Qoǵam • 14 Shilde, 2021

Qosshy kúrmeýi

1273 ret kórsetildi

Osydan jıyrma jyl buryn elordaǵa kóship kelgenimizde bir sharýanyń retimen qala irgesindegi Qosshy aýyly­na barǵanym esimde. Sol kezde ol bir keńshardyń ortalyǵyndaı ǵana shaǵyn aýyl eken. Aýyldyń ortalyq bóliginde Hrýshev, Brejnevter zamanyndaǵy bes qabatty tórt-bes úı turdy. Qalǵanynyń bári jataǵan úıler edi. Ýıkıpedııa derekterine qaraǵanda, 1999 jyly munda 1742 adam bolsa, 2009 jyly turǵyndar sany 4527 adamǵa jetken. Al qazir kent týrızmdi damytýǵa laıyq kóz tartarlyq shaǵyn qalaǵa aınalyp úlgergen.

Mine, sol ýaqyttan beri Qosshynyń damý dúmpýi úzilgen emes. Osydan bir-eki jyl burynǵy bir áńgimelerde Qosshyda qazir 52 myń adam turady degen derekter aıtylyp qaldy. Bálkim, tipti munan da kóp shyǵar. Qazir 60 myńǵa jetip úlgergen shyǵar. Munyń anyǵyn eshkim bile bermeıdi. О́ıtkeni kóp ýaqyttan beri jergilikti bılik organdarynyń Qosshynyń damýyna jetkilikti kóńil bólmegendigi, tipti kóńil bólgen jaǵdaıdyń ózinde shamasynyń jetpegeni anyq seziledi. Sondyqtan bul máselege memlekettik bılik organdary aralasyp otyrsa deısiń. Qosshynyń damýy Úkimet nazarynan tys turmaýy kerek. Negizinde elordanyń damýynan irgedegi Qosshy kentiniń damýyn bólip qaraýǵa bolmaıdy. О́ıtkeni kúni erteń ol bas qalaǵa qosylýy bek múmkin. Ázirge Úkimet Qosshyǵa oblystyq mańyzdaǵy qala mártebesin berýmen ǵana shekteldi. Bizdiń oıymyzsha, munyń ózi túpkilikti shara emes.

Qosshy kenti ataqty Nura ózeniniń jaǵalaýynda ornalasqan. Eger Úkimet máseleni kúni buryn oılastyryp, durys sheshkende elimizdiń zańdarynda kórsetilgen ózen men qurylys júrgizýdiń 50 metrlik qashyqtyǵyn saqtaı otyryp, Nuranyń osy bóligin jappaı demalys oryndaryna aınaldyrǵan bolar edi. Sonda Qosshynyń 52 myń turǵyny úshin kásiptiń úlken kózi ashylyp, kent týrızmi damyǵan eldi mekenge aınalar edi. Mıllıonnan astam halqy bar Nur-Sultan qalasy turǵyndary úshin de jazda demalý, sýǵa túsip, kúnge qyzdyrý máselesi sheshiler edi. Bıýdjetke de kólemdi aqsha túser edi.

О́kinishke qaraı, qazirgi kartına olaı bolyp otyrǵan joq. Mundaǵy eki-úsh demalys orny men jaǵalaýdan salynǵan turǵyn úıler ózenge ıtinip tur. 50 metrlik qashyqtyq talaby múldem saqtalmaǵan. О́zenniń ón boıyn turǵyn úıler basyp qalǵan. Eger Nura ózeninde úlken tasqyn bolsa, ol úılerdiń keıbireýi sýǵa ketýi de múmkin. Bir jaqsysy, ózenniń kent ja­ǵyndaǵy jaǵalaýynyń kóp jeri bıik. Ázirge úılerdi osy jaǵdaı ǵana saqtap turǵan sekildi.

Al endi Qosshy kentinde demalys oryndary tym az shoǵyrlanǵandyqtan, olardyń qyzmet kórsetý baǵasy ýdaı. Máselen, olardyń aýmaǵyna kirip-shyqqanyńyz úshin ǵana 7 myń teńge tóleıdi ekensiz. Aǵashtan salynǵan shaǵyn úıleriniń birin bir táýlikke jalǵa alsańyz, oǵan 100 myń teńge tóleısiz. Árıne, mundaı qarjyny asta­nanyń kóp turǵynynyń qaltasy kóte­re bermeıdi. Sonda da demalys oryndarynda, ásirese senbi, jeksenbi kúnderi halyq kóp. Tipti shildeniń shilińgir ys­tyǵynda ondaǵy basseınderge shomylýǵa adam­darǵa oryn jetpeı, úlkender jaǵy basseınderdi balalarǵa qaldyryp, ózderi ózenge túse beredi.

Osynyń ózi beı-berekettiktiń, jos­parsyzdyqtyń, máseleni kúni buryn oı­lastyrmaýdyń anyq kórinisi. Halyq demalys oryndaryn surap tur. Qazaqstannyń basty qalasynyń turǵyndary jylt etip óte shyǵatyn jaz qyzyǵyn paıdalana almaýda. Sondyqtan alystaǵy Túrkııaǵa, Arab ámirlikterine, Egıpetke, Grýzııaǵa sapar shegedi. Sebebi ózimizdegi demalys oryndarynyń baǵasy tym qymbat. Týrızmnen túsetin qanshama aqsha shetel­derge ketip jatyr. Al osy máseleni as­tananyń dál irgesinen, Qosshy kentindegi Nura jaǵalaýy arqyly sheshýge bolar edi.

Osydan onshaqty jyl buryn Elbasy Nursultan Nazarbaev Qosshy irgesinen demalys oryndaryn kóbeıtip, oǵan elektrıchka júrgizý, basqa da ınjenerlik jeliler tartý jóninde tapsyrma bergen bolatyn. Umytpasam, tipti osy máselege 4-5 mıllıard teńge kóleminde qarjy da bólingen edi. Bul – ol kezde kóp qarjy. Biraq ókinishke qaraı, másele aıaqsyz qaldy. Endi osy máseleni qaıtadan qolǵa alatyn, Qosshynyń damý josparyn Úkimet deńgeıinde qabyldap, bekitetin ýaqyt boldy dep oılaımyz.

Sońǵy jańalyqtar

Aıtyp kelgen apat

Aımaqtar • Keshe

«Myń bala» jeńimpazdary

Rýhanııat • Keshe

Aqıqattyń aı dıdary – baspasóz

Egemen Qazaqstan • Keshe

Yntymaqtastyq yqpaly

Ekonomıka • Keshe

Jańa formattaǵy saýda

Ekonomıka • Keshe

Jótelge jeńil qaramańyz

Medısına • Keshe

Kókjardaǵy modýldi medpýnkt

Medısına • Keshe

Bitimgershilik sardarlary

Qazaqstan • Keshe

Jyp-jyly júrek býyndaı

Ádebıet • Keshe

Daýystyń da túsi bar

Ádebıet • Keshe

Talantty ánshige taǵzym

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar