Kedeıdiń de kedeıi

Keıbireýlerdiń kedeıligi sonshalyqty – aqshasynan basqa dymy joq», degendi Seneka da aıtqan. Osy kedeılik máselesin 200 jyldan beri indete zerttegen elder, óz toqtamyn aıtqan ǵalymdar da jetki­lik­ti. Adam adam bolǵaly qoǵamnan qalmaı ilesip kele jatqan baılyq pen kedeıliktiń arajigin ajyratý máselesine XVIII ǵasyrdan bastap XX ǵasyrdyń birinshi jartysyna deıin A.Smıt, D.Rıkardo, T.Maltýs, G.Spenser, J.Prýdon, E.Reklıý, K.Marks, Ch.Být, S.Raýntrı syndy ǵumyryn arnaǵan oqymystylar bar. G.Spenser sııaqty ǵalymdar kedeılikti tulǵa damýynyń qozǵaýshy kúshi retinde baǵalasa, F.Gıddens kedeılikti bir jaǵynan áleýmettik progress serigi dep te biledi.

Sonymen nege biz aıaq astynan kedeılik týraly oılana qaldyq? О́mirdiń ózinen alynǵan oqıǵalardy aıtpaǵanda, jýyrda kózimiz túsken myna jaıt bizge maza bermedi. Aıaq astynan adamnyń aqylyna syımaıtyn óte kóp aqshany lotereıa arqyly utyp alǵan bir beıbaq ashtan ólgen kórinedi. Birden oıymyzǵa osyǵan uqsas oqıǵalar sap ete qaldy.

Erterekte, Máskeýde qaıyrshy kempir qaıtys bolǵanda, dorbasynan shirigen 7 myń rýbl shyqqanyn talaı BAQ jarysa jazǵany esimizge tústi. Bul soma – ol zaman úshin kóp aqsha. Sol sııaqty Aqtóbedegi «Býkınıst» dúkenin uzaq jyl basqarǵan shal isti bolǵanda, úıinen 100 myń som tabylǵan, bul soma da endi óte qomaqty. Al endi onyń ózi de, úı ishi de esh kıim aýystyrmaı, óte nashar ómir súrgenin qalaı túsindirýge bolady?

«Meniń de V. degen alpystardaǵy kórshim jalǵyz turdy. Áke-shesheden qalǵan páteri jáne ózi alǵan páteri men eki saıajaıy da bar. Qaıyrshynyń kúıin keshti, kórshiler aıap tamaq berip turdyq. Oǵan «ana artyq páter, saıajaılaryńdy satyp, adam sııaqty jaqsy ómir súrseńshi» dep bári aıtty. Tyńdamaıdy ǵoı, kimge qaldyraıyn dep júrgenin?!», deıdi bir dosymyz.

Bolǵan ústine bola berse deıtin toıym­syzdyq pen ashkózdik áýelden keı adamdar­dyń qanyna sińip ketken, qaı qoǵamda da osynyń dáleli bar. Al jıǵan-tergen baılyǵyn ózine jumsamaıtyn jandardiki – naǵyz dert. Adamdardyń mıyndaǵy kedeılikti túsin­dirmek bolǵan keıbir áriptesterimiz 2001 jyly «Bıngodan» 25 mln rýbl utyp alǵan oqıǵanyń nemen aıaqtalǵanyn tómendegideı baıan­daıdy.

«Aspannan jaýǵan aqsha» bularǵa da baqyt ákelmegen. Oǵan deıin qala shetinde, eski páterde eki balamen ómir súrip jatqan jańa mıllıonerler baqandaı 25 mln som qoldaryna túskende ne istegen? Aldymen, árıne, bórikterin aspanǵa atyp qýanady. Kúnde dastarqan, kúnde toı, bul qýanyshty atap ótý tipti birneshe jylǵa sozylǵan. Jomart mıllıonerler qýanǵandary sonshalyqty, eshkimge esigin jappaǵan, talaı dos-jaranǵa ońdy-soldy kómekteskendeı de bolǵan. Degenmen aqshanyń túbi kórinip kele jatqanyn sezgen erli-zaıyptylar eń bolmasa qalǵan qarajatqa durys páter, eki ulǵa kólik almaq bolady. Bul áreketteri ońǵarylyp, jaqsy aýdandaǵy jańa páterge ózderi ǵana emes, kúndegi yrdý-dyrdý, ishimdik pen aıǵaı-shý qosa kóship keldi. Kórshileriniń aıtýynsha, eshqashan jınalmaǵan elıtalyq baspana 2-3 aıda kir-qoqysqa tolyp, tozyp ketedi. Osyndaı «kóńildi» kúnderde úıden órt shyǵyp, onsyz da berekesi joq baılyq bir kúnde kúlge aınalady. Densaýlyǵyna qaramaǵan áıeli bul oqıǵadan keıin kóp uzamaı kóz jumsa, eri eki ulymen ólmeli kempir-shaldyń qolyna kóship baryp, qalǵan ómirlerinde páterlerin jalǵa berýmen kún kórip jatqan jaǵdaıy bar-mys.

Kedeılik máselesin zertteýde úlesin qosqan ekonomıster men áleýmettanýshylar da az emes. T.Maltýstyń kózqarasy bo­ıynsha, memlekettik kómek júıesi osyndaı adamdardyń sanyn tek qana arttyrady, bul prosess ashtyq, ártúrli aýrý, soǵys sııaqty tıimdi «kómekshiler» arqyly rettelip otyr­maq. Bul taǵdyrdyń syıy ma, synaǵy ma?

Mine, osylaı, bir adamdar qıynshylyqqa moıymaı, joqtan bar jasaıtyn bolsa, kelesileri en baılyqty áp-sátte kúlge aınaldyra salady. Sondyqtan kedeıliktiń naqty ólshemderin anyqtaý múmkin emes. Kedeıliktiń eń aýyr túri – qaıyrshylyq. Ásirese, sanadaǵy qaıyrshylyq.