Qazaqstan • 31 Tamyz, 2021

Naryqty monopolısterden aryltý múmkin be?

184 ret kórsetildi

Elimizde monopolıster týraly buǵan deıin de az aıtylǵan joq-ty. Naryqtyń jekelegen bólikterin qol astyna alyp, jalpyǵa ortaq zańdylyqtardy belden basyp otyrǵan «jeke batyrlarǵa» toıtarys berý jaıy jıi sóz bolady. Monopolızmniń tamyr jaıýy kásipkerler jumysyna kedergi bolyp otyr. Ári-beriden soń bul kásipkerlikke degen ynta-yqylasty da joıatyn qaýipti qubylysqa aınalyp barady.

 Prezıdent ne aıtty?

Shıkizat eksportymen alysqa barmasymyz aqıqat retinde aıqyndala bastaǵan soń-aq apyl-ǵupyl kásipkerlikti damytýǵa den qoıa bastadyq. Ras, kásipkerlik burynnan bar. Biraq olardy qoldaý jetkilikti deńgeıde bolmaı júrgen. Aıaǵynan turyp, eńsesin tiktep ketý úshin jeńildetilgen nesıe berý, salyq júktemesin azaıtý, jaldaý tólemin tómendetý sııaqty tolyp jatqan jeńildikter usyný qolǵa alynǵan. Biraq sonyń ózinde bir túıtkil kóldeneńdeı bergendeı edi. Sol jaıtty Prezıdent byltyrǵy Joldaýynda aıtyp edi.

– Básekeli ortany aıtarlyqtaı túrlendirip, ár kásipker úshin shyn máninde teń múmkindik qalyptastyrý qajet. Naryqtardy monopolııalandyrýdy toqtatý kerek. Naryqtaǵy kóptegen sala naryqtyq emes ádis-tásilder arqyly «tas qamalǵa» aınalǵany jasyryn emes. Kásipkerler naryqqa kire almaıdy, al eger kire qalsa, jeke monopolısterge baǵynýǵa májbúr bolady, – degen edi Memleket basshysy.

Bul rette Q.Toqaev básekege qarsy áreket barlyq salada – kómir, elektr energııasy, munaı ónimderi, baılanys, dári-dármek, áýejaı qyzmetteri, turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq qyzmetteri, logıstıka naryqtarynda beleń alyp otyr, bul tizimdi jalǵastyra berýge bolady dedi. Keıin Prezıdent jyl basynda ótken Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda bul máselege qaıta oraldy. «Qazir el ekonomıkasy memlekettiń shekten tys aralasýynan ǵana emes, jeke monopolısterdiń básekelestik emes áreketterinen de zardap shegip otyr. Olardyń birazy – memleket qurǵan biryńǵaı operatorlar bolsa, birazy – jaı ǵana jeke monopolıster. Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigine atalǵan qurylymdardyń jumysyn jalǵastyrý qanshalyqty durys ekendigine qatysty taldaý jasaýdy tapsyramyn», degen edi. Sóıtip 2022 jyldyń 1 qańtaryna deıin jeke básekelestikke zalal tıgizip otyrǵan negizgi problemalardy sheshýge baǵyttalǵan zań jobasyn daıyndaýǵa tapsyrma berdi.

 

Jańa zań ne beredi?

Osy máselelerdi ózek etip, Serik Ju­man­ǵarın basqaratyn agenttikke saýal berdik.

«Táýelsizdik alǵaly beri 4 antımo­no­polııalyq paket (zań) qabyldandy. Prezıdent atap ótken naryqtyq bılik sho­ǵyrlanýynyń syn kótermes deń­geıi jáne ekonomıkanyń bazalyq sek­tor­laryndaǵy monopolııalaý besinshi paketti ázirleýge negiz boldy. Munda úzdik álemdik praktıka eskeriledi. Zań jobasyn qabyldaý básekelestik saladaǵy taýarlyq naryqtyń júıelik problemalaryn sheshýge jáne kedergilerdi joıýǵa baǵyttalady. Besinshi paket negizinen úsh kedergini qurtýǵa baǵyttalmaq: negizgi qýatqa qol jetkizýdi shekteý, baǵany burmalaý jáne tańdamaly qamqorshylyq nemese favorıtızm» deıdi agenttik basshysy.

S.Jumanǵarınniń aıtýynsha, qazir respýblıkada taýarlyq naryqtardaǵy úsh iri oıynshynyń naryqtyq úlesi 70 pen 100 paıyz aralyǵynda eken. Naryqtyń kóbinde naryqtyq emes ádister ústemdik quryp tur. Kásipkerler onda kire almaıdy. Kirdi eken, jeke monopolıstiń aıtqanymen júrip turýǵa májbúr bolady. Sonymen qatar ekonomıkadaǵy memleket úlesiniń de ázir tómendeı qoıar túri baıqalmaıdy. 2021 jyly IJО́-degi memleket úlesi 14,8 paıyzdy qurap tur.

Qazir eldegi árbir naryqtyń ózinshe zań qalyptastyryp, ja­zylmaǵan erejelermen bılep-tósteı­tini, bul óz kezeginde aýqymdy kóleń­keli ekonomıkany qalyptastyryp otyr­ǵany ótirik emes. Sonyń saldarynan kásip­kerler jemqorlyqqa beıim bolady, tıisinshe kásipker bolýǵa degen ynta da tómendeıdi. Sarapshy Jaqyp Haırýshev monopolııa qatty óristep otyrǵan salalardy atady jáne sheshý jolyn usynyp kórdi.

 – Birkelki, sondaı-aq ómirlik mańyzy bar taýarlar men qyzmetter usynatyn kásipkerler ózara keńesip baǵany negizsiz kóterer bolsa nemese ózge kásipkerlerdiń bul naryqqa kirýine múmkindik bermese, bul halyqtyń ómir sapasyna birden áser etedi. О́ıtkeni tańdaý erkindigi bolmaıdy jáne bul taýardyń sapasyna da qatysty bolmaq. Qazir mundaı ahýal jańa páterler men áýe bıletteriniń baǵasynan qatty baıqalyp otyr, – degen sarapshy «naryqty monopolııalaýdy toqtatý úshin bir ǵana nusqa bar, ol – «ashyq aspan» ustanymy» deıdi. https://t.me/ekxkz

– Bul tek áýe kompanııalary úshin ǵana emes, bank qurylymy, developer jáne ózge de kásipkerlik salalaryna qatysty. Jalpy, qandaı da bir salaǵa bılik etetin sheneýniktiń týys-týǵan, dos-jarandarynyń básekelestikti tunshyqtyryp otyrǵany jasyryn emes. Sol sebepti arnaıy zań jáne reıderlikke baılanysty qatań sharalar qabyldaý kerek. Qanshama bıznesmen osy reıderliktiń kesirinen kásibinen aıyryldy. Ondaı adamdardyń keıin kásipke qaıta oralýǵa degen qulshynysy da bolmaı qalady. Al biz birneshe júzdegen talantty kásipkerdi joǵaltyp jatyrmyz, – dedi J.Haırýshev.

 

Bırjalyq saýda monopolııanyń jolyn kese me?

Ádil básekelestikti ábigerge túsi­rip otyrǵan, joǵaryda aıtylǵan úsh kederginiń úlesin azaıtý úshin ne isteledi? Agenttik oǵan qatysty 8 bazalyq baǵyt daıyndaǵandaryn aıtady. Alǵash­qysy – negizgi qýatqa qol jetkizý. Ekin­shisi – memlekettik jáne jeke opera­tor­lardyń qyzmetin retteý. Úshinshisi – ekonomıkadaǵy memleket úlesin azaıtý. Tórtinshisi – memlekettik qoldaý sharalaryna teń qoljetimdilikti qamtamasyz etý. Besinshisi – sıfrly ekonomıkany retteýdiń jańa tásilderin engizý. Al­tyn­shysy – básekelestik áserin baǵa­laýdy engizý. Jetinshisi – elektr energııasy naryǵyndaǵy básekeni damytý. Segizinshisi – dárilik zattar naryǵyndaǵy básekeni damytý.

Osy aıtylǵandar iske asyp, Prezı­dent­tiń: «Memlekettik jáne jekemenshik saladaǵy «monopolısterdiń» jumysyn retke keltirý kerek. Naqty erejelerdi bekitken jón: olar qandaı jaǵdaıda jáne qandaı nysanda qurylady, túsken tabys qaıda jumsalady. Qatań qoǵamdyq monıtorıng júrgizý qajet» degen talaby oryndalsa ıgi. Sondaı-aq Q.Toqaev bırjadaǵy saýda-sattyqty tártipke keltirý kerek degendi de aıtyp edi. Agent­tik Prezıdent tapsyrmasyn báseke­lestikti damytý jónindegi ulttyq joba jáne zań jobasy negizinde júzege asyrýǵa nıetti sııaqty.

Eske salsaq, Prezıdent Jarlyǵymen 2020 jyldyń 5 qazanynda taýarlyq bırja salasyndaǵy memlekettik baqylaý men lısenzııalaý fýnksııasy jáne ókilettiligi osy agenttikke berilgen edi. Osyǵan oraı agenttik ishinde bırjalyq komıtet qurylyp, atalǵan komıtet áýe otyny, gaz jáne munaı ónimderiniń bırjalyq saýdasy boıynsha birneshe otyrys ótkizip, oǵan sol naryqtyń naqty satýshylary men satyp alýshylary qatysqan. Sóıtip jańa ádis-tásilder talqyǵa túsken. Naryq qatysýshylaryn bırjalyq saýdanyń qyr-syryna úıretý oqýy áli jalǵasyp jatyr, deıdi agenttik.

31 naýryzda bıtým jáne benzın bo­ıynsha bırjalyq saýda bastaldy. 31 naý­ryz ben 6 sáýir aralyǵynda 18 265 tonna Aı-92 benzıni bırjaǵa shyǵarylǵan. Bul Energetıka mınıstrliginiń sáýir aıynda ishki naryqqa jetkizetin búkil benzınniń (275 787 tonna) 6,6 paıyzy. 24 mamyrda kommýnaldyq-turmystyq kómirdiń shaǵyn partııalary boıynsha bırjalyq saýda bastalǵan. Mundaıda deldal aralas­paı, óńirlik operatorlar kómirdi tikeleı razrezdiń ózinen satyp alady. Álbette, bul jaǵdaıda kómirdiń sońǵy baǵasy da tómen bolady. Agenttiktiń habarlaýynsha, alda dızeldi otyn, avıasııalyq kerosın ónimderi bo­ıynsha bırjalyq saýda jasaý josparlanyp otyr.

Bárin aıt ta birin aıt, elektr energııasy salasyndaǵy monopolııa jurt aýzyna jıi iligedi. Ondaı monopolııalar elektr energııasynyń baǵasyn ózge jurttan qymbat etip qoıady. Al jalp etip jaryq sónse, onyń sebep-saldarymen kúresýdi oılamaıdy. Olarǵa eshkim aryz-shaǵym aıtpaýy kerek. Tap qazir elektr energııasynyń 99 paıyzy ashyq emes tikeleı kelisimder arqyly saýdalanady eken. Agenttik bul sharýanyń da etek-jeńin jııamyz deıdi. Aıtýlarynsha, 2025 jylǵa taman elektr energııasynyń uıymdastyrylǵan saýdasyn kem degende 30 paıyzǵa jetkizbek.

 

Investısııasyz ıgerý qıyn

– Otandyq elektr energetıkasy salasynda energııa berýshi uıymdar nemese jaı ǵana elektr jelileri kompanııa­lary taza monopolııa bolyp sanalady. Qyzmeti monopolııaǵa qarsy zańmen bekitilgendikten olar tabıǵı monopolııalar qataryna jatady. Sonymen qatar tabıǵı monopolııalar qyzmeti kez kelgen eldiń ekonomıkalyq ósýine aıtarlyqtaı áser etedi, álemdik naryqta ekonomıkanyń básekege qabilettiligin qamtamasyz etedi. Sondyqtan bul kompa­nııa­lardyń aktıvterin tıimdi jáne jańartylǵan kúıde ustaý óte mańyzdy. Dál qazir elektr jelileri sharýashylyǵy tym qatty tozyp ketken. Bul rette mono­polııaǵa qarsy vedomstvo tabıǵı mono­polııalardyń ınvestısııalyq baǵdar­lamasyn asa muqııat qaraýǵa tıis. О́ıtkeni aqsha tabýdyń basqalaı joly joq, – deıdi elektr energııasy salasynyń sarapshysy J.Haırýshev.

Onyń aıtýynsha, qazirgi bekitilgen shekti tarıfter tolyqqandy jańǵyrtý, rekonstrýksııa júrgizýge múmkindik bermeıdi.

«Jańa elektr stansalary qurylysyna da sheteldik ınvestısııa tartylyp otyrǵan joq. Kez kelgen jańǵyrtý sheteldik ınvestısııalaýsyz júzege aspaıdy jáne memlekettik organdardyń – jańa óndirý qýattylyǵyna, elektr jeli sharýashylyǵynyń nysandaryna, jańǵyrtylǵan energııa kózderine, energııa tıimdilik jáne energııa jabdyqtaý boıynsha baǵdarlamaǵa qatysty búgingi jospary bul salaǵa ınvestısııa tartý mehanızmderinsiz qarastyrylatyn sııaqty» dep qynjylady sarapshy.

 

Tórt jyl qaldy...

Sondaı-aq transport, ásirese, temir joldaǵy júk tasymaly boıynsha da básekeni damytý josparlanǵan. Qazir 40 lısenzııa berilip, naryqta 3 tasymaldaýshy jumys istep jatyr eken. Ekeýi jekemenshik tasymaldaýshy ári qanatqaqty rejimde isteýde. Agenttik mundaı tasymaldaýshylar sanyn 5 jyldan soń 10-ǵa jetkizemiz degen ýáde beredi. О́z qazanynda qaınap jatqan jabyq naryqtar degende áýejaılar men dári-dármek naryǵy oıǵa oralady. Agenttik bul salaǵa da «aýyz salamyz» jáne jolaýshylar tasymaly naryǵyn tolyqtaı jekeshelendiremiz degendi aıtady. Al farmasevtıka naryǵynda 2020 jyldyń ózinde 109 tergeý aıaqtalǵan, 29-y áli jalǵasyp jatyr eken. Sondyqtan bolar, memleket meılinshe tezirek preparat baǵasyn retteýdi azaıtýǵa nıetti.

Agenttiktiń habarlaýynsha, bırjalyq saýdada 2022 jyly syǵymdalǵan gazdyń satylýy 100 paıyzǵa jetse, 2025 jylǵa taman munaı ónimderiniń saýdasy 20 paıyzǵa ıek artsa, budan 1,9 trln teńge tabys túspek. Joǵaryda aıtylǵandaı, elektr energııasynyń bırjalyq saýdasy 2025 jylǵa taman 30 paıyzdy qamtyp jatsa, 350 mlrd teńge tabys alyp kelýge qaýqarly. Eger bul saýda ári qaraı sátti jalǵassa, jyl saıyn bıýdjet qarjysyn únemdeý 20 mlrd teńgege ulǵaıady jáne shaǵyn jáne orta bıznes úshin 31 mlrd-qa kóbeıetin kórinedi.

Qysqasy, agenttik berip otyrǵan ýáde mol. Sarapshylardyń kóńili kúmánǵa toly. Halyqtyń da. Bir baıqaǵanymyz, sharýanyń bári 2025 jylǵa taman ońǵaryla bastaıdy. 2025 degenińiz qyr astynda tur. Bir talpynsaq oǵan da jetemiz. Tym jaqyn ýaqyt. Kóp jerde kókeniń qońyraýy sheshetin, ózine emes «joǵaryǵa» qulaı senetin, qaısarlyq pen tabandylyq, eptilik pen talant emes, beti jyltyraǵan aqsha ǵana qadirlenetin qoǵamdy mıbatpaqtan aryltý da ońaıǵa túspes. Al oǵan tórt jyl jete me?

 

Sońǵy jańalyqtar

Alvaresti Andrademen kezdespegeni úshin aıyptady

Kásipqoı boks • Búgin, 18:05

Sıngapýrdyń sońǵy aýyly

Álem • Búgin, 17:55

Ahmet Baıtursynulyna eskertkish ornatylady

Rýhanııat • Búgin, 17:20

Petr Iаn úzdikter qataryna endi

Jekpe-jek • Búgin, 16:05

Uqsas jańalyqtar