Tanym • 22 Sáýir, 2021

Qylań

1856 ret kórsetildi

Qarashoqy. Qas qaraıa Baqyjan otyrǵan kıiz úıdiń esigi sart ashylyp, eńgezerdeı bireý kirip kelgen. Úı ishin alakóleńkelep turǵan pilte shamnyń syǵyraıǵan jaryǵy sulbasyn ǵana kórsetti. Entigin basar-baspastan jan-jaǵyn janarymen sholyp shyqty da, jer ústeldiń aıaq jaǵyna jaıǵasa ketti. Qazaqtyń «shyqpa janym, shyqpa» dep úreıli kúı keship otyrǵan kezi-tuǵyn. Qaı kúni ıtjekkenge aıdalyp, qaı kúni atylyp ketetini de belgisiz. Úı ıeleri qudaıy qonaqqa dastarqan jaıyp, tórge ozdyrdy. Baqyjan jón surasyp, onymen tún aýǵansha áńgimelesken. Sóıtse «qyzyldardan» qashyp júrgen qazaq baskótereriniń biri eken.

Tań ata irgeden attylardyń dúbiri estildi. Aınala azan-qazan. «Qyzyldar» dep shýlasty el. Túndeletip kelgen qonaq ornynan tura bergeni sol, qyzyl jaǵalylardyń biri esikti julqı ashyp, ishke endi de qylyshyn sermep kep qaldy. Batyrdyń basy jerge domalap túskende «qyzyldyń» qylyshyndaǵy qan kıiz úıdiń bosaǵasyna tamyp bara jatqan. Alasapyran dúnıede ornaı qalǵan tynyshtyqty kelinniń aıǵaı salǵan ashy daýysy buzdy. Sol-aq eken, tolǵaǵy qysyp, az-kem ýaqytta mańdaıy torsyqtaı uldyń ińgálaǵan úni estildi. Bul – 1927 jyldyń 12 mamyry. Ákesi Baqyjan eliniń azamaty bolsyn dep yrymdap, «Qylań» dep azan shaqyrdy. Ult múddesi úshin «qyzyldyń» qolynan qaza bolǵan álgi batyrdyń esimi Qylań edi.

Altaıdyń aıasynda aınalyp aı, jyljyp jyl ótip jatty. Asharshylyq, atý, asý, aıdaýdan kóz ashpady. El endi eńse tikteı bastaǵan shaqta fashıster basyp kirdi. Aýyldyń atqaminerleri maıdanǵa attandy. Jyl ótpeı kóp úıge qaraly qaǵaz kelip, aman qalǵan múgedek jaýyngerler elge oraldy.

Namysty nar tulǵa

Qylań Baqyjanovtyń balalyq shaǵy Uly Otan soǵysymen tuspa-tus kelip, eńbekpen bite qaınasyp ósti. Shyńǵystaıdaǵy Ábdikerim bolystyń mektebinde oqyǵan ol keıinnen qazaq kúresinen Qazaqstannyń tuńǵysh sport sheberi atandy. Iá, qazaq kúresiniń sheberi shyńǵystaılyq Qylań Baqyjanov ekenin aýyldastardan estıtinbiz. Keıin ómirlik jary Kúljá Dáýitovamen áńgimelesýdiń sáti túsken. Jasy toqsannan asqan Kúljá apanyń aıtqan estelikterin túrtip alyp otyrǵan edim.  

– Qylań Shyndyǵataıdyń shahtasynda jumys istegen kezinde ataqty aqyn Aqtan Nurbaev ekeýi bir bólmede turypty. Birde Qylańnyń qaryndasy Kás qydyryp Shyndyǵataıǵa barǵan ǵoı. Sonda sulýǵa kózi túsken Aqtan aqyn alyp qashypty. Aǵasy qaharyna minip, ashýlanǵanda mańaıyndaǵylar basý aıtyp, tynyshtandyrypty. Qylań namysty edi. Jasyratyn nesi bar?! Birde Shyndyǵataıdyń shahtasynda istep júrgen orystyń bes jigiti qazaqty mazaq qylyp otyrǵanyn qulaǵy shalyp qalǵan. Mundaıda úndemeı qalatyn ol joq. Álgi beseýin sol jerde bir-bir uryp sulatqan kórinedi. Ony kórgen Kókiniń urpaǵy Jádikesh «Orystar oqys qylady, sen bul jaqtan qash», dep Shyndyǵataıdan shyǵaryp salǵan eken. Jádikesh otbasymen sol jaqta turatyn. Aǵaıynnyń aqylyna qulaq asqan Qylań Katonǵa túsip, Qaraǵandydan biraq shyqqan. 1947 jyldyń qazanynda Shyndyǵataıdaǵy kenish jabylyp, kóbi Kókkólge kóshisken, – dedi ýhileı tynystap Kúljá apa. Tegi «Kókkól tragedııasy» eske tússe kerek. Jazýshy Álibek Asqarov jazǵandaı, Kókkól kenishinde eńbek etkenderdiń barlyǵy derlik dem jetpeı tunshyǵyp ólgen. Sál únsizdikten keıin:

– Balýan jigit sizben qalaı tanysyp júr? – dedim áńgimeniń aýanyn aýdarmaq bolyp.

– О́geı ákem Dáýit Qasymhanovty 1937 jyly 15 tamyzda Kókkólge tamaq tasyp júrgen jerinen «qyzyldar» alyp ketti. Keıin estidik, 14 qazanda atyp tastapty. Ol zamanda halyq qarańǵylaý ǵoı. Ne úshin atylyp, ne úshin aıdalyp jatqanyn eshkim bilmeıtin. Sonda Moldabaı Nurbaev «kimde-kim surasa, «partııada barmyz deńder» dep hat ta jazǵan. Ol ózi sál erte Sibirge aıdalyp ketkendikten, kórgen-bilgeni bar.

– О́zimiz Sahatýshkada turamyz. Sabaqty Bereldegi Muhtarhan naǵashymnyń úıinde turyp oqydym. Senbi, jeksenbi kúnderi úıde bolatynmyn. Sóıtip júrgende Túsipbek aǵa «áıelim jalǵyz, bizdiń úıde tursyn» dep surap alǵan eken. Bir kúni Berelge bylǵary kúrti kıgen suńǵaq boıly bir jigit keldi. Esimi – Qylań. Túsipbekti jaqyn tartyp júredi. Men ol kelgen kúnderi naǵashyma ketip qalatynmyn. Birde «Kúljá Dáýitovaǵa» dep hat kelipti. «Baqyjanov Qylańyń kim?» deımin jeńgeme. «Áneýgúni kelgen jigit», dedi. Maǵan neǵyl dep júr dep, hatty ashpastan janyp turǵan tandyr peshke tastap jiberdim...

– Bilýimshe, siz de Shyńǵystaıda oqydyńyz-aý? – dep áńgimesin sabaqtaı tústim.

– Iá, ony aıtaıyn. Jazǵy kanıkýl bitip, onynshyny oqýǵa at-arbamen Shyńǵystaıǵa qaıta keldim. Sheshem men Dáýit aǵam bar janymda. Ertesinde men toqtaǵan úıge Qylań jetti sheshesimen. Anasy Saıqyman er minezdi, adýyndy kisi edi. Amandyq-saýlyqtan soń aǵam men anam úıge qaıtty. Biz arbaǵa jabysyp, qara dalaǵa deıin shyǵaryp saldyq. Qaıtyp kele jatqanda Qylań «Ne oılaǵan oıyń bar?», dedi. «Máskeýde oqýym kerek. Kútseń kóreıik», dedim. Sodan hat jazysyp turdyq...

Qarsylas shaq keltirmegen

Kúljá Dáýitqyzy arman qýyp Máskeýge attanǵan. Qylań Baqyjanov Qaraǵandy taý-ken tehnıkýmyna oqýǵa tústi. Sportqa da shynaıy den qoıa bastaǵan kezi sol. Áıtpese, bala kúninde ózinen jasy úlkendermen beldesip júretin. Sonda jaýyryny jerge tımegen. Alǵashqy jattyqtyrýshysy Shárip Harısov klassıkalyq kúrestiń qyr-syrymen tanystyryp, ózine jaqyn tarta bastaıdy. Qylań da eńbekqor, tyńǵylyqty jattyǵady. 1948-1952 jyldar aralyǵynda qazaq kúresinen ótken respýblıkalyq jarystarǵa úzbeı qatysyp júrgen. Juldyzy elýinshi jyldary jana bastady. Bozkilemge «menmin» dep shyqqan talaı balýandardan aılasyn asyryp, jaýyrynyn jet ıisketken. Zamandastarynyń arasynda «qazaq kúresiniń jolbarysy» degen atqa da ıe bolypty. 1960 jylǵa deıingi shyqqan jarystaryn saralap kórsek, jeti dúrkin respýblıka chempıony. Onyń ekeýinde absolıýttik salmaqta óner kórsetken.

Balýannyń shyn sheberligine tánti bolǵan sporttyń úlken basshylary men alqa músheleri biraýyzdan sheshim qabyldap, Qylań Baqyjanovqa qazaq kúresinen «Qazaq KSR sport sheberiniń» №1 kýáligin tapsyrǵan. Balýan sporttyń bıigin ózi ǵana baǵyndyryp qoıǵan joq. Shahtanyń qarbalas jumysymen qatar, jattyqtyrýshylyqty da birge alyp júrdi. Sarǵaıǵan qaǵazdaryn paraqtap otyrsaq, 8 sport sheberin daıyndaǵan eken. Kúresten «1 dárejeli tóreshi» degen de ataǵy bar. Qaǵazdardy qoparystyryp otyryp, kókshil dápter kózge tústi. Qarasaq, buǵan ótkinshi ómirdiń keıbir sátterin túsirip otyrypty: «...Este qalǵan úlken jarystardyń biri – 1952 jyly qazanda Ashǵabadta ulttyq kúresten ótken Orta Azııa jáne Qazaqstan balýandarynyń tuńǵysh birinshiligi. Tórt kúnge sozylǵan jarysta jyǵylmaı-súrinbeı, óz salmaǵymda chempıon atandym. Jarys aıaqtalǵan soń Qyrǵyzystannan kelgen jattyqtyrýshy aqsaqal jaqyndap kelip: «Ákelgen balýanymyz balýan-aq edi, sen aılańdy asyryp kettiń. Rızamyn», dedi.

– Ashǵabadqa jarysqa ketip bara jatqanda ǵoı, jolaı maǵan buryldy. Men Máskeýdiń K. Tımırıazev atyndaǵy akademııasynyń stýdentimin ol kezde. Úshinshi qabattan túsip kele jatsam, Qylań tur. O, astapyralla! Sabaǵymdy kesteden bilip alypty, – dep áńgimesin jalǵady Kúljá apa. – Bir qyzyǵy, jarystaryna biz barsaq, qarsylastary únemi jaraqat alyp qalatyn. Katonqaraǵaıda ótken dúbirli jarysta da qarsylasy qatty jaraqat aldy. Keıin Qarqaralydaǵy dodada tipti qarsy shyqqandar shetinen mertikti. «Kúsh atasyn tanymas» degen sol shyǵar. Ataqty túıe-balýan Ámirhan Móńkeev te sol joly jeńilis taýyp, ornynan aqsap turǵan. Sonda «qyzyl asyǵyma Qylańnyń aıaǵy tıgende balǵamen uryp jibergendeı boldy» depti. Biraq qasaqana jaraqat salmaǵanyn tóreshiler de kórip turdy, – deıdi Kúljá apa.

Qylań aqsaqaldyń sporttaǵy jetken jetistikteri – jary Kúljá Dáýitqyzynyń arqasy. О́ıtkeni, ataqty balýan jumystan qoly sál qalt etse, sportzalǵa betteıtin. Balalardy baǵyp-qaǵý jarynyń moınynda edi. Alaıda, balýannyń bala dese et-júregi eljirep turatyn. Eki ul, eki qyz tárbıelep ósirdi. Ol sportta ǵana emes, ken ornynda da eseli eńbek etti. О́miriniń qyryq jylyn taý-ken salasyna arnady. 

1927 jyldyń 12 mamyrynda Shyńǵystaıda týǵan balýan 1997 jyly 14 maýsymda Qaraǵandyda qaıtys boldy. Jetpis jyl ǵumyrynda halyqtyń alǵysyn aldy. Memleket tarapynan da eskerýsiz qalǵan joq, kóptegen marapatqa ıe boldy. Balýannyń esimi eliniń esinde bolǵanymen, Qazaq KSR-niń tuńǵysh sport sheberi ekenin biri bilse, biri bilmes. Bilmegen soń ǵoı, aty kóp atala bermeıtindigi. Áıtpese, atyn týǵan jerinde kóshege, sport nysandaryna berip qoısa, nur ústine nur bolar edi.

– Keshqurym bala-shaǵasymen arqa-jarqa áńgimelesip, kúlip-oınap otyrdy. As úı jaqtan kóz qyrymdy salyp qoıamyn. Sonda ishteı «osynyń bári ýaqytsha ǵoı» degen oı saq ete qaldy. Ras, adam basyndaǵy baqytty sátter ýaqytsha. Osy jasqa kelip, soǵan kózim jetti. Kóregen edi jaryqtyq. О́terin bir kún buryn aıtyp otyrdy. Qaıda aparyp jerleıin dep edim, «О́lgen kisiniń súıegin saldyrlatyp alyp júrmeı-aq qoıyńdar. Qazaqstannyń bir pushpaǵynda jatsam boldy. Babam meken etken jerdiń qaı óńiri bolmasyn, kıeli, qasıetti. Qazaqstanǵa jete almaı ólgender qanshama», dedi. Júregim jylap sala berdi. О́liminiń ózi – tárbıe, – dep taǵy kúrsindi toqsannyń tórindegi Kúljá apa.

Ústel ústindegi aqsaqal týraly jazylǵan gazettiń qıyndylaryn, sarǵaıǵan qoljazbalardy, fotosýretterdi jınastyryp Kúljá apaǵa usyna berip edim, «О́zińe qaldyr, kúnderdiń bir kúni kitap etip shyǵararsyń», dedi. Úndemedim, apanyń amanaty dep túsindim...

Shyǵys Qazaqstan oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Almaty qalasynda jer silkindi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar