Tyıym tıimdi me?

Álemdegi eń iri tabys kózi sanatyndaǵy temeki ındýstrııasy úshin jastar qashanda tutynýshylardyń jańa býyny bolyp qala bermek. Buryn temeki shegetinderdiń qatarynda er adamdar kóp bolsa, qazir bul úrdis teńesip, áıelderdiń sany da kóbeıdi.

Bizdiń elimiz de jasóspirimderdi zııandy tútinge jolatpaý úshin naqty sharalar men zańdar da qabyldap jatyr. Biraq sonyń biri durys, biri burys bolyp jatady. Tipti keıde zańsyzdyqqa jeteleıtin, sońyna deıin jetildirilmegen zańdardyń da qabyldanyp jatatyny ókinishti. Atap aıtqanda, Qazaqstanda ból­shek saýda dúkenderinde temekini ashyq orna­lastyrýǵa tyıym salý «Halyq densaý­lyǵy jáne densaýlyq saqtaý júıesi týraly» Kodekske sáıkes, 2021 jylǵy 1 shil­de­den bastap kúshine endi. Bul zańdy buz­ǵany úshin saýda núkteleriniń ıelerine 180 myńnan 1 mln teńgege deıin aıyppul salynady. Nátıjesinde, qazir shaǵyn, kishigirim dúken­derdegi jaǵdaı tipti kúlkili deýge bolady. Eń ótimdi taýarlardyń biri bolyp turǵan teme­ki ónimderin satýshylar kilem, kartonmen ja­ýyp jasyrady, áıteýir satýdyń aılasyn tabady. Bul satýshylarǵa da, satyp alýshy­larǵa da qolaısyzdyqtar ákelip qana qoımaı­dy, zańsyzdyqqa, sapasy kúmándi temeki ónim­deriniń naryqqa shyǵýyna jol ashady.

Al shylymqorlar osydan bir ózgeris kórdi me? Temeki ónimderin tutynýshylardyń ózderi bul jańalyq pen temeki shegýge degen táýel­diliktiń tómendeýi arasyndaǵy tikeleı baılanysty baıqap otyrǵan joq. Buryn ashyq satylsa, qazir tyǵyp satady. Biraq satylyp jatyr. Kerisinshe, temekini ashyq satýǵa ty­ıym salý jalǵan temeki ónimderiniń taralýyna yqpal etýi múmkin. Osy máselege qatys­ty «Qazaqstan tutynýshylar lıgasy qaýym­dastyǵy» ZTB basqarma tóraǵasy Svetlana Romanovskaıanyń pikirinshe, halyqty tárbıe­leý quraly retinde kez kelgen tyıym ju­mys istemeıdi.

Talaı memlekettiń tájirıbesi kórsetken­deı, temeki satýǵa tyıym salǵan elderde temeki shegý deńgeıi burynǵy deńgeıde qalyp otyr. Mysaly, kórshi Reseıde 2014 jyly temekini ashyq ornalastyrýǵa tyıym salynǵannan keıin, AC Nielsen halyqaralyq agenttiginiń máli­metinshe, temeki ónimderin zańsyz satý 2013 jylǵy 19,3%-dan 2016 jyly 28,3%-ǵa deıin ósken. Irlandııada tyıym salynǵannan keıin shaǵyn dúkenderde satý tómendese de, kerisin­she zańsyz saýda aıtarlyqtaı ulǵaıdy. Qazirgi ýaqytta Irlandııada zańsyz ónimniń úlesi naryqtyń jalpy kóleminiń 25%-yn quraıdy.

«Bólshek saýdada temekini ashyq ornalas­tyrýǵa tyıym salý – zańsyz temeki ónimderiniń taralýyna yqpal etetin faktorlardyń biri. Adal emes satýshylarǵa zańsyz taýarlardy ashyq sóreden góri jasyryn satý ońaıyraq. Tyıym salý jaǵdaıynda tutynýshyǵa qandaı ónimdi satyp alatynyn anyqtaý qıyn. Mundaı shara Qazaqstandaǵy temeki shegýshilerdiń sanyn azaıtýǵa kómektese me? Buǵan men senimdi emespin», deıdi S.Romanovskaıa.

Endi myna qyzyqty qarańyz, shylym­qorlyq – ásirese, dúnıejúzi eki jyl boıy koro­navırýs pandemııasymen kúresip jatqan kezde kókeıkesti másele. Onyń ústine pandemııa bastalǵanda halyq arasynda temeki shegýshilerde indet juqtyrý qaýpiniń az bolatyny jáne juqtyrǵan jaǵdaıda onyń aǵymynyń jeńil bolatyny týraly jalǵan aqparattar jeldeı esti.

Medısına mamandary shyndyqqa qatysy joq aqparattardyń anyq-qanyǵyn naqty dáıek­tep berdi. Kerisinshe temeki tútini shylym­qorlardyń ókpe tinin zaqymdap, ım­mý­nıtetin álsiretedi. Sol sebepti jiti res­pıratorlyq sındromnyń damýy (SARS-CoV-2) kerisinshe joǵarylaıdy jáne syrqat­tan­ǵandarǵa aýrýdyń órshýiniń saldary aýyr tıedi. Muny temeki shegý jáne COVID-19 arasyn­daǵy baılanys týraly zertteýler rastaıdy.

Máselen, Qytaıdyń 552 aýrýhanasynda COVID-19-dyń zerthanalyq taldaýlarynyń nátıjeleri boıynsha dáleldengen 1 099 pasıentte aýrý saldarlary zertteldi. Zertteý­lerdiń nátıjeleri boıynsha sol kezde temeki shegetin pasıentterdiń 12,4%-y qaıtys bol­ǵan jáne qarqyndy terapııa bólimshesine emdelýge jatqyzylǵan nemese temeki shek­peıtin pasıentterge qaraǵanda ókpeniń jasandy jeldetýine kóbirek muqtaj bolǵany anyqtaldy.

Toq eterin aıtqanda, densaýlyq ta, durys zańdar da kerek.