Qoǵam • 11 Maýsym, 2021

Jelidegi joqtaý

1167 ret kórsetildi

Nesin aıtaıyq, osy kúni ınternettiń beti «ımandy bolsyn» degen sózge ıin tiresip tur. Betin ári qylsyn, búgingi mynaý daýasyz dert, aty jaman ajal talaı jaqsymyz ben jaqynymyzdy jalmap ketip jatqan alasapyran ýaqytta sol sózdi estigimiz, kórgimiz kelmeı-aq turady. Biraq sýyq sóz sýmań etip jyldam taraı jóneledi emes pe? Janyńdy yzǵar qaryp ótkendeı, arqańdy qaıǵynyń qara qamshysy osyp túsirgendeı jaısyz habardy oqyp eseńgirep qalasyń...

Árıne, tas túsken jerine aýyr, týysyn joǵaltyp, qaıǵydan qan jutyp otyrǵan jurtqa qaza salmaǵynyń qanshalyqty aýyr ekenin sózben aıtyp jetkizý qıyn. Túrli jaǵdaıǵa baılanysty birtýǵanynyń janazasyna bara almaǵan baýyrlarymyz da bar. Aıtqan jerde bále joq, ajal alys-jaqynǵa qarasa, qane?

Biraq aıtpaǵymyz bul emes. Búginde áleýmettik jeliniń áláýláıimen topyraqty ólimge top aldynda onlaın «ońaı» kóńil aıtý beleń alyp bara jatqandaı. Qaznettegi qazekemniń qazany aza tutýy keıingi kezde tipti titirkendirip barady.

Ákesiniń topyraǵy keppek túgili, táni sýymaı jatyp jelide jylap otyrǵan ul-qyzdy kórgende kóńilińdi kók muz qarıdy. «Jaqynymnan jańa ǵana aırylyp qaldym» dep aqy ıesi aqparat taratyp, jelide jasyl belgisi jarqyrap onlaın otyrǵanda óziń birtúrli bolyp qalasyń. Biz de álgi jerde jaısyz habardy estigen boıda qos qolymyzdy jaıyp, Qudaıdan marqumǵa duǵa oqýdyń ornyna smartfonymyzdyń betin «Imandy bolsyn» degen sózben sıpaı salatyn boldyq.

Búginde áleýmettik jelide bes tıyn degen uǵym bar. Atalǵan máselege qatysy bolsyn, bolmasyn, haqy bar ma, joq pa, oǵan qaraıtyn halyq kórinbeıdi. Jylt etken jerge óziniń bes tıynyn qosa ketýdi jalaqysyz jumys dep esepteıtinder kóp-aq. «Imandy bolsyn» degen jany joq jalań sóz de sol bes tıynnyń ar jaq, ber jaǵyna aınalyp boldy.

Qarap otyrsaq, baıaǵynyń qara jamylyp, qyryq kún aza tutatyn dástúri qurdymǵa sińip quryǵaly qashan! Kúlemiz-aý, ótkende kishkentaıy dúnıege kelip, dúıim jurttan súıinshi surap jatqan baýyrymyzdyń álgi jazbasyna áleýmettik jelidegi bir aǵasy baıqamaı «Imandy bolsyn» dep «quttyqtaý» joldapty. Aǵasy da ádeıi isteıin demegen shyǵar, áleýmettik jelide ekin­shi bireýge kóńil aıtyp, bes tıynyn qosam dep otyryp shatasqan bolýy múmkin. Jalpy, mundaı shatasýdy keshiretin bar, keshirmeıtin bar.

Yńǵaısyz sharýaǵa eriksiz kúldik te, qoıdyq.

Jalpy, gadjetimizdegi «T9» tapsyrmasy kóp jazǵan sózdi jadyna jattap alatyny belgili. Osy kúni «I» degen batyrmany bassańyz boldy «Imandy bolsyn» degen sóz atyp shyǵady. Onysy «Múmkin siz osy sózdi jazǵyńyz kelip turǵan shyǵar» degen mezireti. Baıqaǵanymyz, mundaı ıbaly, mundaı ımandy ınternet ısi musylmanǵa, onyń ishinde ǵalamtordyń aldynda kúni-túni otyrǵan qazekeme jaqsy-aq bolyp turǵan sııaqty. Burynda qazany estirtýdiń ózi esti salt edi-aý. Burynda kóńil aıtýdyń ózi kóp-kórim óner edi-aý. Burynda aza tutýdyń ózi aıryqsha dástúr edi-aý. Sonyń bárin arzan jeliniń búgin bar, erteń joq ermegine aıyrbastaı salý qanshalyqty durys? Bilgenge, bul ǵalamtor jaqynyńdy alystatyp, alysyńdy jaqyndatýy ońaı óte kúrdeli órmek ekenin ańǵarý asa qıyn emes. Aıta bersek bul máseleniń tamyry tipti tereńge ketedi.

Búginde sondaı-aq qabir basynan qalta telefony arqyly reportaj jasaý da ádep­sizdeý ádetke aınaldy. Jas qabirdi jar­qy­ratyp jalpaq jurtqa jarııalap, sol qa­zaǵa qatty qaıǵyrǵansımyz. Tipti óreskel sumdyq. Joıdasyz jaıylǵandyq. Osy kúni bul áleýmettik jelide eńkeıgen qarııadan eńbektegen balaǵa deıin otyrǵanyn biz taza umytyp kettik. Sol siz jarııalap otyrǵan jas qabirdi kórgen kishkentaı balanyń, ne jas kelinniń, ne qyz balanyń psıhologııasy buzylatynyn nege eskermeımiz? Ony oılap jatqan oılymyz az, úńireıgen bos kórdi, topyraǵy keppegen jas qabirdi jarııalaǵan ústine jarııalaı túsýdemiz...

Úshkilsiz kóılek kıip úsh jerden býylyp jatqan máıitti sýretke túsirip jelige jarııa­­laýdan asqan tárbıesizdik joq-aý!..

Osy jónsizdikti júgendeıtin ýaqyt baıaǵyda boldy. Bálkim, ımamdardyń tarapynan atalǵan máselege qatysty pátýa shyǵarý kerek shyǵar? Áıtpese, áı degenge qoıatyn áleýmettik jeli, ony qoldanyp otyrǵan qojaıyndar kórinbeıdi. «Ashynǵannan shyǵady ashy daýsym» degendeı, keshegi Maǵjan aqynnyń «Meni de ólim áldıle» degenin búgingi urpaq tikeleı túsinip, qazany áleýmettik jelide qatyryp «áldılep» jatqandaı.

Sońǵy jańalyqtar

Dollar qaıta kóterildi

Qarjy • Búgin, 16:35

BQO-da Astana kúni atap ótiledi

Elorda • Búgin, 15:59

Almaty qalasy «sary» aımaqta

Koronavırýs • Búgin, 10:28

Uqsas jańalyqtar