Aımaqtar • 19 Shilde, 2021

El yryzdyqtan úmitti

72 ret kórsetildi

Kóktemde aqmolalyq dıqandar 5 mln gektar alqapqa egin ekken bolatyn. Onyń 4,5 mln gektary – dándi daqyldar. Burnaǵy jyldarmen salystyrǵanda bul tarapta kóp-kórim ósim bar. Dándi daqyldar alqaptary 68,2 myń gektarǵa ulǵaıdy. Bıyl gektar berekesi 8-10 sentnerden aınalady degen úmit bar.

Agrotehnıkalyq sharalar birshama tııa­naqty ótkizilge­ni­men, qýańshylyqqa baılanys­ty el ishinde aıtarlyqtaı alań­­daýshylyq týyndap otyr. О́ńir­de mamyr-maýsym aılarynda 13,1 jáne 19,1 mm ylǵal tústi. Jyl­daǵydan áldeqaıda kem. Burna­ǵy jyldary osy kezge deıin shamamen 33-35 mm jańbyr jaýyp, jer meıiri qanyp qala­tyn. Bıylǵy qurǵaqshylyq jyly ylǵal kólemi eki eseden asa az bolyp tur. Tek sońǵy aptada ǵana úmit tamshysy tamshylady. Onda da ala-qula. Máselen, shildeniń 15-i kúni Býrabaı aýdanynda – 17,4, Qor­ǵaljyn aýdanynda – 15,9, Aqkól aýdanynda – 13,3, Arshaly men Astrahan aýdandarynda – 12,1, Shor­tandy aýdanynda 10,6 mm jańbyr jaýdy.

– Eger alqaptaǵy astyqtyń jaǵdaıy sońǵy jaýynnyń ıgi áserinen sál jaqsa­ratyn bolsa, bıyl oblys boıynsha gektar berekesi 8-10 sentnerden aınalýy ábden múmkin. Jaýynnyń kesh jaýýy keı aýdandardaǵy astyqty alqaptardyń birkel­ki kókteýine múmkindik bermedi. As­tyqtyń deniniń sabaǵy qatyp qal­dy, – deıdi oblystyq aýyl sha­rýashylyǵy basqarmasynyń bas mamany Valerıı Lıtovchenko.

Endi egindik alqap­tarda qa­lyp­tasyp otyrǵan jaǵdaıdy kó­ńil tarazysyna salyp, saralap kórelik. Jeri aıtarlyqtaı qunarly Zerendi aýdanyn­da­ǵy egindik alqaptardyń 60 paıyzy táp-táýir. Býrabaılyq dı­qan­dar­da da gektar berekesi bıy­l­ǵydaı qýańshylyq jyl­dyń ózinde az bolmaıdy degen úmit bar. Aýdannyń astyqty alqaptary­nyń kókteýi táýir. Jaqsy eginniń kólemi 56,8 pa­ıyzdy qurap otyr. Ormandy alqaptyń sanatynda­ǵy Sandyqtaýdyń egin alqap­tarynyń teń jartysy, Astrahan aýda­nyndaǵy eginniń 40 pa­ıyzy birshama bitik ósti deýge keledi. Biraq kóńil toǵaı­typ kóktegen egin óńirdiń barlyq aýdanynda birdeı emes. Barmaq tistetip opyn­dyrar kórinistiń de oryn alyp otyr­ǵanyn aıta ketpeı bolmaıdy. Atbasar aýda­nynyń egin alqaptarynyń 14,6 paıyzy, Arshaly, Bulan­dy aýdan­daryndaǵy tanapqa sińi­ril­gen dánniń 10 paıyzy kók­temeı qaldy dese de bolarlyq. Egini nashar aýdan – Qorǵaljyn. Ondaǵy egin­dik alqap­tyń 69,2 paıyzy qa­naǵat­tanarlyq deńgeıde bolsa, 30 pa­ıyzynda astyq shyqpaı qaldy.

Oblys boıynsha 4562,7 myń gektar egindik alqaptyń 1403,7 myń gektary nemese 30,8 paıyzy jaqsy. 2793,9 myń gektary qa­na­ǵattanarlyq deńgeıde. 365 myń gektarynda, nemese 8 paıyzy múlde nashar.

– Soltústiktiń aýa raıy qu­byl­maly ekeni ejelden belgili, – deıdi Jaqsy aýda­nyndaǵy «Vık­tor» sharýa qojaly­ǵy­nyń bas­shysy Vadım Vıtt. – De­mek, biz­­diń óńirdegi eldiń yryz­dy­ǵy aýa raıy­na táýeldi. Aýyl sha­rýa­shylyǵymen aına­lysqan soń da­lanyń únin tyńdap, alqap­tyń sy­ryn túsine bilý kerek. On­syz bol­maıdy. Máselen, bıyl qýań­shylyq bola­tyny kóktem shy­ǵy­symen belgili boldy. Al­qap­taǵy topyraq mamyrdyń 20-synan ke­ıin ǵana jylyndy. Men kúnine eki ret baryp topyraqtyń qalaı jylynyp kele jatqanyn baqy­­lap turdym. Sol sebepti egis ju­my­syn bastaýǵa asyq­qan joq­pyn. Aramshóp mamyrdyń 20-synan ­
asa belgi berdi. Kóktemgi egisti sol kezde bastadym. Tuqymdy 7 sm tereń­dikke sińirdim. Alqaptaǵy kók óskin alǵash­qy qapyryq ys­tyqqa urynbaı, aman qaldy. ­Kesh kóktegen soń jaýynǵa ilekti. Al erte jáne taıyz sepkender­diń tu­qymdary topyraqtyń as­tynda jatyp sýyqqa urynyp, aýrýǵa ushyrady. Qazirgi eginniń shyǵymdylyǵyna qarap, kimniń durys qımyldaǵanyn ańǵarýǵa bolady. Jalpy, meniń túsinigimde erte eksem dep jantalasatyndar – qolynda qýatty tehnıkasy joq dıqandar. Olar ózgeniń tehnıkasyn jalǵa alady da, áıteýir mindetimnen qutylaıyn degen kisishe erte egip tastaıdy. Sonyń nátıjesinde qýańshylyqqa tótep bere almaı otyr. Endigi bir másele – agrotehnıkalyq sharalardy durys júrgizý. Qýańshylyq bolatynyn sezgen soń qolymdaǵy ónimi azdaý jergilikti tuqymdy qara maldy túgel satyp jiber­­dim de, bar qarjyny súdiger jyr­tý­ǵa jumsadym. Ylǵaldy da der kezinde jabýǵa tyrystym. Árı­ne, áriptesterimdi kinálaýdan aýlaqpyn. Tek eńbek esh bol­maýy úshin aýa raıynyń qabaǵyn kóktemnen bastap qadaǵalaǵan durys degen pikirimdi aıtqym keledi.

Tájirıbeli dıqan Vadım Vık­torovıch­tiń pikiriniń jany bar tárizdi. Zerendi aýdanyna qarasty «Asno Kókshe» jaýap­ker­shiligi shekteýli seriktestiginiń agronomy Baýyrjan Moldaǵalıevpen de tildestik.

– Bıylǵy eginniń jaıy maq­ta­narlyq bolmaı tur. Jalqy­nyń ǵana emes, jal­pynyń jaıyn aıt­saq, mynandaı kórinistiń qa­lyptasyp otyrǵanyn tilge tıek etýge bolady. Jyrtylmaǵan jer­diń egini jaqsy. Onyń sebebi mynada, jyrtylmaǵan jer bolǵan soń ylǵaldy topyraqtyń boıynda jaqsy saqtap qaldy. Al jyrtyl­ǵan jerdiń topyraǵy úlpildep turdy da, quramyndaǵy ylǵal az ýaqyttyń ishinde ushyp ketti. Mol astyqtyń negizin ylǵal qalaıdy. Sondyqtan ylǵaldy ýaqytyn­da jáne muqııat japqan durys. Dıqan qa­ýym parǵa qaldyryl­ǵan jerden kóp úmit kúte­tin bolsa, bıyl sol par alqaptaryna egin nashar shyqty. Kóktemgi egis ýaqyty kelip qalǵanymen, topyraq kesh jylyndy. Dán egý úshin topyraq 10 gradýsqa deıin jylynýy kerek. Keıbireýler tu­qymdy tereńirek sińirgen utady dep esep­tegenimen, tereń egilgen dán topyraq jy­lynbaǵan soń uzaq ýaqyt buǵyp jatady. Osy ýaqytta dánniń boıyndaǵy ishki energııasy sarqylady, kóktep shyǵýy qıyn bolady. Ol kóktep shyqqansha topyraqtyń betindegi ylǵal keýip ketedi. Degenmen ár jyly aýa raıyn baqylap, ár­túrli tásil qoldanǵan durys. She­teldik tájirıbelerge qaraǵan­da, amerıkalyq dıqandar jer­di jyrtpaı egý tehnologııasyn qoldana­dy. Sońǵy jylda­ry qýańshy­lyq jıi oryn alǵandyqtan, bálkim bizge de osyndaı ozyq tehnologııany engizgen durys bolar. О́tken aptada jaýyn jaýǵanymen, astyqtyń sabaǵy qatyp ketti, – deıdi Baýyrjan Qaırat­uly.

Astyq sabaǵynyń qatýy Bir­jan sal aýdanynda – 54,4, Astrahan aýdanynda – 40 paıyz deńgeıinde. Qorǵaljyn, Shortandy aýdandarynda da joǵary. Mundaı kórinisti Egindikól, Ereımentaý, Aqkól, Arshaly aýdandarynan da baıqaýǵa bolady. Demek, bul aýdandarda úmit azdaý.

Tutastaı alǵanda, aqmolalyq dıqan­dar qýańshylyq jyldyń ózinde agroteh­nıkalyq talaptar­dy qatań saqtaǵandyqtan, el yryzdyǵynyń kemimeıtinine se­nip otyr.

 

Aqmola oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Dollar qaıta kóterildi

Qarjy • Búgin, 16:35

BQO-da Astana kúni atap ótiledi

Elorda • Búgin, 15:59

Almaty qalasy «sary» aımaqta

Koronavırýs • Búgin, 10:28

Uqsas jańalyqtar