Qazaqstan • 31 Tamyz, 2021

Memlekettiligimizdiń temirqazyq baǵdary

109 ret kórsetildi

Qazaqstan óziniń demokratııaly, zaıyrly, quqyqtyq, áleýmettik memleket ekenin Ata Zańy arqyly búkil álemge tanytty. Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsııasy egemen memlekettiń konstıtýsııalyq damýynyń jańa kezeńine jol ashqan zańnamalyq qujat boldy. Bul Zańnyń qabyldanýy konstıtýsııalyq qurylystyń saıası-quqyqtyq negizin qalady. Árbir qazaqstandyq azamattyń konstıtýsııalyq mártebesin belgiledi. Tuńǵysh ret búkilhalyqtyq talqylaýǵa salynǵan da, eldiń kóptegen pikiri eskerilgen Negizgi Zań da osy 1995 jyly qabyldanǵan Konstıtýsııa. Qazir keltirip júrgen málimetterge súıensek, qujatty talqylaýǵa 3 mln 345 myń adam qatysypty.

«Sol bir qıyn-qystaý jyldardy eske alǵanda, elimizdi kúrdeli áleýmettik kataklızmderge soqtyrmaı, aman saqtap, álemdik qo­ǵamdastyqtyń teń quqyqty múshesi retin­de­gi osy zamanǵy memleket qurý úshin ne ke­rek­tiń bárin istegenime, memleketti qurýǵa qyzmet jasaǵanyma senimdimin», dep jazdy Tuńǵysh Prezıdentimiz – Elbasy Nursultan Nazarbaev.

Sońǵy eki jyl elimizge ońaı tıgen joq. Álemdi jaılaǵan pandemııa Qazaqstandy da aınalyp ótken joq. Ata Zańdy oryndaý arqyly memleket medısınalyq qyzmetti jáne bilim berýdi jaqsartý, jappaı turǵyn úı qurylysy, jalaqy jáne túrli áleýmettik tólemder mólsherin kóbeıtý, azamattarǵa jáne otandyq kásipkerlerge salyqty azaıtý sııaqty áleýmettik máselelerdiń tú­ıi­nin sheshýge tyrysyp jatyr. О́ńirlerde ju­mys­syzdar sanyn azaıtý úshin jańa jumys oryn­daryn kóptep ashý kerek. Azamattardyń bilim alýdaǵy konstıtýsııalyq quqyǵyn qam­tamasyz etý maqsatynda tehnıkalyq jáne eńbek qyzmetin kórsetetin kadrlardy daıar­laýǵa memlekettik bilim berý tapsyrysyn ulǵaıtqan jón. Aýyl sharýashylyǵy ónim­derin óndirýshilerge óz ónimderin qaıta óńdeý úshin maqsatty nesıeler berý tetigin qa­lyptastyrý kerek.

Konstıtýsııamyz boıynsha áleýmettik memleket qaǵıdatyna negizdelgen áleýmettik saıasat – azamattardyń áleýmettik quqyq­ta­ryna kepildik beretin jáne qorǵaıtyn mem­­lekettiń konstıtýsııalyq mindeti. Osy ar­qyly azamattardyń ádilettilik negi­zin­degi quqyqtary saqtalyp, materıal­dyq qun­dylyqtary qamtamasyz etiledi. Memle­ket úshin adamǵa degen qamqorlyqtan, onyń materıaldyq ál-aýqatyn arttyrýdan basqa mańyzdy eshteńe joq, sondyqtan da memleket adamdardyń laıyqty ómir súrýi úshin bárin jasaýǵa mindetti.

Senat Tóraǵasy Máýlen Áshimbaev Se­nattyń sessııany qorytyn­dy­laǵan soń­ǵy otyrysynda Memleket bas­shy­sy­nyń eli­mizdi jańǵyrtý baǵdaryn zań­na­ma­lyq tur­ǵydan qamtamasyz etý úshin aýqym­dy jumys atqarylǵanyn atap ótti. Tóra­ǵa­nyń málimdeýine sáıkes Parlament 63 zań qabyldady. Olardyń ishinde 15 zańǵa depýtattyq korpýs bastamashylyq jasady. Palatanyń qaraýyna túsken ár zań jobasy jan-jaqty qaralyp, turaqty komı­tet­ter men jalpy otyrystarda keńinen tal­qylandy. Azamattar men sarapshylar qo­ǵam­dastyǵynyń usynystary da nazardan tys qalmady.

Osy oraıda Prezıdenttiń bastamashy bolýymen qabyldanǵan jerdi sheteldikterge satýǵa jáne jalǵa berýge tyıym salǵan zań­dy erekshe atap ótken jón. Osylaısha, bul másele túbegeıli sheshildi. Jergilikti memlekettik basqarý men ózin-ózi basqarýdy damytý boıynsha da sharalar qabyldandy. Aýyl halqynyń ózekti máselelerin tıimdi sheshý úshin jergilikti bılik organdaryna qosymsha fýnksııalar men ókilettikter berildi.

Senat depýtattary ekonomıkalyq ósimdi qalpyna keltirýge, indettiń taralýyna tos­qa­ýyl qoıýǵa, shaǵyn jáne orta bıznesti qol­daý­ǵa kóp kóńil bóldi.

«Bul ózgeristerdiń túpki maqsaty – aza­mat­­tarymyzdyń ál-aýqatyn arttyrý ekeni sózsiz. Ashyqtyqty arttyrý úshin kvazı­mem­lekettik sektordyń satyp alýy alǵash ret zańmen reglamentteldi. Sot-quqyq qor­ǵaý salasynda qabyldanǵan zańnamalyq ózge­risterdiń aýqymdy bóligi azamattar quqyq­tarynyń qorǵalýyna, kásipkerlerdi zań­syz aralasýdan qorǵaýǵa baǵyttaldy. Memleket basshysynyń tapsyrmalaryn iske asyrý úshin ulttyq zańnamada alǵash ret «Áleýmettik kásipkerlik» uǵymyna anyq­tama berildi. Memleket tarapynan osy baǵyt­ty qoldaýdyń naqty sharalary men tetik­teri belgilendi. Bul mańyzdy zań jobasyn senatorlar qysqa merzimde Úkimetpen jáne áleýmettik kásipkerlermen birlesip da­ıyndady», dedi Senat Tóraǵasy.

Bıylǵy taǵy bir erekshelik – elimizdiń «Saılaý týraly» Konstıtýsııalyq zańyna túzetýler engizilgeni. Onda Prezıdenttiń usynysy boıynsha saıası partııalardyń Má­jiliske ótý shegi 7 den 5 paıyzǵa deıin tó­mendetildi. Saılaýda beriletin barlyq deń­geıdegi bıýlletenderge «bárine qar­symyn» degen jańa baǵan engizildi. Taǵy bir ereksheligi – aýyldyń jáne aýyldyq okrýg­terdiń ákimderin tikeleı saılaýdy qam­tamasyz etetin normalar qosyldy. Bunyń nátıjesi aýyl ákimderin saılaý kezinde kó­rinis tapty dep aıtýǵa bolady.

Sonymen qatar, «2021-2023 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly» Zańǵa tıisti túzetýler engizilip, áleýmettik qoldaý, densaýlyq, bilim, shaǵyn jáne orta bıznes, eńbekpen qamtý salalaryna, ınfra­qurylym, basqa da mańyzdy baǵyt­tar­dy damytýǵa qosymsha qarajat bó­lindi. Mysaly, áleýmettik salany nyǵaı­tý­ǵa 347 mlrd teńge qaralsa, 140 mlrd teńge qarjy respýblıkalyq jáne jergilikti joldardy jón­deýge, qaıta qalpyna keltirýge baǵyt­tal­dy. «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy» aıasynda 100 mlrd-qa jýyq teńge, al «Aýyl – el besigi» baǵdarlamasyn júzege asyrýǵa 70 mlrd teńge aqsha bólindi. Eldi jaýlaǵan in­det­ke qarsy kúreske baılanysty bıýdjetten 265 mlrd teńge qarajat qarastyryldy.

Konstıtýsııany basshylyqqa ala otyryp táýel­sizdigimiz ben memlekettigimizdi ny­ǵaı­tý jolynda ǵasyrlyq máni bar aýqym­dy ister atqarylyp keledi. Bul oraıda Alma­ty qa­lasynyń da rólin atap ótken jón. Munda el taǵdyry úshin mańyzdy sheshimder qa­byl­dandy.

El ekonomıkasynyń 20 paıyzy Almatyǵa tıesili, shırek ǵasyr ishinde qala ekonomıkasy 100 ese, shaǵyn jáne orta bıznes óniminiń kó­lemi 130 ese ósti. Qala aýmaǵy men onyń tur­­ǵyn úı qory 2 ese ulǵaıdy. Búginde she­teldik týrıstiń árbir ekinshisi Almatyǵa keledi. Jaqynda ǵana halyq sany 2 mıllıonnan asty. Turaqsyz ekonomıkalyq jaǵdaıǵa qaramastan, megapolıs bıznes-bastamalar úshin keleshegi mol ınvestısııalyq alań bolyp qala beretinine senimdimiz.

Almaty «Shetsiz qala» qaǵıdaty boıynsha damıdy. Mundaı baǵdarlamalyq mindetti Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev qoıyp otyr. Eń ózekti másele – qalanyń tarıhı ortalyǵy men megapolıske qosylǵan aýdan­daryn, ıaǵnı Jańa Almaty qalasyn damy­tý­daǵy teńgerimsizdikterdi joıý. Sońǵy 10 jylda qala aýmaǵy 2 eseden artyq úlkeıdi. Osyǵan oraı, jańa aýdandy ınfra­qury­lym­men qamtamasyz etý qajet­tiligi de kúrt ósti. Sondyqtan qala basshylyǵy ómir súrý sapasyn jaqsartý jáne shahardyń shet aýmaq­ta­ryn damytýǵa basymdyq berip keledi. Osyǵan oraı, qala ákimi Baqytjan Saǵyntaev usynǵan «Almaty-2050» damý strategııasy tur­ǵyndardyń qyzý talqylaýynan soń 2019 jylǵy jeltoqsanda qabyldandy. Qala­nyń aldaǵy 30 jyl ishindegi damý jospary táptishtep jazylǵan strategııa iske asa bas­ta­dy.

Alaıda byltyr bastalǵan koronavırýs pandemııasy dúnıe júzi elderiniń bárin qam­typ, adamzatqa úlken qaýip tóndirip tur. Asa qaterli indetti halyqtyń jappaı juq­tyr­maýyn qadaǵalaý, ólim-jitimniń aldyn alý, pandemııa jaǵdaıyna beıimdelip, qala tirshiligin toqtatpaý basty mindetke aınaldy. Megapolıstiń jumys júıesi men basqarý tetikteri qaıta qaraldy. Eń aldymen, bıýdjet saıasaty qaıta quryldy. Barlyq mádenı, oıyn-saýyq is-sharalaryna josparlanǵan shyǵyndar azaıtyldy. Únem­delgen 108,4 mlrd teńge koronavırýspen kúresýge ba­ǵyt­taldy. Osy qarajattyń kómegimen jańa aýrýhanalar salynyp, dári-dármek pen azyq-túliktiń strategııalyq qorlary qu­ryldy, halyqtyń áleýmettik osal top­ta­ryna, pandemııamen kúreste aldyńǵy shepte turǵan medısına qyzmetkerlerine materıaldyq qoldaý kórsetildi.

Pandemııa bizge qaýipsizdik sharalaryn myqtap ustanýdy, saq bolýdy, jańa tol­qyn­ǵa daıyn bolýdy úıretti. Bul kezeń adamdardy jaqyndastyryp, qundylyqtardy qaıta zerdeletip, jaqynymyzǵa janashyr, qamqor bolýǵa shaqyrdy. Qazirgi qalyp­tasqan jaǵdaıda adamdar dáriger men ustaz­dyń, polısııa men áskerı qyzmetshiniń eńbe­gin baǵalaı bastady. Biz úshin elimizdiń ty­nyshtyǵy men beıbitshiligi basty orynda. Ult saýlyǵyn da oılaý mańyzdy.

Eldiń eldigi, memlekettiliktiń temirqazyq baǵdary aıqyndalǵan Ata Zańymyzdy ardaq­taý – árbir qazaqstandyqtyń abzal bo­ry­shy. Qazaqstan Konstıtýsııasy ýaqyt sy­nynan súrinbeı ótti, óziniń zaman talabyna laıyqtyǵyn jan-jaqty dáleldedi. Al kóptegen zertteýshilerdiń pikirinshe, Negizgi Za­ńymyz álemdegi jalpyadamzattyq qun­dylyqtardy dáripteıtin eń úzdik 50 kons­tı­tý­sııanyń biri bolyp sanalady eken. Bunyń ózi Ata Zańymyzdyń úlken áleýetin bildirse kerek.

 

Sultanbek MÁKEJANOV,

Parlament Senatynyń depýtaty

 

Sońǵy jańalyqtar

12 tamyzǵa arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 10:30

Birqatar óńirde aýa sapasy nasharlady

Ekologııa • Búgin, 09:45

2186 adam koronavırýstan jazylyp shyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:30

Baqytjan Saǵyntaev jańa qyzmetke saılandy

Taǵaıyndaý • Búgin, 09:22

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Búgin, 09:13

Bir kúnde 1643 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:00

1/16 fınalǵa shyǵa almady

Tennıs • Búgin, 08:45

«Real» – Sýperkýbok ıegeri

Fýtbol • Búgin, 08:40

Anderkardta kúsh synasady

Sport • Búgin, 08:37

Shilde aıyndaǵy úzdikter anyqtaldy

Fýtbol • Búgin, 08:35

Shahmatshylardyń tarıhı jetistigi

Sport • Búgin, 08:34

«Altyn taı» Aıagózdiń enshisinde

Aımaqtar • Búgin, 08:32

Uqsas jańalyqtar