Qoǵam • 03 Tamyz, 2021

«Qosshy» ataýynan qutylý kerek

1800 ret kórsetildi

Elorda irgesindegi Qosshy aýylyna Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Jarlyǵymen «oblystyq deńgeıdegi qala mártebesiniń» berilýi jol, jaryq, jylý sekildi áleýmettik prob­le­ma­lardyń asqynýy salda­ry­nan jıi shý shy­ǵaryp jatatyn qos­shy­lyqtardyń kó­ńilin biraz kónshitip tas­ta­ǵandaı.

Turǵyndar arasynda «bizge oblystyq qala mártebesin bermeı-aq, dál irgemizdegi astanaǵa qosa salmady ma eken? Onsyz da aramyz baıaǵydaǵydaı jıyrma-otyz shaqyrym emes, eki-úsh shaqyrym ǵana qalyp turǵan joq pa? Kúni erteń qosylyp ketetinimiz anyq» deýshiler de bar eken. Degenmen «ortaq ógizden ońasha buzaý artyq» degendeı, kóptegen turǵyn Qosshynyń elordaǵa qosyndy bolmaı jeke qala bolyp ómir súre turýyn qalaıtyndaı. Sonyń biri Selınograd aýdandyq máslıhatynyń depýtaty Aıdyn Tórebaev: «Qosshyǵa Nur-Sultan qalasyna qosylǵannan góri «oblystyq mańyzdaǵy qala» mártebesin alý tıimdirek. О́ıtkeni endi onyń jeke qala retinde bıýdjeti bolady. Ol bıýdjet qazirgi 63 mln teńgeden 1,5 mlrd teńgege deıin ósýi múmkin. Demek, joldardy jóndeýge, abattandyrý men kóriktendirýge burynǵyǵa qaraǵanda qarjy áldeqaıda kóbirek bólinedi», deıdi.

Aıtpaqshy, Qosshyny jeke qala jasaý ıdeıasy da aspannan alynbaǵan sekildi. Prezıdent Jarlyǵy jaryq kórerden kóp buryn ınternette Qosshynyń jańa már­te­besin anyqtaý jóninde arnaıy alań qurylyp, jurttyń pikiri suralǵan eken. Sonda kóp adam «Qosshyǵa oblystyq deń­geı­degi qala mártebesin berý» máselesine qoldaý bildiripti. Iаǵnı halyq pikirine qulaq asatyn memleket qaǵıdaty jumys istegen.

Sonymen Qosshy endi qala boldy. Az ýaqyttyń ishinde mundaǵy turǵyndar sanynyń 2,5-3 myń adamnan 80 myń adamǵa deıin, ıaǵnı 28 ese ósý fenomeni aqyrynda osylaı qorytyndylandy. Mundaı kóbeıýdi elordanyń ózi, jalpy elimizdegi eshbir iri eldi meken bastan keshirgen joq. Árıne, munyń ózi – el táýelsizdiginiń jemisi. Eger elimiz óz táýelsizdigine ıe bolmaǵanda, Arqa tósinde jańa astana boı túzemes edi, al endi astana Arqaǵa kelmegende, keshegi keńshar ortalyǵy Qosshy aýylynyń halqy da sonshama qaýlap óspes edi.

El astanasy Nur-Sultan qalasynyń sońǵy ýaqyttardaǵy damýynan álemdegi iri qalalarda keńinen etek alǵan ýrbandalý, sonyń ishinde aglomerasııalaný qubylysy anyq baıqalýda. Aglomerasııa, ıaǵnı latyn tilindegi «agglomero» sózi – «qosamyn», «birge qorshaımyn» degen maǵynany bildiredi eken. Bir qalanyń irilený nátıjesinde óziniń burynǵy shekarasynan shyǵyp, aınalasyndaǵy eldi mekenderdi sonyń ishinde aýyldar men shaǵyn qalalardy jutyp qoıýy – osy qubylystyń áseri.

Qalalyq aglomerasııalardyń paıda bolýyna kóptegen áleýmettik-ekonomıkalyq, ekologııalyq jáne adamı faktorlar yqpal etedi. О́tken ǵasyrda AQSh-taǵy qala ortalyǵyndaǵy jer baǵasynyń turaqty túrde ósýi, kóliktiń kóbeıýine baılanysty qalanyń ortalyq kóshelerinde júrýdiń qıyndyǵy, ekologııalyq problemalardyń etek alýy (kólikterden bólinetin kómirqyshqyl gazdar, taǵy basqalar), onyń ústine kóp páterli úılerdegi súreńsiz tirlikten, ortalyqtaǵy shýly ómirden qajyǵan adamdardyń tabıǵat aıasyna qaraı umtylysy aglomerasııalardyń damýyna alyp keldi. Sóıtip, 1950 jyly AQSh-ta 170 qalalyq aglomerasııa bolsa, 90-ynshy jyldardyń sońynda olardyń sany 400-ge jýyqtady. Qazirgi kúni búkil amerıkalyqtardyń teń jartysy iri aglomerasııalarda ómir súrse, úshten eki bóligi bir-eki qabatty jeke úılerde turady eken.

Astananyń qazirgi ósý, keńeıý deńgeıi de aglomerasııalaný úrdisin baıqatady. Ol mańaıyndaǵy Kóktal, Mıchýrın, Kirpishti sekildi eldi mekenderdi ózine qosyp aldy. Endi halyq sany jedel ósip kele jatqan Qosshyǵa taıap kelgen tusta másele basqasha sheshimin tapty. Elordanyń ishinde kóp jyl qoqsyǵan «ońtústik-shyǵys» keleńsizdigin qaıtalamas úshin bul da bir tıimdi sheshim kórindi bizge.

Qosshy jeke qala atanǵan soń, endi kóp keshiktirmeı sheshetin bir másele – onyń atyn ózgertý sekildi. Ol keńshar ortalyǵy – shaǵyn aýyl kezinde Qosshy boldy. Bul ataý oǵan keńes ókimeti kezinde alǵashqy moıynserikter, qosshylar odaǵy qurylyp jatqan kezde jabyssa kerek. Endi 80 myń turǵyny bar jańa qala qaıdaǵy «Qosshy»?! Qalaǵa tán qurylymdar qurylmaı turyp, osy máseleni sheship tastasa, ataýdy ózgertý neǵurlym arzanǵa túser edi degen oıdamyz.

 

Sońǵy jańalyqtar

Almatyda baqylaý kúsheıtildi

Koronavırýs • Búgin, 14:08

Aqsha emes, abyroı qymbat

Boks • Búgin, 13:04

Kúrshim ózeni de lastana bastady

Ekologııa • Búgin, 12:38

Tiliksiz ota jasaldy

Medısına • Búgin, 12:20

Almaty mańynda jer silkindi

Aımaqtar • Búgin, 09:35

Koronavırýstan 9 adam qaıtys boldy

Qazaqstan • Búgin, 09:28

Emdelip jatqan 634 naýqastyń jaǵdaıy aýyr

Koronavırýs • Búgin, 09:22

Qazaqstanda vaksına saldyrǵandar sany artty

Koronavırýs • Búgin, 09:17

Almaty oblysy «qyzyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Búgin, 09:15

Sport jańalyqtaryna sholý

Sport • Búgin, 09:07

Sarannyń uzyn sákisi

Qazaqstan • Búgin, 09:05

Kóbelekter kórmesi

О́ner • Búgin, 09:04

Qarsylastar anyqtaldy

Sport • Búgin, 08:59

Jáýdir ana

Tanym • Búgin, 08:56

Taǵy bir sport nysanynyń tusaýy kesildi

Aımaqtar • Búgin, 08:53

Fızıkalyq ýran qoryna qatysady

Ekonomıka • Búgin, 08:46

543 mlrd teńgeniń ónimi óndirildi

Ekonomıka • Búgin, 08:44

Áıelder kásipkerligi qoldaý taýyp jatyr

Ekonomıka • Búgin, 08:43

Basqa basylymdarǵa sholý

Álem • Búgin, 08:41

Uqsas jańalyqtar