaıdyń da óz «jumbaǵy» bar...

– Ákeńiz ómirden ótkeli 20 jyl­­­dan asty. Pav­lodar­dan kó­she su­rap, bastama kóter­dińiz­der me?

– Osy sharýamen jıyrma jyldaı júgirdim. Sheshem aýy­ryp qaldy da, sońǵy jyldary jumysty sál saıabyrsytyp aldyq. Pavlodar oblysyn bas­qar­ǵan ákimderdiń bárine hat jaz­dym. Qazaqstan Jazýshylar oda­ǵy tarapynan qanshama hat uıym­dastyryldy. О́kinishke qa­raı, sonyń bárinen nátıje bolma­dy. Ramazan Toqtarov aýdan, aýyl emes dál sol Pavlodardyń óz basynda týǵan ǵoı. Endeshe nege oǵan bir kósheniń aty buıyr­maı­dy?! Tań qalamyn. Keıde jyla­ǵym keledi. Osydan on bes jyl buryn Almaty qalasynda ákemniń atyna kóshe berildi. Al óziniń týǵan qalasynda áli joq. Soǵan qaraǵanda óńirdiń ıdeologııasyna, mádenıetine jaýapty adamdar durys jumys iste­meıtin sekildi. Áıtpese, Ramazan Toqtarovqa Pavlodar ob­ly­synyń kez kelgen aýdan-qa­lasynan kóshe berse de artyq etpeıdi. Jaqsy adam eńbegimen uzaq jasaıdy. Erteńgi urpaq bir kósheni bermeı otyrǵan búgingi sheneýnikterdiń emes, ákem sekildi jaqsy adamdardyń esimin jattap óserine sene­min.

Ákem kóp jazdy. Sonyń bárinde óziniń ómiri, ósken ortasy, aınalasy tegis qamtyldy dep oılaımyn. Romandary arqyly onyń ómirimen tanysyp shyǵýǵa bolady. Ol Ertis ózenin erekshe jaqsy kóretin. Qaıtys bolarynan birneshe aı buryn «Ertiske aparyńdar, bir shomylaıyn» degen tilegin bildirdi. Eki etken joqpyz. Shomylýǵa jaǵdaıy bolmady, árıne. Aıaǵyn Ertistiń sýyna malyp, uzaq otyrdy. Jalpy, Kerekýge jıi baratyn. Saǵynyshyn solaı basatyn. О́zi Almatyda júrgenmen, jany Pavlodarda edi. Ony shyǵarmalarynan-aq ańǵarýǵa bolady. Onyń ústine ákem bizge ózi týyp-ósken Kerekýden topyraq buıyr­sa eken degen tilegin de bil­dir­di. Biraq bul tilegin oryn­daı almadyq. Basyna jıi baryp turamyz degen oımen Keńsaıǵa jerledik. Ádette, týǵan jerine jerleýdi tapsyratyndar urpa­ǵy­nyń sol ólkeden tamyry ajyramasyn degen nıetti ustanady ǵoı. Ákemniń túpki oıyn endi uǵynyp jatyrmyz.

 

Áńgimelesken

Farhat QAIRATULY,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar