Urpaq tárbıeleýden artyq uly is joq

«Egemende» bul taqyryp jıi kóterilip, elden ketýshilerdiń memleketimizge tıgizip otyrǵan ekonomıkalyq-áleýmettik teris áserleri aıtylyp keledi. Al endi búgin biz shetke ketkenderdiń sebebinen qoǵamymyzǵa tıip otyrǵan áleýmettik-rýhanı zardaptar jóninde az-kem sóz etýdi jón kórdik.

Qazirgi tańda kóptegen otandasymyz shekara asyp, shetelderge ýaqytsha nemese turaqty turýǵa lek-legimen ketip jatyr. Maqsattary – sol jaqqa baryp jumys isteý, mol tabys tabý. «Izdeseń Qazaqstanda da jumys bar, óz elińnen de eki urtyńda maılaýǵa jarar qarjy tabýǵa bolady», deseń álgilerdiń aıtatyn ýájderi daıyn: «Qazaqstanda tapqan nápaqań jumyryńa juq bolmaıdy, munda bir aı istep júrip alǵan aqyńdy shetelde bir-aq kúnde qaltańa basasyń» nemese «shetelge ketý-ketpeý – meniń jeke sharýam».

Alaıda árkimniń osyndaı jekelegen máselesi jınalyp kelip qoǵamdyq ortaq túrli túıtkildi týyndatatyny, memlekettiń damýyna teris áserin tıgizetini qıyn. Taǵy bir aıta keter jaıt, sol elden ketýshilerdiń basym bóligi shetelde «kóz tundyrar qazyna» izdep júrip óz ómirleri, óz otbasylary úshin materıaldyq baılyqqa qaraǵanda áldeqaıda mańyzdy rýhanı asyl dúnıelerin joǵaltyp alatynyn uǵa bermeıdi. Azamattarymyzdyń álgi joǵaltqan rýhanı dúnıeleri olardyń óz otbasylaryna, odan ári búkil qoǵamǵa túrli zardabyn tıgizetini, onyń salmaǵy aınalyp kelip el-jurtqa túsetini eshkimdi oılandyryp otyrǵan joq. Ol qandaı zardap? Bul bylaı...

«Alystan arbalaǵansha, jaqynnan dorbalaýdy» jón kórmeı, shetke ketken aǵaıynnyń qatary qalyń, quramy árqıly. Mine, osy jamaǵattyń, ıaǵnı syrtqa jumys izdep ketýshilerdiń edáýir bóligi otbasyly, balaly-shaǵaly azamattar (Túıtkil osy jerden túrlenedi). Bulardyń kóbisi basynda az ǵana ýaqytqa shetelge baryp aqsha taýyp kelemin dep oılaıdy (aralarynda otbasyna bas-kóz bolýdy kúıeýine tapsyryp ketken áıelder de kóp). Sodan dittegen jerine jetip alǵan soń bastapqy jospar buzylady. Bes-alty aıǵa kelgen álgi adam tapqanyna kóńili kónshise («taýǵa barsa otyn joq, qaıtyp kelse qatyn joq» dep zar jylap júrgender de kezdesedi) barǵan elinde uzaq ýaqytqa qalyp qoıady. Osylaısha, el aman, jurt tynyshta keshegi yntymaqty otbasy ekige jarylady. Ájeptáýir qarjy ustap, otbasynyń ájetin shyǵaryp júrgenine álgi shettegi adam máz. Biraq ókinishtisi sol, osylaısha áke tárbıesinsiz ul, sheshe tárbıesinsiz qyz ósedi. Mundaı qadamdar talaı ul men qyzdyń sanasynda ata-ana tulǵasyn tek materıaldyq qajetin ótep berýshi ókil deńgeıine túsirip jiberedi.

«Qara sý men qara nan jep otyrsaq ta tórt kózimiz túgel kúıde óz úıimizden kirip-shyǵyp júrgenge eshteńe jetpeıdi» dep oılamaıtyn mundaı ata-analar óz balalaryn qoldan «jetim» etip, ákeniń bálkim shesheniń tárbıesin kórmeı ósken óz perzentiniń azabyn kúni erteń tartpasyna eshkim kepil bolmaıtynyn túsinbeıdi. Al muny túsinetini, túsinýge tyrysatyny ýatsaptaǵy beıne baılanys arqyly balasymen sóıleskenine, bir-birin beıne baılanys arqyly óbektegenine toqmeıilsip, ózin jubatady. Al ýatsaptyń eki jaǵyndaǵy ómir múlde basqasha jaǵdaıda órbip jatýy da múmkin.

Shetelge bir kirip, bir shyǵý ońaı emesin biletin talaılar óz otbasynan jyraqta júrýin jalǵastyra beredi. Kóp jyl bólek, eki jaqta ǵumyr keship jatqan erli-zaıyptylar qanshama. Olardyń nekelik qatynasy qalaı órbimek? Olar araǵa jyldar salyp qaıta qaýyshqanda burynǵy, ıaǵnı birge júrgendegi kóńil kúı, qatynas deńgeıin saqtap qala ala ma? Másele kóp. Erli-zaıyptylardyń eki bólek turýy aınalyp kelgende bala tárbıesine, ózderiniń jeke qatynastaryna zardabyn tıgizbeı qoımaıdy. Bul bir ǵana otbasynyń ǵana emes, qazaqstandyq myńdaǵan otbasynyń problemasy. Atalǵan másele urpaq tárbıesin aqsatady, ajyrasýshy otbasylar qataryn arttyrady, munyń bári jınalyp kelip qoǵamǵa salmaq túsiredi. Tárbıege jarymaǵan urpaq erteńgi qylmysker, qoǵamdy keri tartýshy, ajyrasqan erli-zaıypty eldiń áleýmettik salasyna júk, aınalyp kelgende bári memlekettiń beline túsetin salmaq. Sondyqtan búgingi qazaq materıaldyq baılyqtyń sońynan es-tússiz eremin dep, ómirdiń rýhanı jaǵyn, otbasyn, bala-shaǵasynyń tárbıesin umytpaýy kerek. Osy oraıda qazaqstandyqtardyń shetke ketpeı óz Otanynda jumys isteýi úshin tıimdi sharalar qabyldaý qajet-aq.